Dili, (timorpost.com)—Fasilidade Dezenvolvimentu Merkadu (sigla Ingles- MDF) hamutuk ho Asosiasaun Kafé Timor (ACT –sigla portugés) organiza eventu kona ba impaktu mudansa klimátika ba kafé iha Timor-Leste.
“Timor-Leste nia indústria kafé, sai nu’udar xave ida ba ninia ekonomia no sai nu’udar fonte ba moris ne’ebé importante ba uma-kain besik porsentu 20, hasoru ameasa ezisténsia tanba mudansa klimátika”. Dehan Sekretáriu Dezenvolvimentu Rural Australia, Thomas Wooden, Informa ba jornalista Sira iha hotel Timor, Kinta (11/04/2024).
Nia haktuir, kafé Timor daudaun nee sai kafé hibriku no natural, ne’ebé famozu iha mundu internasionál sira, tanba nee ita tenke hadomi nafatin ita nia kafé, sai hanesan rikusoin ba ita, atu bele dezenvolve ba ita nia rain.
Iha fatin hanesan, Country Director MDF Johnson hatete, temperatura aas no udan mai ne’ebé la bele prevee hamenus ona produsaun kafé liuliu iha nivel aas liu. Presiza investimentu signifikativu atu harii rezilênsia no hasa’e kompetitividade.
“Atu adapta ba mudansa klimátika, rekomenda jestaun agríkola ne’ebė di’ak liu no investimentu iha kafé espesialidade ba agrikola sira ne’ebé aas liu metru 1.200. Ba toos nain sira iha elevasaun badak, estratéjia diversifikasaun sira, inklui kuda kafé rebusta duke Arabika, dalaruma bele oferese retornu ne’ebé di’ak liu tanba rendimentu ne’ebé prevee ona tun”. Nia haktuir.
Nune’e mós, Prezidente Asosiasaun Café Timor (ACT), Evanjelino Monteiro Soares, hatete, kolaborasaun no suporta sira husi parseria nasionál no internasionál sira, liu-liu governu Australia liuhusi MDF, ACT serve hanesan sombriña ba entidade hotu, ne’ebé sai foka ba produsaun kafé, hasae kualidade kafé, no fó formasaun ba kafé na’in sira.
Tanba husi kafé Timor nia kualidade no hibriku natural iha, maibé oinsá mak bele kualifika liu tan nia porsentu ba parte esportasaun nian, entaun husi parseiru nasionál no internasionál sira bele dezenvolve no lori kafé sai importante no rikusoin nasaun nian.
“Bazeia ba impaktu mudansa klimátika nian ba indústria kafé Timor-Leste nian, medida pro-ativu sira ne’e esensiál tebes. Ita tenke kolabora atu hamenus risku no asegura solusaun sustentavel ba produsaun kafé. Prioritize sustentabilidade ba tempu naruk ne’e importante tebes, hodi benefísiu indústria no agrikultór sira. Liuhusi kooperasaun estratéjika, ita bele asegura futuru setór kafé Timor-Leste nian. Kafé ne’e importante, no sai nu’udar rikeza ida ba nasaun Timor Leste, nune’e, ami espera katak esforsu hirak ne’e sei iha rezultadu, di’ak ba kafé Timor, liu-liu ba kafé espesialidade hodi eleva ba merkadu global no hetan presu di’ak liután, nune’e bele fó benefísiu ba nasaun no mós ba sidadaun agrikultura kafé Timor nian “. Hakotu.
2,454 total views, 3 views today
Bele hare Video Seluk :