ADVERTISEMENT

Implementasaun Estratéjia GEM-TL; Solusaun ba Problema Eskazas no Promosaun Saúde Públiku

Timor Post - Opiniaun · Saude
  • Share
Hakerek nain: Santana Martins

Teoria Gestão Estoque nian hanesan estrutura konseptual importante iha solusaun ba problema kritiku kona-ba eskazas medikamentu. Teoria ne’e enfatiza ba planu diak iha gestaun estoque medikamentu, liu husi uzu modelu sira hanesan Reorder Point (ROP) no Economic Order Quantity (EOQ). ROP determina pontu iha ne’ebé reordena tenki halo atu prevene eskazas estoque, wainhira EOQ determina kuantidade otimal ba reordena atu evita eksesu ka eskazas estoque ne’ebé la efisiente.

Iha kontestu Timor-Leste, aplikasaun estratéjia ne’ebé baseia ba teoria gestaun estoque bele sai xave iha solusaun problema eskazas medikamentu. Ho kompreensaun kona-ba padraun procura medikamentu, husi dadus históriku ka projeisaun ba futuru, hospital sira no estrutura saúde bele dezenvolve planu reordena ne’ebé diak liu.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Idak-idak ne’e sei ajuda asegura disponibilidade medikamentu ne’ebé sufisiente tanpa aumenta desperdísiu ka rótu stok ne’ebé bele halo estragus.

Além ne’e, teoria ne’e mós hatudu importánsia husi gestaun estoque efetivu iha lori ba oin-loos hosi kadeia fornesimentu saúde, hahu husi aprovizionamentu medikamentu to’o distribuisaun ba estrutura saúde sira ne’ebé presiza.

Ho hamutuk sistema gestaun estoque ne’ebé kobre kompletu, inklui monitorizasaun ba medikamentu sira ne’ebé klaramente uza no avaliasaun ba nivel stok ne’ebé la hura durante fulan rua ka kotuk, Timor-Leste bele aumenta efisiénsia no disponibilidade medikamentu durante hotu.

Iha kontestu dezenvolvimentu polítika, komprensia profundu kona-ba teoria ne’e mós bele ajuda governu Timor-Leste iha dezenvolve polítika ne’ebé sustenta gestaun estoque medikamentu ne’ebé efetivu no dirijidu.

Idak-idak ne’e inklui esforsu atu aumenta koordenasaun entre instánsia relevante sira, monitorizasaun ba implementasaun polítika sira, no alokasaun orsamentu ne’ebé sufisiente ba aprovizionamentu no distribuisaun medikamentu ho justu iha área hotu. Ho ida ne’e, teoria gestaun estoque bele sai baze forte iha esforsu atu rezolve problema eskazas medikamentu iha Timor-Leste.

Alokasaun orsamentu ba kompra medikamentu iha Timor-Leste hanesan parte importante husi estratéjia gestaun estoque medikamentu ne’ebé efetivu. Bazeia ba teoria gestaun finanseira no polítika públiku, alokasaun orsamentu ne’ebé adekuadu no efisiente bele sai xave iha asegura disponibilidade medikamentu ne’ebé sufisiente iha estrutura saúde hotu.

Iha primeiru lugar, iha kontestu alokasaun orsamentu, governu tenki halo analiza komprehensivu kona-ba nesesidade ba medikamentu-esensial no prioridade saúde públiku iha Timor-Leste. Ne’e inklui estudu atentu kona-ba padraun moras iha populasaun, inklui moras komunidade sira no moras seriu sira ne’ebé iha inpátu boot ba saúde públiku.

Lee Mós :
Problema Saúde Grave Maibé Ministra Saúde Servisu Lentu

Identifikasaun klaru kona-ba medikamentu sira ne’ebé presiza no esensial iha tratamentu ba kondisaun sira ne’e hanesan exemplu diarreia, malária, tuberkulose, no infésaun komunidade sira seluk.

Além ne’e, durante prosesu alokasaun orsamentu, tenki konsidera fátor sira hanesan inflasaun, kustu transportasaun, no flútuasaun ba presus medikamentu iha merkadu global. Inflasaun, ka movimentasaun ilegál ba medikamentu, bele iha inpátu boot iha disponibilidade no presus ba medikamentu sira iha Timor-Leste.

Kustu transportasaun, inklui kustu ba importasaun no distribuisaun medikamentu, mós tenki inklui iha kalkulasaun orsamentu, tanba ne’e influensia direíta ba kustu final ba medikamentu. Flútuasaun ba presus medikamentu iha merkadu global mós bele afeta orsamentu, tanba ne’e governu presiza halo analiza no previsaun ba flútuasaun sira ne’e atu evita inpátu negativu ba konsisténsia orsamentu.

Planu orsamentu ne’ebé diak tenki inklui aprovasaun orsamentu atu garantia fundus ne’ebé adekuadu atu fornese medikamentu sira ne’ebé presiza ba saúde públiku. Planu ne’e tenki adapta ba prioridade sira iha área saúde, inklui prevensaun, tratamentu, no kontrolu ba moras.

Konsiderasaun kona-ba fátor sira hanesan inflasaun no flútuasaun ba presus mós presiza inklui iha planu atu evita menus fundu no asigura konsisténsia iha disponibilidade medikamentu sira.

Iha nível prátiku, governu presiza estabelese sistema monitorizasaun no evaluasaun atu asigura orsamentu ne’ebé aas ne’e halo inpátu pozitivu ba kualidade vida no saúde ba sidadaun Timor-Leste. Hare’e feedback husi komunidade sira, halo ajustamentu sira iha planu orsamentu, no asegura ke orsamentu disponível maka uza ho efetivu no efikás. Tanba ne’e, planu orsamentu ne’ebé konsistente no adaptadu ba realidade lokal mak esensiál ba fornese medikamentu sira no assegura saúde ba populasaun.

Komitmentu husi Governu, liuhusi Ministériu Finansas, ba alokasaun orsamentu ba medikamentu sira mak fundamental atu asegura kualidade vida no saúde ba populasaun iha Timor-Leste. Iha aspetu ida ne’e, Ministériu Finansas tenki estabelese polítika klaru no mekanizmu sira atu garante ke fundu ne’ebé aas ne’e halo inpátu diretu ba disponibilidade medikamentu sira iha nível lokal.

Lee Mós :
SEMI-PREZIDENSIALIZMU HO MULTIPARTIDARIZMU IHA TIMÓR LADÚN KONTRIBUI BA ESTABILIDADE GOVERNATIVA MANDATU IDA TO’O ROHAN

Nune’e  komitmentu Governu ba alokasaun orsamentu ba medikamentu sira, bele inklui:

Prioridade orsamentu ba saúde: Estabelesimentu prioridade klaru ba área saúde iha orsamentu nasionál, inklui kuantidade alokasaun ida ne’ebé garantidu ba aquisisaun medikamentu sira.

Transparénsia orsamentu: Asegura transparénsia total iha prosesu orsamentu, hanesan publikasaun informasaun kona-ba alokasaun orsamentu ba área saúde, inklui medikamentu sira, hodi asegura responsabilidade no akuntabilidade ba governu.

Partisipasaun komunidade: Hare’e partisipasaun átiva husi komunidade sira, inklui organizasaun sosiedade sivil, iha prosesu dezenvolvimentu no monitorizasaun orsamentu ba saúde.

Kordenasaun interministeriál: Estabelesimentu mekanizmu koordenasaun efetivu entre Ministériu Finansas no Ministériu Saúde, no instituisaun sira relevante seluk, atu asegura konsisténsia no sinerjia iha planu orsamentu no prioridade saúde nasionál.

Auditoria no Evaluasaun: Realizasaun auditoria regular no evaluasaun ba efikasia no efetividade orsamentu ba medikamentu sira, inklui análize kona-ba inpátu ba saúde públiku no nivel satizfasaun komunidade.

Rezerva Fundu Ba Emerjénsia: Estabelese rezerva fundu ba situasaun emergénsia saúde, ne’ebé bele utilizable ba responde ba situasaun emerjénsia súbitu, hanesan surtu epidemiku ka dezastre naturál.

Kapasitasaun Instituisaun: Investe iha kapasitasaun instituisaun sira hodi halo monitorizasaun no evaluasaun orsamentu ba medikamentu sira ho efikaz, inklui treinamentu ba funsionáriu sira no infresturura ne’ebé adekuadu.

Komitmentu  ne’e demonstra atu asegura ke medikamentu sira sempre disponível no afetivu ba saúde públiku iha Timor-Leste, no mos hodi garantia ke alokasaun orsamentu ne’ebé halo ba saúde públiku hanesan investimentu estratéjiku ba futuru nasaun.

Além ne’e, governu tenki atu fo atensaun ba transparénsia no akontabilidade iha gestaun orsamentu medikamentu. Idak-idak ne’e inklui relatóriu iha tempu diak no akurat ba uzu fundu, aprovizionamentu medikamentu, no distribuisaun ba estrutura saúde. Transparénsia ne’ebé ne’e importante atu asegura katak alokasaun orsamentu halo ho efektivu no efisiénsia, no mós atu evita risku ba abuzu ka korrupsaun iha aprovizionamentu medikamentu.

Iha ikus mai, importante mós ba governu atu sai fleksível iha alokasaun orsamentu medikamentu tuir situasaun emerjénsia ka nesesidade urjente seluk, hanesan surtu moras ka desastre naturál. Idak-idak ne’e sei permiti governu atu responde ruma ho rapídu ba mudansa situasaun no asegura disponibilidade medikamentu ne’ebé sufisiente iha situasaun emerjénsia.

Lee Mós :
Aniversáriu Timor Post Ba Dala – XXIII Sai Mídia Ne’ebé Ativu No Kreativu

Iha total, alokasaun orsamentu ne’ebé di’ak no efisiente sai elemento importante iha estratéjia gestaun estoque medikamentu ne’ebé efetivu iha Timor-Leste. Ho konsiderasaun ba prinsípiu gestaun finanseira no polítika públiku, governu bele asegura katak fundu ne’ebé disponível utiliza ho di’ak atu responde ba nesesidade saúde públiku.

Opsaun sira ne’ebé deskreve hanesan solusaun stock out aimoruk inklui:

Alokasaun Orsamentu Multi Anuál: Implementasaun polítika alokasaun orsamentu multi-anuál iha área saúde, ne’ebé asegura ke fundu ne’ebé sufisiente no estavel dispoñível durante vários anos, kontribui ba estabilidade no planu fornese medikamentu sira nian no evita flútuasaun ba disponibilidade rekursu iha kada tinan.

Rezime Aprovisionamentu Espesial: Estabelesimentu sistema aprovisionamentu espesial ba kompras medikamentu sira no ekipamentu saúde, inklui proeses akselar ba aprovisionamentu, prosedimentu simplifikadu, no prióridade garantidu ba aquisisaun medikamentu esensial sira, ne’ebé bele ajuda reduz tempu espéra no minimiza krisis stock out.

Kapitalizasaun ba Instituisaun Saúde: Fornese kapitalizasaun adisionál ba instituisaun saúde sira hodi hadiak infraestrutura, sistema informátika, no kapasitasaun umana ne’ebé presiza atu garante gestaun efikaz no efisiente ba persediaan medikamentu sira.

Treinamentu no Kapasitasaun Kadru Saúde: Investe iha treinamentu no kapasitasaun ba kadru saúde sira, inklui gestaun persediaan, aprovisionamentu, no manejamentu financeiru ne’ebé efetivu, hodi aumenta kualidade no efikasia iha prosesu aprovisionamentu no distribuisaun medikamentu sira.

Monitorizasaun no Evaluasaun Regular: Estabelese sistema monitorizasaun no evaluasaun regular ba efetividade implementasaun estratéjiku sira, hodi identifika área sira ne’ebé presiza melhoria no responde liu ba nesesidade saúde populasaun nian.

Transparénsia no Akuntabilidade: Asegura transparénsia total iha prosesu aprovisionamentu no distribuisaun medikamentu sira, inklui publikasaun informasaun kona-ba alokasaun orsamentu no progresu implementasaun estratéjiku sira, hodi garante akuntabilidade no konsisténsia ho obxetivu sira.

Implementasaun opsaun sira ne’ebé deskreve mak ajuda garante ke sistema saúde iha Timor-Leste bele reaje efikazmente ba stock out aimoruk no fornese medikamentu sira ne’ebé esensial ba saúde públiku ho forma kontinua no sustentável.

Obrigado

 4,497 total views,  3 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Implementasaun Estratéjia GEM-TL; Solusaun ba P…” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No