DILI, (timorpost.com)—Relatóriu foun ne’ebé lansa husi Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB) hatudu katak Timor-Leste iha nia perspetiva kresimentu ekonomia hatudu mudansa ekonomia sei aumenta 3.4% iha tinan 2024.
Country Director Asian Development Bank (ADB), Stefania Dina hatete relatóriu foun ne’e hatudu iha aumentu ekonomia 3.4% ba tinan 2024.
“Kresimentu iha previzaun katak sei kontinua aumenta liután ba 4.1% iha 2025, ne’ebé suporta liu-liu husi investimentu kapitál, fornesimentu servisu sira no agrikultura, “dehan Stefania ba jornalista sira hafoin lansamentu relatóriu tipu ekonómiku, Asian Development Outlook (ADO) iha Faról, Kinta (11/04).
Stefania Dina haktuir, husi relatóriu tipu ekonómiku, Asian Development Outlook (ADO) Abríl 2024, ADB nota perspetiva kresimentu ne’ebé di’ak liu ba nasaun ne’e kompara ho estimativa 1.9% iha 2023.
“Hasa’e investimentu ba tempu naruk iha kapitál umanu, infraestrutura esensiál servisu públiku báziku sira-ne’e mak imperativu atu sustenta kresimentu ekonómiku no hasa’e dezenvolvimentu setór privadu, “ Nia informa.
Tuir nia katak, iha ambiente inflasaun ne’ebé ki’ik liu, Timor-Leste iha oportunidade di’ak atu investe barak liu iha setór naun-petroliferu sira, ne’ebé sei sai importante tebes atu mantein no prolonga momentum kresimentú ekonómiku.
Timor-Leste nia prioridade ba aumenta investimentu kapitál nian mak kompromisu polítika ida-ne’ebé di’ak tebes.
“Atu atinje kompromisu ida-ne’e iha prátika, nune’e presiza atu asegura implementasaun ne’ebé di’ak ba projetu investimentu sira, hametin kapasidade institusionál no promove reforma jestaun finansas públika”. Nia haktuir.
Tuir nia katak, inflasaun média sei moderadu to’o 3.5% iha 2024 no 2,9% iha 2025 tanba akompaña ho presu-presaun ba sasán no servisu importadór sira no risku presu sasán global ne’ebé sei menus défise husi balansu tranzasaun atuál ne’e sei aumenta, prinsipalmente tanba diminuisaun husi rendimentu primária no aumenta importasaun tuir nesesidade doméstika ne’ebé aas.
“Risku ba Timor-Leste-nia perspetiva kresimentu mai husi dezastre sira ne’ebé relasiona ho klima no kondisaun estremu klimátika asosiadu ho El Nino; xoke ba termus-komersial presu ai-han enerjia ne’ebé sa’e tanba tensaun jeopolítiku, estragu, komérsiu iha kadeia-abastesimentu, no risku sira ne’ebé asosiadu ho prestasaun servisu públiku no investimentu ki’ik liu,”akresenta nia.
Enkuantu ADB iha kompromisu atu alkansa Ázia no Pasífiku ida-ne’ebé prósperu, inkluzivu, iha tempu hanesan atu sustenta ninia esforsu sira hodi halakon pobreza estrema.
2,892 total views, 3 views today
Bele hare Video Seluk :