ADVERTISEMENT

Lei nú.2/2017 “Kombate Trafiku Konsumu Ilisitu Droga” “Nehan iha” Maibé “Difisil atu Tata” (PN) Favor Altera nia Moldura Penál

Orlando Oqui - Opiniaun
Editor : Orlando Oqui
  • Share
Kombate Trafiku Konsumu Ilisitu Droga, Difisil atu Tata, Lei nú.2/2017

(timorpost.com) Ekonomikamente Nasaun Timor-Leste ita konsidera nu’udar nasaun terseira iha Mundu hanesan konsumidór hosiNasaun sira hanesan produtór no distribuitór, purtantu ita nia dezenvolvimentu rasik sei fakum iha setores oi-oin, ita mós presiza haree bá ita niaNasaun Timor-Leste konkista idependensia ne’ebé eziste kedan iha era modernizasaun, iha ne’ebé Nasaun barak iha Mundu teritoriál nia dezenvólvimentu atinji ho dezenvólvimentu teknólojia, nune’e la’os tarde bá Timor-Leste nia dezenvolvimentu to’o iha kondisaun ne’ebá, realmente bá situasaun atuál ita nia Nasaun rasik komesa konstrui nia dezenvolvimentu avansu ho terknólojia.

Kontesta bá titúlu eskrita ne’ebé mak ha’u sita, nu’udar preokupasaun ida ke bo’ot tebes bá Timor-Leste nia popúlasaun, tanbá ita haree dezenvólvimentu Timor-Leste nian ne’ebé fakum tebes, hodi hamosu frakazu oi-oin bá Timoroan atu prátika aktus ilitus sira ne’ebé mak kontaminadu ho krimé liu-liu bá krimé brankeamentu kapitál espesiálemente krimétrafiku konsumu droga, tanba-sá ha’u ilustra nune’e?

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Tanbá haree hosi Mundu teknólojia ne’ebé ohin loron Timoroan asesu ita akompaña estrañu tebes, liu hosi mundu virtuál (media sosiál) utílizadóres media sosiál (Timoroan) fasíl halo relasaun ho tráfikante droga, tantu fasíl atu asesu impaktu pozitivu no negativa hosi aimoruk droga, tanbá tuir referensia ne’ebé mak hakerek nain hetan iha media gatra.com katak iha Tinan 2019 NTT simu transaksaun droga hosi Timor-Leste to’o 80%. Inklui iha loron 13 fulan Agostu tinan 2022 mosu fenomena bo’ot kona-bá Timoroan nain sia (9) ne’ebé mak prátika aktu ilisitus droga no ita nia Polisia Servisu Invetigasaun Kriminál atua iha flagrante delitu tantu deteinbazeia bá notisia RTTL.ep ikus mai ita nia Tribunál Distritál Dili (TDD) aplika Termu Identidade Rezidensia (TIR) atraves Artigu 186ºKódigu Penál Timor-Leste, asesu notisia hosi Tatoli.Online.

Ho referensia naton ne’ebé mak ha’u sita iha liu bá nu’udar ambitu esensiál hodi ita konsentra bá anotasaun sira tuir mai ho mahusuk simples, Lei droga kona-bá kombate trafiku konsumu ilisitu droga (versaun tetun no Portugéz) nia natureza ne’e espesiál ka mais espesiál ?.

Molok halo esplasaun sobre kestoins kolokadu iha paragráfu liu bá hakerek nain hakarak fortifika katak Lei nú.2/2017 halo aditamentu bá rejimé Jurídiku sira Tuir mai ne’e, Lei númeru 5/2013, loron 14 fulan Agostu   no Dekretu-lei númeru 19/2009, 8 Abril nian; inklui Lei nú.17/2011 loron 8 fulan dezenbru. Haree mós katak Lei nú.2/2017 mós hetan reforsa hosi lei númeru 15/2001, loron 26 fuilan Outubru koba-bá koperasaun judisiária internasionál iha matéria penál; tantu mós lei ne’e fó kbi’it bá PSIK atu atua trafikante tuir Dekretu lei númeru 15/2014, loron 14 fulan maiu konjugadu Lei organizasaun Invetigasaun Krimál Nu.9/2022,fó kbiit bá Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál hodi halo investigasaun bá krimé kona-bá tráfiku estupefasiente no susbtánsia psikotrópika no droga ilísita seluk tan.

Lee Mós :
Opiniaun; Governasaun Elektroniku (E-GOV)

Fila fali mahusuk ne’ebé mak hakerek nain esplora iha paragráfu liu bá katak Lei nú.2/2017 nia natureza ne’e espesiál ka mais espesiál, tuir prespestiva analíza Jurídika hakerek nain nian nia anotasaun bá lezislasaun refere katak Lei refere nia natureza “mais epesiál” tanbá haree hosi prinsipiu Jurídiku nian katak “Lex espesialis derogat Lex Jeneralis” tanba-sá ita tenki haree “Lex espesialis derogat lex jeneralis” tanbá vijensia hosi ne’ebé sei eziste sei konflitu bá normas ruma ne’ebé tenki haree bá lakunas hosi lei jerál balun, definisaun hosi “Lex espesialis” ne’e katak bá normas sira ne’ebé mak artikúladu iha natureza komún (abstartu ka lakunas) maka tenki tenki reg’ula ho lei espesiál no aktu punivél sira tenki imputa ho lei espesiál. “Derogat” katak atu halo revogasaun total ka parsiál bá lei ka artigu balun ne’ebé nia natureza sei komún. “Lex Jeneralis” ne’e katak prinsipiu lei ne’ebé komun ho natureza komun.

Kombina bá lei nú.2/2017 nia natureza rasik, ita nota momos ona katak ita nia Orgaun Lezislativu sira somente aprova maibé nein halo estudu bá natureza hosi lei ne’e rasik.

Ita mós presiza anota andamentu prosesuis krimé nian ne’ebé reguladu iha ita nia Kódigu Posesu Penál Timor-Leste, hatur nia andamentu prosesuais rua (2) maka; Prosesu Komún atu aplika pena no Prosesu Súmariu atu aplika Medida Koasaun, bá kazu krimé saida de’it ne’ebé punidu iha ita nia kodigu Penál Artigu 123º to’o 323ºparte espesíal tenki prosesa hahu hosi prosesu súmariu, hodi garante arguidu hotu-hotu atu nafatin kolabora ho Justisa iha Timor-Leste, prosesu súmariu ne’ebé mak ita nia Kódigu Prosesu Penál artikúla hodi garante arguidu nafatin kolabora ho Justisa maka hanesan tuir mai ne’e; Artigu 186º Termu ba identidade no rezidénsia, Artigu 187º Kausaun, Artigu 191º Obrigasaun atu aprezenta-án, Artigu 192º Proibisaun atu sai, Artigu 193º Obrigasaun atu hela iha uma, Artigu 194º Prizaun preventiva.

Lee Mós :
Poezia husi Dionisio de Jesus Lopes Kona-ba Nino Konis Santana

Entre medida koasaun sira ne’e hotu, medida ne’ebé forte liu hodi asegura arguidu sira atu labele “halai ses hosi prosesu Judísial, Perturba Invetigasaun, no tenta atu Kontinua Aktividade Kriminál maka Prizasaun Preventiva.

Bazeia bá ita nia Kódigu Prosesu Penál Timor-Leste Artigu 194º (Prizaun Preventiva) defini katak;Nú.1º. Atu aplika prizaun preventiva tenke iha, hamutuk ho rekizitu sira previstu iha artigu 183º, presupostu sira tuirmai ne’e, dala ida: a) Indísiu forte katak arguidu halo krimé dolozu punivél ho pena prizaun as-liu tinan tolu; b) Medida-koasaun seluk laós adekuada ka laós sufisiente.

Haree fila fali Lei Droga nian ne’ebé ita haree nia substansia hosi natureza Lei ne’e rasik hanesan hakerek nain sita iha titulu katak “nehan iha” maibé “difisil atu tata” tanbá Lei ne’e rasik nia titúlu konisdera “konsumu aktus ilisitus droga” mais imposivél nia substansia sira iha Kapitulu II no Kapitulu III rasik laiha koasaun grave bá nia Titulu.

Eseptu ita haree artigu 26º (Konsumu Ilisitu). Nú. 1º. Ema ne’ebé konsumu ilísitu ka atu uza ba ninia konsumu pesoál, kuda, produz, fabrika, hasai, prepara, hetan ka tahan ai-horis, substánsia, ka preparadu liuhosi dalan ilísitu, be hatuur ona iha tabela I to’o IV, sei kastigu ho pena dadur to’o fulan 6 ka multa to’o loron-60. Nú.2º. wainhira kuantidade hosi ai-horis, substánsia ka preparadu be temi iha númeru kotuk, liu dala lima hosi kuantidade ne’ebé hatuur iha mapa kuantidade referénsia nian kona-ba uza loroloron, be aneksa iha lei ida-ne’e, pena maka prizaun to’o tinan 1 ka multa to’o loron-120. Nú.3º. Iha kazu númeru 1º, bainhira ajente nu’udar konsumidór okazionál, katak uza iha tempu balu de’it, bele fó dispensa ba nia pena. Konjugadu (Artigu 12º Trafikante konsumidór) Bainhira ajente ho hakaran boot konsege hetan substánsia ka preparadu atu uza rasik, liuhosi pratika faktu balu be temi iha artigu 7º, sei hetan pena: a) Kastigu-dadur tinan 2 ka multa, bainhira kona de’it ai-horis, substánsia ka preparadu be hatuur iha tabela I to’o III; b) Kastigu-dadur tinan 1 ka multa, bainhira kona de’it substánsia ka preparadu be hatuur iha tabela IV.

Lee Mós :
Utilizasaun Etíka Komunikasaun Polítika Eduka Eleitór Sira Iha Timor-Leste

Hafoin ita asesu tiha Artigu balun hosi lei nú.2/2017 ita haree fali bá Lei nia natureza ne’ebé eziste no aditamentu hosi Lei lubuk ne’ebé ha’u artikúla liu bá lolos Lei ida ne’e nia natureza “mais espesiál” ona, entaun nia móldura penál mós tenki maximu hosi aplikasaun medida koasaun Prizaun Preventiva, mais imposivél Lei ne’e rasik “mais espesiál” ona mais nia Móldura Penál la forsa atu aplika hasoru trafikante sira ne’ebé pratika aktu ilisitu no lisitu droga iha hosi ohin bá futuru mai, ho kestoin sira ne’e hotu maka hakerek nain anota ona katak Parlamentu Nasionáltenki halo alterasaun bá nia móldura penál sira liliu iha kapitúlu II no kapitúlu III.

Karik maka Parlamentu Nasionál lakohi halo alterasaun bá Lei ne’e, maka hakerek haree katak iha sirkunstansia negativa sira hanesan tuir mai ne’e:

  1. Fasil bá tráfikante Internasionál no Nasionál atu lori tama droga mai Timor-Leste
  2. Kuandu la altera Lei ne’e maka neneik bá neneik Timor-Leste sei sai hanesan merkadu bá droga iha Nasaun sira hanesan Tailandia, Singapura ne’ebé dadaun sai hanesan rute bá Droga.
  3. Kuandu la altera Lei ne’e maka sei akontese dezobensia sidadaun nia konfiansa bá Autoridade Judísiariu
  4. No mos karik la altera Lei ne’e maka Timoroan rasik sei lakon nia konfiansa bá PNTL no PSIK iha futuru.
  5. Númeru droga sei aumenta kuandu la altera Lei neé rasik

Nune’e atu evita sidadaun sira atu labele hetan atakasaun hosi Droga maka:

  1. Tenki fasílita formasaun ida ke profesionál bá membru PNTL no PSIK liliu servisu sira iha Fronteira terestre, Marítima, no Aero.
  2. Tenki Estabelese ospital diagnostika ne’ebé fó rekuprasaun bá sidadaun sira ne’ebé dolozamente pratika no inosentemente pratika hodi hetan rekuperasaun.
  3. Tenki estabelese makina Ray-X nune’e fasíl kontra prezensa droga nian iha pontu entrada Timor-Leste nian.
  4. No tenki hadia rejiméJurídiku ne’ebé kestiona iha titúlu hodi evita tráfikante droga nia prejensa iha Timor-Leste.

Espera katak ho pontus esplanasaun sira ne’ebé mak sita liu bá ita nia Orgaun Lezislativu bele tau atensaun maximu, nune’e labele fó impaktu bá sidadaun Timor-Leste. Obrigadu Wain.

 6,642 total views,  3 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Lei nú.2/2017 “Kombate Trafiku Konsumu Ilisitu …” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No