ADVERTISEMENT

Revitalizasaun Servisu Estensaun Agrikóla ba Futuru Agrikultór iha Timor-Leste

Augusto Sarmento - Opiniaun
  • Share
Hakerek nain; Quintiliano A. Belo

Esperiensia Aprosimasaun Komprehensivu, Susesu Revitalizasaun Servisu Estesaun Agrikóla Husi Nasaun Seluk!

Iha Timor Leste, Agrikultura nudar eixu prinsipal ba ekonomia Timor-Leste nian. Seitor Agrikultura sei sai fontes uniku ba 65% umakain nasionalmente. Infelizmente fornesementu no fasilitasaun teknolijia foun iha seitor Agrikultura seidauk masimu no seidauk konsege lori moris ne’ebe diak liu hanesan esperiensia hatudu ona durante dekada rua nia laran. Maske nune’e, politika kona ba desemvolvimentu seitor Agrikultura sempre sai prioridade importante governu hotu-hotu nian hahu husi 1-9 Governu konstitusional iha Timor Leste. Ne’e hatudu katak, Estadu Timor Leste hakarak dunik, Seitor Agrikultura sai fontes ida mos ba kresimentu ekonomia Timor Leste nian.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Nune’e liu husi 9Gov mantein no kontinua dudu Ministerio da Agrikultura, Pecuaria, Florestas e Pescas ho delegasaun programa sira ne’ebe hakerek iha priodidade 9Gov nian. Maibé, setór ne’e hasoru mos dezafiu boot no signifikativu sira, inklui produtividade ne’ebé kiik, laiha merkadu, asesu limitadu ba teknolojia modernu, no servisu apoiu ne’ebé la adekuadu. Ho nune’e revitalizasaun ba servisu Estensaun Agríkola, esensiál no importante atu responde dezafiu no asegura futuru sustentavel no prosperu ba Agrikultór Timor-Leste.

 Importánsia husi  Revitalizasaun Servisu Estensaun Agrikóla

Revitalizasaun tuir definisaun lolos maka rejuvenifikasaun ou hafoun servisu vital sira estensaun nian. Perguntas mak nee; saida mak vital iha Servisu Estensaun Agrikóla?. Hanesan teoria bara-barak hateten katak; Servisu Estensaun Agrikóla nudar eskola non formal ne’ebe Ajenti Estensionista mak fasilita hodi muda hahalok, maneira, aumenta kueñesementu teknika no muda pensamentu moris Agrikultór sira nian atu adapta no adopta teknolojia foun agrikultura nian sira. Melhoramentu Servisu Estensaun Agríkola hanesan ponte ne’ebe halo ligasaun entre instituisaun peskiza no Agrikultór sira, hodi fasilita adopsaun no adaptasaun inovasaun sira nufim bele hasa’e produtividade no sustentabilidade. Servisu estensaun ne’ebé efetivu bele aumenta produsaun, jestaun pesti, utilizasaun rekursu ne’ebé efisiente, no reziliensia ba mudansa klimátika.

Lee Mós :
RIKU SOIN HODI LIBERTA POVU  LA’ÓS ATU KORRUPTUS !

Dezafiu atuál iha Timor-Leste

Maske, servisu estensaun agríkola importante tebes iha desemvolvimentu seitor Agrikultura Timor-Leste nian,  agora dadaun servisu Estensaun Agrikóla hasoru obstákulu oi-oin hanesan tuir mai nee:

  1. Finansiamentu no Rekursu limitadu: Programa estensaun dala barak falta fundu sufisiente, ne’ebé impede sira-nia abilidade atu fornese servisu ho kualidade aas to’o ba agrikultór hotu.
  2. Formasaun ne’ebé la adekuadu ba Ajente Estensionista sira: Ajente Estensionista barak la iha asesu ba peskiza agríkola no inovasaun foun sira, hodi limita sira-nia efetividade no efikasia sira nia servisu.
  3. Enkuadramentu Institusional Fraku: Estrutura organizasaun ba servisu estensaun sira dala barak la tuir TOR no falta koordenasaun hodi hamenus efisiénsia jerál sira.
  4. Infraestrutura ne’ebé fraku: Infraestrutura ne’ebé la adekuadu, hanesan estrada no rede komunikasaun, halo difisil Ajente Estensaun sira atu to’o iha área remota sira.
  5. Menus Envolvimentu husi Agrikultór. Agrikultór sira espetiku (lakoi fiar pratika no teknoljia foun seluk) ne’ebe Ajente Estensionista sira desimina. Pior Liu tan Ajente Estensionista falta rekursu atu implementa, hodi hamosu taxa adosaun no adaptasaun ne’ebé ki’ik ba teknolojia rekomendadu sira husi pesquizador nasional no internasional.

Estratejia ba Revitalizasaun Servisu Estensaun Agrikóla

Atu rezolve dezafiu hirak-ne’e no revitaliza Servisu Estensaun Agríkola, presiza mos konsidera esperiensia simples no fasil balun ne’ebe nasaun Ruanda no Etophia konsege halo ona, liu husi aprosimasaun komprensivu sira hanesan tuir mai ne’e:

  1. Aumenta Fundu no Alokasaun Rekursu: Governu no doadór internasionál sira tenke hasa’e investimentu iha servisu estensaun agríkola hodi asegura rekursu ne’ebé adekuadu. Ida ne’e inklui fundus ba formasaun, infraestrutura no kustus operasionais.
  2. Hadiak Kualidade Formasaun no Kapasitasaun: Dezenvolvimentu profisionál kontinua ba ajente estensionista sira importante tebes. Programa formasaun tenke foka liu ba peskiza agríkola foun, prátika klimátika no abilidade komunikasaun ne’ebé efetivu no kualidade. Kolaborasaun ho universidade no instituisaun peskiza sira bele fornese oportunidade aprendizajen ne’ebé kontinua.
  3. Haforsa Enkuadramentu Institusional: Estabelese sistema estensionista nasionál ida-ne’ebé koordenadu ho knaar no responsabilidade ne’ebé klaru bele hadi’a prestasaun servisu. Kria parseria entre ajénsia governu, ONG no setór privadu bele hasa’e asesu no impaktu servisu estensaun sira-nian.
  4. Hadi’a Infraestrutura: Investimentu iha infraestrutura rurál sira, hanesan estrada, rede komunikasaun, no transporte, importante tebes atu asegura katak Ajente Estensionista sira bele asesu no serve komunidade agrikultór remote ho efetivu.
  5. Promove Partisipasaun Agrikultór nian: Harii konfiansa entre agrikultór sira no ajente estensionista sira ne’e esensiál tebes. Ida ne’e bele hetan liuhusi envolve agrikultór sira iha dezenvolvimentu no implementasaun programa estensaun, hodi asegura katak sira-nia nesesidade no perspetiva sira konsideradu. Plot demonstrasaun, eskola kampu agrikultór, no peskiza partisipativu bele sai hanesan instrumentu efetivu atu envolve agrikultór sira.
  6. Promove Teknolojia Dijital: Uza instrumentu dijitál no plataforma sira bele hasa’e prestasaun servisu estensaun. Telemovel, aplikasaun, no plataforma online bele fornese informasaun ba agrikultór sira iha tempu reál kona-ba tempu, presu merkadu, no prátika di’ak liu. Servisu estensaun eletróniku mós bele fasilita treinamentu remote no apoiu asesoria.
Lee Mós :
Timor Leste Propisiu Tebes ba Risku no Perigu Natural-Multiplu

Ezemplu ida-ne’ebé susesu kona-ba revitalizasaun servisu estensaun agríkola bele haree iha nasaun sira hanesan Ruanda no Etiopia, ne’ebe konsege reforma ho komprehensivu sira lori ba hadi’ak signifikativu produtividade agríkola no kondisaun moris agrikultór nian. Iha Ruanda, kompromisu maka’as governu nian ba transformasaun agríkola, hamutuk ho apoiu internasionál, hodi permite estabelesimentu sistema estensaun ida-ne’ebé forte. Elementu prinsipál sira inklui aumentu iha investimentu, utilizasaun teknolojia, no foku ba aprosimasaun agrikultór mak sentru.

Lee Mós :
Opiniaun : “Reflexão Filosofico” Ita Boot Nia Promesa Hamate Ha’u Nia Liberdade

Konkluzaun

Revitalizasaun Servisu Estensaun Agríkola ne’e importante tebes ba futuru Agrikultura iha Timor-Leste. Hodi responde ba dezafiu sira ne’ebé daudaun ne’e mosu no implementa estratéjia sira ho efetivu, kria sistema estensaun ida-ne’ebé dinámika no responsivu atu fó kbiit ba agrikultór sira, hasa’e produtividade, no promove prátika agrikultór sustentavel sira. Promove no utiliza teknoljia digital nudar janela ba oportunidade hodi hasae produsaun no aumenta kreximentu ekonomia nasional.

Kompromisu governu nian tenki realiza dunik tuir metas, apoiu husi parseiru internasionál sira, no partisipasaun ativu husi agrikultór sira sei sai nu’udar xave atu alkansa objetivu hirak-ne’ebe hakerek iha Kompremisiu programa 9Governu nian no asegura futuru ida-ne’ebé prosperu ba setór agrikultór Timor-Leste nian.

Avante Estensionista no Agrikultór Timor Leste. Agrikultura forte sei halo Riku no Seguru Timor Leste

Hakerek nain; Quintiliano A. Belo

 687 total views,  18 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Revitalizasaun Servisu Estensaun Agrikóla ba F…” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No