DILI, (timorpost.com)—Diretór Ezekutivu Luta Hamutuk (LH) Jose Alves da Costa, hatete presiza halo investigasaun ba pesoál ida husi Unidade Polisia Sientífiku Investigasaun Kriminál (PSIK), ne’ebé husu osan ho valor rihun 2 ba família fujitivu Arnolfo Teves Jr fó ba guarda prizaun hodi garante seguransa iha prizaun.
“Liga ho pesoál Polisia Sientífiku Investigasaun Kriminál (PSIK), husu osan ho valor rihun 2 ba fujitivu Arnolfo Teves Jr nia família, ho osan nia objetivu atu fo ba guarda prizaun hodi garante seguransa 100% ba Teves ne’e, tuir ami Luta Hamutuk nia hanoin presiza halo investigasaun, tanba saida maka ida nee akontese no presiza hare lei, lei ida ne’ebé mak permite maka pesoál PSIK husu osan para asegura sidadaun ida nee iha Timor, tanba ida nee relasaun diplomasia entre nasaun rua, ne’ebé pesoál ida instituisaun públiku ida la iha direitu atu husu osan ka kompensa ruma husi família se de’it,” dehan Diretór Ezekutivu Luta Hamutuk ba jornalista sira iha nia knaar fatin, Segunda (08/04).
Tuir nia katak, nian hanesan sidadaun hakarak fó hanoin katak, la bele fó espasu ba ema kriminozu sira atu mai subar an iha ne’e. Maibé hare husi aspetu saida mak pesoál ka oknum PSIK nee husu osan ba família sidadaun Filipina ne’e.
“Ita nia sujestaun mak, ita husu ba Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun atu ko’alia ho PSIK atu konvida embaixadór Filipina iha Timor-Leste para atu ko’alia mais menus sidadaun ida ne’e, mai iha ne’e ami la hatene nia problema saida, ita boot sira mak hatene, maibé nia estatutu ne’e hanesan ne’e, tenke nakloke, se dala ida ona ita proteje ema kriminozu iha ita nia rai ida ne’e sei fó oportunidade ba ema kriminozu husi nasaun sira seluk sei mai hotu iha ne’e, nasaun ida ne’e sai hanesan knuuk ba kriminozu,” nia akresenta.
Nia subliña katak, Ida nee la bele akontese, tanba nasaun ida ne’e la’ós nasaun hakiak kriminozu iha mundu ne’e, para atu subar an iha ne’e, tanba ne’e presiza hare lei, se ida ne’e akontese ba futuru kriminozu iha nasaun hotu-hotu halai mai iha Timor-Leste.
Iha sorin seluk, Diretór Ezekutivu HAK, Feliciano da Costa Araújo hatete, konvensaun ne’ebé mak ratifika nee, konkorda atu bele fo protesaun ba ema hotu-hotu, liu-liu iha konstituisaun RDTL mós hanesan prevee iha artigu ida ne’ebé mensiona la bandu ema sidadaun atu halo sirkulasaun, hanesan mós sidadaun Timor halo movimentu ba kualkér fatin ne’ebé mak nia bele ba.
“Entaun ho situasaun refere, kuandu ita nia situasaun iha rai laran la permite ita husu ona Asíliu polítiku nian, ne’ebé ita halo suaka ba nasaun sira seluk-seluk. Agora hanesan sidadaun Filipina nia mai nee, tuir informasaun katak membru PSIK balun husu fali osan ba família sidadaun Filipina nee, para bele asegura nia iha nee, ida nee ami la mentavel tebes-tebes ho atitude refere,” nia hateten.
Maibé, tuir espetativa katak, autoridade PSIK rasik atu bele investiga ba oknum hanesan membru PSIK ne’ebé komete ba aktu refere, signifika katak nia viola ona kredibilidade instituisaun ne’ebé estadu estabelese.
Aleinde nia dehan, PSIK nia mandatu boot ida, oinsá atu hare kona ba tráfiku umanu ho terrorizmu nian, relasiona ho ida nee klaru katak PSIK hatudu ona oinsá atu halo kooperasaun ho instituisaun hotu-hotu, inklui mós embaixada Filipina para oinsá atu buka mekanizmu ka dalan ida ba sidadaun Filipina ida ne’e, klaru katak ida ne’e faktu duni, oknum PSIK hatudu katak atu rekolla fila fali osan husi ema Filipina refere, entaun autoridade PSIK ne’e rasik presiza investiga fila-fali depois publika ba iha sosiedade atu bele hatene ida.
2,205 total views, 27 views today
Bele hare Video Seluk :