DILI (timorpost.com)—Jurista Timoroan Sergio Dias Quintas hatete, Timor-Leste adota sistema estadu de direitu nune’e ba kualkér sidadaun estranjeiru ne’ebé deskonfia iha krime ruma bele husu asíliu polítiku maibé tenke tuir norma internasionál.
“Timor-Leste nu’udar país ida ne’ebé opta sistema estadu de direitu, iha nia lei rasik, kualkér sidadaun estranjeiru ne’ebé deskonfia komete krime ruma hodi halai tama iha area territóriu Timor para husu asíliu polítiku tenke prosesa sidadaun refere tuir norma internasionál liga ba kazu sidadaun Filipina Fujitivu Arnolfo Teves Jr. ne’ebé komete krime asasinatu iha Filipina no oras ne’e kumpre hela detensaun provizóriu. “Dehan Sergio ba jornalista sira iha TJPID, Tersa (26/03).
Quitas haktuir, Timor-Leste seidauk estabelese Supremu Tribunal ba justisa entaun relasaun ho kazu ne’e kompeténsia iha Tribunal Rekursu nia liman, tanba saída maka kazu ne’e tenke julga iha Supremu Tribunal.
“Ohin loron ita seidauk estabelese Supremu Tribunal ba Justisa entaun relasaun ho kazu ne’e kompeténsia iha Tribunal Rekursu nia liman. Tanba saída maka kazu ne’e tenke julga iha Supremu Tribunal ba Justisa tanba atu hare kona-ba revizaun no konfirmasaun ba sentensa penal estranjeiru no hare mós prosesu judisiál kona-ba estradisaun, ne’e tuir artigu 12 númeru 2 alínea f no g husi Kódigu Prosesu Penál, “dehan nia.
Entretantu hatán ba preokupasaun jurista nian, Prokuradór Jerál Repúblika (PJR), Alfonso Lopez hatete kazu fujitivu Arnolfo Teves relata ona ba Prezidente Repúblika iha loron Segunda (25/03/2024).
“Ami halo audiénsia ho Prezidente Repúblika, hodi ko’alia kona bá notísia ne’ebé sai ba públiku, liu-liu kona-ba ita-nia polísia sientífika investigasaun kriminál ne’ebé kumpre mandadu detensaun husi Autoridade kompetente país Filipina nian, liu-liu Tribunal Filipina nia mandatu detensaun i alerta liu husi notísia vermella, entaun ida ne’e mak ita nia polisia hodi halo detensaun,” hateten nian.
PJR esklarese, karta detensaun no dokumentu formal husi Autoridade Filipina nian ne’e, polísia sientífika TL nian no emite mai PJR nu’udar autoridade sentrál tuir Lei númeru 15/2011 bainhira iha detensaun internasionál, depois simu dokumentu sira ne’e tenke tranzmite ka haruka mai PJR nune’e bele halo promosaun ba Tribunal Supremu maibé tanba Timor-Leste seidauk iha, entaun haruka de’it ba iha Tribunal Rekursu tuir Lei haruka.
“Prosesu ne’e ita sei tuir agora neste momentu ita nia detidu husi Filipina nia sei kumpre hela detensaun provizóriu no autoridade sentrál PJR sei halo formula pedidu ba Autoridade sira liu-liu tribunal Estadu Filipina kuandu resposta mai prosesu Administrativu PJR enkamina ba ita nia Governu, iha prosesu ida ne’e ho Ministériu Justisa, liga ba kazu refere” nia afirma.
Liga ba kazu ida ne’e, sidadaun Filipina ne’e, sei kumpre hela detensaun provizóriu hodi hein prosesu administrativu husi autoridade Filipina nian mai iha PJR nune’e bele halo estradisaun.
3,336 total views, 33 views today
Bele hare Video Seluk :