DILI—Tuir dadus Ministériu Saúde ne’ebé rekapitula Timor-oan ne’ebé afeta ba moras HIV/SIDA, husi tinan 2003, to’o 2023 rejitadu hamutuk na’in-2006, husi númeru ne’e na’in-400 maka halai sees an hosi tratamentu.
Kestaun ne’e Diretór Tékniku Superior Programa Promosaun Prevensaun no Komunikasaun INCSIDA, Silvestre da Costa Sarmento, informa ba jornalista iha Salaun INCSIDA Pantai Kelapa, Tersa (19/03/2024).
“Dadus ne’ebé maka parte INCSIDA ne’ebé servisu hamutuk ho Ministériu Saúde, dadus ne’e mai husi sistema informasaun saúde husi MS, katak rejistu hahú iha tinan 2003 to’o 2023 porvolta ema Rihun Rua Neen (2006) maka afetadu ba moras HIV/SIDA, husi númeru hirak ne’e, iha ema na’in-atus tolu (300) resin maka lakon vida, ema rihun resin maka halo hela tratamentu, no na’in- atus haat (400) resin maka agora halai sees husi tratamentu”, Silvestre informa.
Nia hatete, tanba ne’e maka INCSIDA ninia papél bo’ot ida maka atu halo prevensaun, nune’e hahú dezemina informasaun ba iha komunidade sira, juventude no universidade sira hodi hatene sira nia estatutu ba moras HIV-SIDA, sífilis no hepatitis hodi bainhira deteta sedu, hakbesik ba iha fasilidade saúde sira.
“Parte ida ne’ebé, abandona husi tratamentu ne’e, ita servisu hamutuk ho parte Ministériu Saúde no parseiru sira ne’ebé relevante iha area refere hodi buka tuir ba maluk sira ne’ebé halai sai husi tratamentu hodi bolu sira mai fali, nune’e bele kontinua tratamentu. No iha faktores lubuk ida, ne’ebé kontribui husi tratamentu, balun hela iha distánsia ne’ebé maka dook hodi asesu ba iha tratamentu no balun iha fatór ekonómia presiza transporte”, nia hateten.
Enkuantu pasiente balu ladún hatene informasaun ne’ebé di’ak, tanba HIV-SIDA ne’e, kuandu kona ne’e sente bain-bain hela, maibé dehan katak HIV-SIDA kuandu kona ne’e nia para vida moris ho virus ne’e.
Tanba apela ba komunidade sira hot-hotu tenke prevene aan husi moras ne’e, maibé esforsu hodi oinsá ema sira ne’e, bele fila fali mai hodi halo tratamentu.
Nune’e Prevensaun ne’e liuhusi maneira parte ida maka sensibiliza informasaun ba komunidade sira hotu hodi hatene, no parte ida maka presiza uza ekipamentu prevene husi moras sira ne’e.
“Númeru kazu aumenta ne’e, tanba ita mós lori informasaun ba iha komunidade sira ne’ebé iha koñesimentu hakbesik ba iha fasilidade saúde sira. Tanba kazu ne’e aumentu kada tinan ita hatene katak númeru kazu HIV/SIDA nia tratamentu ne’e la’ós dehan katak tinan ida ne’e hotu, maibé nia sempre aumenta beibeik”, nia esplika.
Diretór ne’e afirma, parte INCSIDA servisu hamutuk ho parte saúde hot-hot no mós parte Ministériu relevante no autoridade lokál hodi kontinua sensibilizasaun informasaun ba iha komunidade sira nune’e hasa’e sira nia koñesimentu no konxiénsia iha moris ne’ebé ho saudavel.
Iha fatin hanesan Koordenadór HIV/SIDA Servisu Saúde Munisípiu Dili, Egídio Pinto, relata, servisu saúde Munisípiu Dili, agora daudauk estabelese ona fatin tratamentu ne’ebé fahe iha sentru saúde hot-hotu hanesan iha Metinaru, Bekora, Vera-Cruz, Formoza no mós iha Komoro, hodi nune’e ema hot-hotu ne’ebé afeta ona ho virus ne’e, bele mai hetan tratamentu iha fasilidade saúde.
“Ita hotu hatene katak HIV-SIDA ne’e lá kura, maibé ita sei bele trata. No ita hatene katak kada tinan kazu sempre aas, ida ne’e signifika katak ema hot-hotu asesu ona ba informasaun hotu no halo teste, sei kazu ne’e la aas, signifika ema bele moras no mate de’it iha fatin. Tanba nee, sira iha parseiru lubuk ida hodi hare ba pasiente sira ne’ebé drop out ka halai sees husi tratamentu no parseiru sira fila fali mai hodi hetan tratamentu”, nia alerta.
Nia esplika, parte Ministériu Saúde nafatin fó no fahe informasaun katak la iha ai-moruk tradisionál hodi bele kura HIV/SIDA, so ai-moruk HIV /SIDA nian maka bele kura moras ne’e. Tanba iha Postu Saúde hot-hotu halo ona screening ba inan isin rua katak inan isin rua ne’e tenke teste.
“Sei ita nia inan isin rua maka afeta ba virus HIV/SIDA maka nia tratamentu di’ak posibilidade la hada’et ba nia oan. Maibé de pois partu ita sei halo teste dala haat ba inan bebé sei teste maka nia negativu entaun nia livre ona husi HIV SIDA”, nia esplika.
Tuir peskiza ne’ebé iha no hatudu katak 40% kontinua diskrimisaun husi pesoál saúde ba pasiente ne’ebé afeta ba HIV/SIDA. Tanba ne’e nafatin fahe nafatin informasaun ba sira katak ema ne’ebé afeta ba moras HIV/SIDA hanesan mós moras baibain, ne’ebé labele diskrimina sira, no labele hatete sira katak sira moras aat.
3,105 total views, 3 views today
Bele hare Video Seluk :