ADVERTISEMENT

Prezidente Horta: Droga iha Timor-Leste  Laiha Informasaun Loloos

Mario da Costa - Manatuto
Jornalista : Mariano Abi
Editor : Mário da Costa
  • Share
Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, Imajen Esp.

Manatutu (timorpost.com) — Prezidente Repúblika (PR), José Ramos Horta, hatete kazu Droga ne’ebé iha Timor-Leste laiha informsaun ne’ebé kompletu no loloos.

Iha seremónia selebrasaun loron Proklamasaun Independénsia Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba dala-47, Xefe Estadu iha nia diskursu, hatete agora nia (Ramos-Horta) sei ko’alia preokupasaun balu relasiona ho polítika kona-ba matéria droga.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


“Iha tinan hirak nia laran ha’u sente onradu tebes tanba bele serbisu hamutuk ho matebian Kofi Annan ho tán personalidades eminentes seluk hanesan Komisáriu Komisaun Gobal ba Polítika kona-ba Droga,” Xefe Estadu dehan iha Manatutu, Segunda (28/11).

Nia hatutan, debate relasiona ho polítika kona-ba droga iha Timor-Leste la iha informasaun ne’ebé kompletu no loloos no depende barak liu ba prekonseitus husi tempu sira uluk, do’ok loos husi situasaun no realidade iha país barak.

PR Horta aumenta, karik mak Timor-Leste legaliza marijuana medisinál no aproveita proativamente mudansa sira ne’ebé akontese iha mundu tomak relasiona ho polítika kona-ba matéria droga, maka Timor mós bele hetan benefísius ekonómikus no sosiais.

“Ita-nia lei sira agora ne’ebé relasiona ho kanábis, taka dalan ba Timor-Leste atu hetan benefísiu barak: marijuana medisinál, rendimentus ba agrikultór sira, impostu, turizmu. Ita-nia sistema legál no judisiál iha buat barak mak la di’ak. Ita-nia lei balu utiliza ho forma sira ne’ebé halo ita-nia funsionáriu públiku sira komete tan erru,” Horta dehan.

Lee Mós :
Agrikultór Vemasse Konfesa Susesu Reativa Natar Abandonadu

Alende ne’e, kazu hirak ne’e halo ema sira iha nível hotu-hotu iha Governu Timor-Leste sente ta’uk no lakohi foti desizoens ba povu nia benefísiu.

Nia rezultadu la’os aumenta korrupsaun iha Governu, maibé hanesan inérsia simentada ka halo buat hotu sai paradu.

“Ita presiza hatene halo diferensa entre erru, urjénsia, erru administrativu no korrupsaun. Rótula ka marka kada erru husi funsionáriu públiku ida nian ka husi Ministru ida hanesan korrupsaun, ne’e la’ós justisa, maibé ita-nia sistema jurídiku parese konfunde hela de’it buat hirak ne’e,” PR Horta haktuir.

Situasaun hirak ne’e kontribui makaas ba atrazu iha prestasaun serbisu públikus. Lor-loron funsionáriu públiku sira, husi nível kraik to’o leten liu, mezmu Ministru sira, hatudu laran ta’uk atu foti desizoens ka halo buat ruma ba interese públiku, tanba sira ta’uk halo erru no hetan akuzasaun katak halo korrupsaun.

Lee Mós :
Timor Leste nia Pozisaun iha FM ho GS La’ós Hanesan Manduku iha Posu Laran

Xefe Estadu haktuir, Inérsia Governu nian ne’e hanesan aspetu ida ne’ebé trava dezenvolvimentu paíz ne’e nian ho prestasaun serbisu ba Timor-Leste nia sidadaun, konvidadus no investidór sira.

“Ita labele taka matan ba korrupsaun, maibé ita presiza hatuur buat hotu tuir nia kontextu ho sirkunstánsias loloos. Ita tenke trata kada kazu, tuir ema ida-idak no tuir nia realidade. Pregisa intelektual nunka bele sai hanesan justisa,” PR Horta realsa.

Xefe Estadu fó ezemplu, desizaun ida husi nível ne’ebé aas liu, atu fornese lalais kama sira ba ospitál, husi ne’ebé de’it no karik buat ruma bele falla ka la falla, ida ne’e mak hanesan verdadeiru kazu korrupsaun ne’ebé merese pena máxima tuir lei?

“Justisa atrazada katak, justisa negada. Investigadores, polísia, advogadus, prokuradores, defensores públikus ho juízes sira hotu hanesan responsáveis bainhira kazu barak lori tempu naruk atu rezolve,” Horta relata.

Horta subliña, dúvida ne’ebé la rezolve sei pendente nafatin iha sidadaun sira nia ulun hodi kondena sira ne’e sein julgamentu. Hein kleur, durante tinan sanulu ka liu, atu tribunál sira foti desizaun finál, ida ne’e la’ós justisa.

Oinsá mak sistema jurídiku bele foti desizaun sira ne’ebé ikus mai foin deskobre katak iha kuaze motivu atus-resin atu hamosu dúvidas no errus?

Lee Mós :
Polísia Konfirma Asidente Laleia

Oinsá mak sistema jurídiku bele tau hamutuk erru barak tebe-tebes iha kazu ida de’it? Oinsá mak Tribunál sira bele foti desizoens ne’ebé la tuir loloos rekizitus legais no faktuais kazu ida nian?

Oinsá mak tribunal sira hanesan foti desizoens ne’ebé la bazeia ba lei, maibé haree fali ba buat sira ne’ebé meius komunikasaun sosiál ou seluk ezije?

“Dala ida tan investigadór sira, polísia, advogadus, prokuradores, defensores públikus ho júiz sira mak hanesan responsáveis bainhira erru ho dúvida hirak ne’e sei eziste nafatin iha ita nia tribunál sira,” nia afirma.

Ikus nia dehan, Erru hirak ne’e la kontribui nein uitoan hodi promove no mantein ema hotu nia fiar iha sistema jurídiku iha país ne’e. Oinsá mak bele hein atu dezenvolve país ne’e bainhira investidór sira no ema sira seluk la fiar sistema justisa.

 2,333 total views,  3 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Prezidente Horta: Droga iha Timor-Leste  Laiha …” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No