ADVERTISEMENT

Dada no Dudu Aktividade  Comércio Indùstria

Timor Post - Ekonomia · Opiniaun
  • Share
Hakerek Nain: Apolo J França da Silva

Husi: Apolo J França da Silva

“Dada sira nebe mak foin atu hamrik hodi lao no dudu sira nebe mak lao ona atu bele halai lais liu tan” Hanóin simples ida.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Tuir Sensus 2015, Timor Leste iha besik 51,24% husi populasaun ho idade de tinan 20. Ida ne’e signifika katak iha tinan 5 to tinan 10 tuir mai, sei tama iha mercaado de trbalho jovens, ba rihun ho aspirasaun atu prepara sira nia moris ida nebe’e dignu no halo parte iha ekonomia justa nebe’e valorize sira nia servisu. Iha konjuntura ida ne’e setor privado,independentemente ( katak la hare ba ) nia vokasaun no demensaun, sei sai hanesan motor principal iha ita nia ekonomia nasional nebe garente kriasaun de empregu,nune’e sai fator boot hadi halakon kiak no hadia capital social ba nasaun.

 Ekonomia privada ida saudavel, nebe’e bele hamrik ho diak ho prestasaun de kontas nebe rigoroza (ka tengke diak) sei fo ba pais, laos deik elementos estatiskus hodi oreinta ba jestaun nasional, kontrui boot hodi reseita fiscal,nebe’e determinante atu sustenta orsamento jeral do estado,nune’e none mos fo sulusaun ba problemas sosiais iha timor leste.

Diversifika ekonomi sai objektivo principal ba govrno ida nebe’e nesesariu atu kria kodisoens fiskais no birokratikas, nebe’e primate ( ka Halo) investidores sira nasionais ka internasionais, iha vontande atu aposta ( ka mai investe) iha ita nia rai nune, mos politikas transversais hotu hotu, nebe’e hare ba desemvolvimentu capital social,ba dezemvolvimento infrastruturas no mos ba dezelvolvimento iha setor governasaun nian, politikas sira ne;e lao hamotuk mak impulsiona (ka dudu) dezelvolvimento ekonomiko no kria kondisoens ba empriendedorismu.

Nafatin iha kontestu ida ne’e dezelvimento ba kuadru Nasional de planeamentu, ho objektivo atu kria Polus de Dezelvolvimnetu no Zona ekonomikas Espesiais hodi hari ‘’areas empresariais” ka zonas industriais iha pais tuir espesifisidades ( idak idak nia) no petensialidades iha rejiaun idak idak, no hosi ne’e bele dada setor privadu no kria emprego nebe’e sustentavel.

Hadia politikas de empriendedorismu nasional, nebe’e inklui valorizasaun no edukasaun ba empriendedorismu, redus tiha obstakulus no fo apoio ba aktividade micro e pequinas sira.

Dezenvolve ekonomia difersifikada ida ho base iha agrikultura,peskas,pecuraria,turismo no investe iha krisaun pequenas no medias industria no empresas hodi nune’e bele redus neneneik importasaun bens no produtus husi rai liur.

Konaba pecuaria, hakarak aumenta produsaun animal ba 20% to 2028 ho nia objektivo atu dimininui importasaun de produtus animais husi estrangeiro no investigasaun ba prinsipais nebe sei hare liu ba sistema de produsaun hamotuk ho agrikultores sira.

Fo kontinua melhora ba produsaun do kafe organico ho alta kualidade

Infeste iha area kapasitasaun e formasaun ba recuses humanu iha area pescas, no agrokultura hodi apoio servisu tecnico iha tasi laran no agrikultura hanesan institute nasional da peska e aquaculture nebe sei sai fonte de promosaun no motivasaun ba investemento privado

Nune dezenvolvimento costa soul nian sei sentro de aktivadade, iha setor petroleo no gas natural, ho establesementu base logestica iha suai hanesan mos refinaria petrolifera ida ne’e mos komplesu petroquimico iha costa soul no instalasaun fabrika de gas natural liquifeto,gas nebe sei mai husi Greater Sunrise, liu husi construsaun gasoduto,husi tasi okos to’o rai maran. Ho progeito tasi mane sei mosu desenvilvimentu iha costa soul tomak, ho konstrusaun cidade foun no infrastrutura de apoio laos deit explorasaun maibe iha fase opersaun de infrestrutura no servisu nebe’e sei mosu tan sei kria posto de trabalho liu rihun limanolu,dereitas no indereitas.

Area Komerçio

Formulasaun de politikas komersiais sei primate eskoamentu produtus husi setor primariu no sekandariu, iha nivel nasional ho internasional, tamba aumentu iha exportasaun produtus bele jere (kria) rikezas ba indùstria no konsekuentemente ( katak, ho ida ne’e.) ninia kresimentu.

Governo sei kontinua imlementa medidas hodi regula atividades komersiais no aprova politikas ba expansaun de mercadus, inklui divulgasaun de produtus ho valor ekonomiku akresentadu, liu husi estratejias de mercadu ho relasoens publikas nebe’e  bele promove Timor leste ho ninia produtus iha rejiaun no iha mundu iha ambitu ida ne’e Governo sei

Fortalese ka hametin papel do setor privadu komersial

Reforsa sentro Logestiku Nasional

Hare diak fali no expende ( ka habelar) projeitus de konstrusaun de armazens tranzitu iha zona fronteira terrestre ho politica ida atu minimija sasan at no aimorok droga  sira nebe atu tama mai ita nia nasaun, hapara moblizasun kareta tronton nebe, nia todan bele ameasa ita nia Estrada piblik tamba nia kapasidade todan, no bele fo benifisio bot ba ita nia porto tibar hodi simu ro mai trangka iha porto tibar.

Hari merkadu moderno hanesan sentro koemercial iha Munisipio

Dezenvolve mekanizmus de promosaun adesaun ba Asean, membro plenu,iha organizasaun mundial komersiu ( timor leste agora ne’e iha estatutu hanesan observador OMC )

Hari sentro komersial nebe bele apoio zona de dezemvolvimento rejional tuir kuadru Nasional de planeamento

Investe iha formosaun no kapasitasaun iha setor privado, atu bele hadia kompetitividades nasional e internasional

Aumenta asoens inspesaun no fiskalizasaun de atevidades komersiais

Kria tabela de presu hodi kontrola ba aktividade ekonomia maske ita iha Mercado livre

Dezemvolvimento mekanismus de promosaun divulgasaun marketing no distribuisaun  fisika produtus Nasional’

Reforsa kapasidade da auturidade de Inspesaun no Fiskalizasaun ba atividade ekonomika, sanitaria no Alimentar ( AIFESA) institute Quialidade Timor leste IQTL ba kontrolu ba kualidade kondisoens transporte no salubridade de jenerus alimentares no fatin  produsaun no komersializasaun, inklui intrudusaun ‘’livro de reklamasoens’’ iha establesimentus komersiais, sei hanesan projeito pilotu, atu bele avalia se iha sentido atu kesi ho lei no habelar ba establesemintus privadus no publikus tomak.

Reforsa no kapasita servisu da Ajensia ba promosaun de investementu no exportasaun de Timor Leste I.P ( Tradeinvest )

Reforsa no kapasita servisu de rejistu no verifikasaun Emprezarial ( SERVE)

Implementa no hadia kuadru legal, relasiona ho atividades komersiais

Halo Estudu Viavilidade ba free Trade Zona ( FTZ )

Estabelese sistema Digitalizasaun komersiu liu husi portal informosaun ba komersiu

 ( Trade information Portal) Ekonomia Digitalijasaun

Area Industria.

Visaun konaba Timor Leste ho ekonomia ida nebe’e moderna no diversifikada sei depende, tuir buat temi uluk ona, ba investementu nebe’e halo iha kresimentu de industriais prinsipais agrikultura, turismo ho petroleum tamba iha vantage boot iha nivel industria sira ne’e hare ba rekursus naturais nebe iha lokalizasaun jeografika no perfil ekonomiku.

Maibe timor leste iha kondisoens tomak atu desenvolve industriais subsidiarias seluk ba dezenvolvimentu de setores primaries de produsaun.

Agroindustria, nebe’e signifika transformosaun naan latisinius ( ka produtus husi susu – been) ikan ho produtus agrikolas ba fali subprodutus ho excelencia natureza, biologika bele hamosu marka referensia ho potensia de exportasaun ba merkadus seletus ( ka espesiais) ho presu nebe’e as liu.

Timor leste bele mos aposta iha transformasaun meteria prima ba embalamentu de produtus mobiliariu konstrusaun sivil, entre buat seluk hodi multiplika ka aumenta oportunidades transformasaun rekusus naturais oin – oin ba abastamentu local, redus nesesidade husi importasaun,hodi ba ona exportasaun produtus orijinais ho valor akresentadu.

Ho dezenvolvimento setor agrikola, sei mosu mos kondisoens ba produsaun sereais nebe’e boot liu. Ortofrutikola no pekuaria ho tipu hanesan semi intesiva no liu – liu extensive. Se ita asosia ( ka liga ) kresimentu ne’e ho promosaun agroindustria, ida ne’e bele lori ita dezenvolvimento sutentavel pais ne’e nian. Tamba it abele potensia ( ka loke dalan ba ) dezenvolvimento espontaneu iha merkadus komersiais lokais no bele mos halo nia distribuisaun iha nivel nasional, hodi otimiza rekursus endojeneus ( ka internus) proteejo meiu ambiente hodi respeito kapasidade auto – rejenerasaun ekosistem nian.

Liu husi kresimentu setor industria tuir plano nebe’e iha governo bele promove objetivo hirak ne’e: Aumenta oferta beins de konsumu esensiais ba bein estar kumunidades lokais nian Kria opurtunidades ba empregu Impulsiona ( ka Dudu ba oin ) no valorize dezenvolvimento do setor primariu agrikultura, peskas, pekuaria no floresta ( planta Industria)

Dezenvolve pequenas ho medias emprezas aproveita rekursus umanus no materiais lokais Inkrementa ( ka dezenvolve ) papel do setor privadu no dezenvolveminto rural Kontribui ba redusaun beins importadus, liu husi aumenta produsaun no beins nasionais ho kualidade

Prezerva meiu – Ambiente garente katak areas industriais bele minimiza impaktus aat iha ambiente no iha abastesimentu ba be’e rekolha reziduos, solidus ho sistema de esgostus nebe’e adekuadu ba rezidus industria nune governo sei aposta iha industria hanesan motor determinante ida. Ba dezenvolvimento ekonomiko nasional nebe iha nia baze iha dezenvolvimentu rural, liu husi prinsipais asoens, hanesan tuir mai:

Finalize Politica Nasional konaba Dezenvolvimentu da industria ho baze iha kuadru nasional de planeamentu hodi determina prioridades de produsaun, tuir rekursus disponiveis ( ka nebe’e iha ) inklui selesaun de produtus prioritarius ba konsumu interno no ba exportasaun.

Kontinua apoia atribuisaun de konsesoens publikas ( fasilita Creditu  SUAVE) ba pekanas industriais sira.liu husi asesesu Digitalizasaun online

Promove kriasaun no dezenvolvimentu de Parkes Industria tuir kuadru nasional ba planeamentu.

Apoio instalasaun de unidades produsaun industria hanesan, agro industria no promove sentru ba inkubadores industriais henesan sentro Bambu iha tibar no sst.

Establese Parke industrial iha Tibar ( estudu viabilidade kona ba Parke Industriais tibar atu garante armazenamentu produtus importasaun ho exportasaun no mos produtus lokais hodi subtitui produtus importadus, estudu ne’e  iha tia ona.

Implementa kadastru konaba perioridade industrial

Presta ka fo apoio tekniku no finanseiro hodi reforsa establesementu de mikro pekenas no medias de imprezas no industria.

Dezenvolve formasaun imrezarial no teknika tuir klaster hodi fasilita kredito ba grupu mikro, pekenas no medias empreza no industriais liu husi kreditu SUAVE.

Intrudes teknologia foun iha setor primariu no sekundariu  ba dezenvolvimentu  industria.

Dezenvolve kampanha ba agrikultores sira no produtores agrikolas sira konaba tranzisaun atividades primarias ba atividades industria hodi garante sira nia envolvimento no motivasaun.

Dezenvolve parseriais ho setor privadu nasional no internasional  ba kooperasaun iha setor ne’e no mos ba transferensia de konhesimentu sientifikus no teknikus.

Kordena ho intidades governamentais relevantes, hanesan ministerio da eduksaun konaba intrudusaun de kurikulum ba produsaun agro industrial hanesan iha nivel ensino sekundariu teknik vokasinal no mos ho universitario teknik hanesan Politeknik unpaz hodi produs makina nebe halo produsaun proxemplo makina dulas kaffe husi manual ba modern uja eletridade tamba oras ne dadauk eltridade konsega tama on aba area rurais e sei gratuita.

Kontinua investe iha projetus industria kiik hanesan industria Masin, kafe,be’e mineral,mina nuu, sabaun, saus tomat, planta Industria.nss

Reforsa produsaun ho implementasaun nebe konsidera protesaun ambiental iha ambito kresimentu do setor industrial

Reforsa institu Qualidade Timor Leste ( IQTL)hanesan nudar autoridade Reguladora Nasional ba Assuntu Qualifikasaun normalizasaun no metrologia hodi promove, kordena atividades sira ho objetivo atu kontrobui ba dezenvolvimento hodi hatudu krediblidade ba asaun ajentes Ekonomia sira, nune mos asaun nesesario seluk iha funsaun nomos dezenvolve laboratorium, metrologia nasional iha Timor Leste.

Liafuan ikus impresta husi Ita nia Maun Taur Matan Ruak nudar Liafuan refleksaun ba Ita hotu,katak ” buat nebe ita nia natureza fo ba Ita. Ita tengke rega ho ita nia kosar been,no esforço. Uluk Ita nia Nasaun izije ita nia raan no ita nia luta, agora Ita nia Nasaun eziji Ita Nia kosar been no ita nia serviço malas. Liafuan né sai mudar lâmpada ida Nenê sei Leno Ita hotu nia dalan Lao ba iha finalidade Mak Moris DIAK. obrigado

 13,979 total views,  3 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Dada no Dudu Aktividade  Comércio Indùstria” A few seconds ago
Lee Mós :
Kelemahan Dualisme Kepemimpinan dalam Sistem Pemerintahan Timor-Leste

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No