ADVERTISEMENT

BENEFÍSIU NOTÍSIA HUSI MEDIA BA MUDANSA ATETUDE SAUDÁVEL

Augusto Sarmento - Opiniaun
  • Share

Introdusaun

Ohin loron ezisténsia media bele halo mudansa ba asaunt sira iha ema nia moris. Media fó influénsia ba ema, maibé ne’e depende ba saida mak pesoál ida nia asesu ba konteúdu informasaun nian. Nune’e media dezempeña ninia funsaun hotu hodi konsege konvense audiénsia hodi halo mudansa ba sira-nia iha fatin ne’ebé mak sira horik ba, liuhusi notísia ne’ebé mak sira asesu. Liafuan media orijen mai husi Latin ho forma plural “medium”. Literalmente liafuan “medium” iha signifika intermediu, media nu’udar kanal ne’ebé utiliza hodi transmite informasaun,(Napitupulu, 2022). Media hanesan meiu ida oinsa bele haruka mensajen husi komunikadór ba komunikante, liuhusi media bele hafasil ema halo komunikasaun tanba, media mak dalan no meiu oinsa uza hodi komunika.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Media kompostu husi jornal, rádiu, televizaun, online no media sosiál (Morissan, 2012). Liuhusi media bele kobre informasaun hotu ne’ebé kontribui ba estadu no sosiedade, tanba difisil tebes ba estadu atu hatene sosiedade nia moris no hanesan mós sosiedade sei la hatene estadu nia planu karik la iha media. Hanesan mós Cristiano Ronaldo CR7/Marvi koñesidu tanba media. Liuhusi media ema bele hetan valór di’ak sira husi personajen na’in rua ne’ebé sita hanesan ezemplu iha konteúdu ne’e.

Nune’e media rasik iha funsaun atu informa, eduka, diverte no kontrolu sosiál. Tuir Arsyad (2002), media  mak forma interasaun hotu-hotu ne’ebé ema uza atu fó ideia sira bele to’o ba ema ne’ebé simu. Media iha dever tomak hodi halo publikasaun ba asuntu saida de’it bazeia ba faktus no realidade. Nune’e sosiedade ne’ebé halo parte hanesan audiénsia media nian mós iha dever tomak hodi simu informasaun hirak ne’ebé mak media publika, depende ba asuntu saida mak audiénsia prefere liu atu asesu. Liuhusi publikasaun hirak ne’ebé media publika bele halo mós mudansa ba audiénsia nia atitude hodi bele fó benefisiu ba pesoal ne’e nia a’an rasik tantu nia família liu-liu no nia ambiente ne’ebé mak nia hela ba.

Autór : Elsa da Silva Santos (1), Domingos da Costa Inacio(2), Joana Oliveira Almeida (3), Luis Filipe S. da Cruz Magno (4), Noveria Firmancia Taek Araújo (5). Revizór Teórika: Miguel Gonçalves, M.I.Kom, Dosente DCS-FCS-UNTL.

Notisia mós bele fó benefisiu ba komunidade sira ne’ebé asesu no husi informasaun oioin ne’ebé hetan bele kontribui ba mudansa atitude audiénsia nian. Benefísiu notísia signifika katak, notísia ne’ebé públika iha media konvense audiénsia nia hanoin no fó atensaun. Informasaun ne’ebé iha nia valór hodi fó benefísiu ba audiénsia refleta ba moris no halo mudansa ba asaun sira. Atigu ne’e elabora ho objetivu atu analiza teoria ho prátika media nian ne’ebé ohin loron eziste.

Fundamentu Teóriku

Artigu ne’e atu fundamenta de’it Teoria Mudansa Atetude (The Theory of Attetude Change) bazeia ba publikasaun hirak ne’ebé media publika hodi kontribui ba suku saudável liuhusi aplika atitude saudável sira. Forma husi mudansa atetude hafahe ba modelu tolu tuir (Irwan, 2017): (1) Forsada (Complience) mudansa atetude, tanba ema obriga an ho maneira ne’ebé la di’ak no temporária. Hanoin ne’ebé laloos lori ema halo asaun ne’ebé la refleta ba realidade. (2) Imitasaun (halo tuir), mudansa atetude tanba ema halo tuir atetude ema seluk nian, no imita asaun sein tetu didiak impaktu sira. (3) Komprensaun (internalization), ema nu’udar kriatura rasionál ne’ebé komprende kona-ba moris no haklean esperiénsia sira ne’ebé iha nanis husi ema ne’e no observa husi ema seluk hodi adota no halo mudansa ba atetude sira iha nia an rasik. Nune’e liga ba esperiénsia no ideia ne’ebé media elabora sai notísia bele kontribui ba muda audiénsia nia atetude no implementa iha asaun siraiha família, no iha sosiedade.

Lee Mós :
Partidu Polítiku Sira Ne’ebé Tuir Kampaña Tenki Realiza Promesa Iha Tempu Ukun

Liga ho definisaun teoria mudansa atetude refere mós ba publikasaun balun hanesan modelu  ne’ebé mak sita ona hanesan tuir mai ne’e:

1). PN Husu MS halo Asaun Hasoru Dengue, (Jornal  Independente, 24/01/2022)

2). Labele soe lixu arbiru,(Media GMNTV,12/07/2023)

3).Komunidade laiha konsiensia soe fo’er arbiru,(Media STL, 26/11/2019)

4).Atividade Limpeza bele redús moras Dengue, (Timor-Post, 20/03/2023)

5).Kombate dengue:Servisu Saúde Dili Fumiga uma-ka’in 4917, (Tatoli.IP, 15/02/2024)

6). Kombate Moras Dengue: Biocentis prontu ajuda Timor-Leste, (News.VIPTV, 04/10/2022).

Liuhusi publikasaun hirak ne’ebé mensionadu iha leten katak, governu mós iha ona planu oinsa atu kontribui ba moris saúdavel liuhusi asaun hirak ne’ebé mak media espalla ona. Liuhusi publikasaun sira-ne’e oinsa mak atu kontribui ba moris saudável iha Komunidade ne’ebé mak horik ba. Tanba asesu ba media, la’ós asesu de’it informasaun maibé liuhusi informasaun bele kontribui ba muda ema-nia hanoin, asaun no mudansa ruma iha família sosiedade liuliu iha bairru laran, aldeia, suku no postu-administrativu.

Tuir Irwan(2017), mudansa atitude katak paradigma husi ema ida atu muda nia a’an tuir saida mak sira hetan husi família, kolega, belun, media no aprende hanesan lisaun hafoin hala’o asaun iha atividade loroloron nian. Iha prosesu ne’e ema bele forma nia an ho buat ne’ebé mak nia hetan.

Media iha papél importante tebes hodi espalla informasaun ba públiku tomak, tanba sosiedade ohin loron asesu ba informasaun saida de’it no la husik sosiedade moris iha ignoransia nia laran, hodi nune’e sira mós bele aprende hodi muda sira-nia sosiedade tuir buat ne’ebé mak sira asesu no bele fó mós influénsia ba ema seluk hodi bele muda sira-nia atitude ne’ebé antes la di’ak bele di’ak liután antes ema la gosta maibé liuhusi media ema bele gosta fali. Nune’e Syamsudin (1997:10) fó definisaun kona-ba atitude katak hahalok no movimentu ne’ebé mosu husi asaun ema nian no hatudu iha ema sira-nia interasaun ho ambiente sosial. Iha interasaun ida-ne’e, iha prosesu atu responde ba malu, influénsia malu iha ambiente sosiál, kultura, edukasaun, polítika, saúde no seluk tan.

Métodu

Pasu ba elaborasaun artigu ne’e, aplika métodu estudu-kazu atu buka hatene impaktu husi publikasaun media ba audiénsia. Lokál ba estudu ne’e lokaliza iha aldeia 30 de Agostu suku Comoro, munisípiu Díli. Téknika ne’ebé uza liuhusi distribuisaun kestionáriu ba partisipante ne’ebé aseita ona hodi partisipa estudu ne’e komunidade ne’ebé iha esperiénsia relevante ba tema peskiza nian. Fonte ne’ebé disponivel partisipa hamutuk na’in sanulu (10), halo mós observasaun no dokumentasaun. Hafoin halo tabulasaun no analiza ba rezultadu ne’ebé rekolla ona.

Lee Mós :
Lei nú.2/2017 “Kombate Trafiku Konsumu Ilisitu Droga” “Nehan iha” Maibé “Difisil atu Tata” (PN) Favor Altera nia Moldura Penál

Komunidade nia asesu notísia iha media

Media massa hanesan instrumentu importante ida atu hatutan komunikasaun entre komunikador ba komunikandu. Nune’e media massa sai hanesan ponte ba jornalista no audiénsia sira, tanba liuhusi kanál media nian bele transmite hotu informasaun ba públiku.

Bazeia ba estudu kazu ne’ebé konsege rekolla dadus relevante ba hanoin no esperiensia liuhusi asesu ba mídia jornál, rádiu, TV, online no media sosiál husi komunidade na’in (10), husi aldeia 30 de Agostu suku Comoro, Postu-Administrativu Dom Aleixo, Díli, indika katak komunidade na’in (3) reprezenta 30% mak fó tempu oras 3-4 hodi asesu ba media kada loron, daruak komunidade na’in (4) reprezenta 40% asesu media durante oras 2-3 kada loron. Datoluk komunidade na’in (3) reprezenta 30% mak fó oras 0-3 kada loron hodi asesu ba media.

Interpreta ba dadus ne’ebé mak rekolla husi komunidade relasiona ba asesu notisia hatudu katak komunidade husi aldeia 30 de Agostu, suku Comoro idaidak distribui sira-nia tempu tuir nesesidade hodi asesu ba informasaun ne’ebé presiza. Tempu seluk hala’o atividade buka osan iha merkadu, servisu iha ofisiu no seluk tan.

Refleta ba referénsia teórika media massa mak hanesan kanál, meiu ka instrumentu hirak ne’e utilza iha prosesu komunikasaun massa, ne’e mak komunikasaun ne’ebé foka ba ema barak  (Romli, 2008:65). Liuhusi dadus sira iha leten hatudu katak, komunidade ne’ebé uza sira-nia tempu asesu media loron-loron tan ne’e, informasaun sira sai konsumu ba sirahodi atualiza, aprende no anima an aleinde ne’e bele uza fali informasaun ne’ebé asesu hodi halo fali asaun foun ruma.

Notísia mídia kontribui ba atetude saudável

Suku saudável nu’udar kondisaun ida ne’ebé moos,seguru no saudável ba ema sira ne’ebé hetan ona liuhusi utilizasaun restrisaun balun ba atividade integradu entre sosiedade no governu lokal. Bazeia ba dadus refere ne’ebé, mak rekolla ona husi komunidade iha aldeia 30 de Agostu koalia kona-ba kontribui ba suku saudável, liuhusi ne’e hatudu katak, dahuluk komunidade na’in (7), reprezenta 70%, mak hakarak kontribui ba suku saudável, daruak komunidade na’in (2) reprezenta 20% mak ladun kontribui ba suku saudável,no datoluk komunidade na’in (1) reprezenta 10% ba suku saudável.

Suku saudável hanesan programa ida-ne’ebé hala’o husi estudante sira husi ONU-Tematiku sira ho objetivu atu hadi’a kultura sosiedade nian liuhusi hadi’a saúde no saúde família nian. Tuir Kusnaedi (2006) “Suku Saudável ne’e mak grupu umanu ida-ne’ebé harii no dezenvolve hamutuk iha área ida-ne’ebé iha governu nia órgaun ida-ne’ebé ulun-nain suku ida hili no fó onra ba nia, no iha regulamentu lubuk ida-ne’ebé iha.

Bazeia ba sitasaun teórika iha leten definisaun suku saudável sira ne’ebé atu interpreta katak suku saudável ne’e hanesan suku ida ne’ebé mai husi aspetu oioin husi moris sosiál, hanesan saúde fízika, kuidadu saúde, edukasaun, ekonomia no ambiente. Nia objetivu mak atu kria kondisaun ne’ebé di’ak liuba sosiedade tantu iha rural no iha urbana hodi hetan moris saudável no produtivu.

Lee Mós :
Demonstrasaun AMN Kontra PN Nia Desizaun Sosa Karreta Lux Sport No Laptop: Racionalidade Polítika Vs Moralidade Polítika

Konkluzaun

Teoria mudansa atitude atu haree kona ba oinsá ho publikasaun media bele halo mudansa ba audiénsia sira nia atitude, nune’e iha artigu ne’e foka liu kona-ba oinsa media halo publikasaun kona ba moris saudável hodi fó influénsia ba audiénsia hodi kontribui ba suku saudável.

Ezisténsia media importante tebes iha nivel hotu komunidade nian, tanba ho media mak ema hotu bele hatene saida mak akontese tantu iha rai laran no rai liur. Media presiza fó-sai informasaun ne’ebé la’ós eventuál de’it maibé asuntu ne’ebé simples ho valór boot no variedade. Liuliu asuntu sira atu muda ema-nia atetude no asaun sira iha vida reál nian. Asaun ne’ebé antes soe foer arbiru, la abitua halo limpeza, la han hahan ne’ebé saudável, no seluk tan. Notísia ne’ebé tranzmite kona-ba ambiente saudável no kritéria sira neineik no beibeik bele muda ema ne’ebé sai audiénsia bele tau ona iha konsiénsia hodi muda.

Liuhusi publikasaun ne’ebé media publika fó mós influénsia oinsa atu benefisia audiénsia hodi halo mudansa ba sira-nia atitude hodi transforma ambiente ne’ebé mak sira iha, liuhusi prátika hahalok saudável iha sira-nia hela fatin. Nune’e bele kontribui ba moris saudável liuliu kontribui ba suku saudável. Media nia publikasaun hotu importante, tanba ne’e liuhusi artigu ne’e, rekomenda atu mantein no kontinua planea hodi publika asuntu ne’ebé bele lori ema ida ba moris ne’ebé saudável.

REFERÉNSIA  

Amalia, D., & Napitupulu, S. (2022). Pergembangan Media Puzzle Gambar Untuk meningkatkan Ketrampilan Menulis Karangan Narasi https://repository.uksw.edu, asesu iha loron  19/04/2024).

Arsyad, A.(2002). Media pembelajaran. Jakarta: Raja Grafindo Perseda.

  1. R Syamsuddin dkk. 1997. Studi Wacana Bahasa Indonesia. Jakarta: Depdikbud. https://repository.uksw.edu ( Asesu iha loron 19/04/2024).

Arsyad, Azhar. 2002. Media Pembelajaran, Edisi 1. Jakarta: Raja Grafindo Persada

Abdullah, Syamsuddin, (1997) Perilaku dan Tingkatnya, (Ciputat: Logos Wacana Ilmu, 1997).

GMNTV (2023). Labele Soe Lixu Arbiru, https://youtu.be/vtwBGMTYfGo?si=4jKM4Pye t6sD1vF, asesu iha 12/07/2023.

Irwan (2017). Teori Perubahan Tingkah Laku, Yogyakarta: ABSOLUTE MEDIA https://repository.unair.ac.id , asesu iha loron 19/04/2024.

Jornal Independente (2022). PN Husu MS halo Asaun Hasoru Dengue, https://www.independe nte.tl/nasional/pn-husu-ms-halo-asaun-hasoru-dengue

Kusnaedi. (2006). Membangun Desa. Jakarta: Penebar Swadaya.

Napitupulu, At all (2022). Teori dan Perspektif Penggunaan Media, Sumatra Barat: Azka Pustaka.

Morissan (2013). Teori Komunikasi Massa, Bandung: Prenada Media

Romli, Asep Syamsul M. 2008. Kamus Jurnalistik. Bandung: Simbiosa Rekatam.

STL Media (2019). Komunidade Laiha Konsiensia Soe Fo’er Arbiru, https://youtu.be/uJ7J cxIW7VA?si=9TOvFIEm-vKilesq , asesu iha 26/11/2019.

Timor Post (2023). Atividade Limpeza Bele Redús Moras Dengue, https://timorpost.com/jeral-tl/tp-31917/atividade-limpeza-bele-redus-moras-dengue/, asesu iha 20/03/2023).

Tatoli, Ip (2024). Kombate Dengue:Servisu Saúde Dili Fumiga Uma-Ka’in 4917, https://tatoli.tl/2024/02/15/Kombate-dengue-servisu-saude-dili-fumiga-uma-kain-4-917/, asesu iha, 15/02/2024)

VIPTV (2022). Kombate Moras Dengue:Biocentis Prontu Ajuda Timor-Leste, https://news-viptv.com/Kombate-moras-dengue-biocentis-prontu-ajuda-timor-leste/, asesu iha 4/10/2022.

 2,283 total views,  3 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “BENEFÍSIU NOTÍSIA HUSI MEDIA BA MUDANSA ATETUDE…” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No