ADVERTISEMENT

Opsaun Moris Di’ak liuhusi Loke Kampu Servisu iha Timor-Leste

Timor Post - Opiniaun
  • Share

Husi: Livio da Conceicao Matos, Aniceto da Conceicao Mauresi

Antesedentes: Lorloron foinsae Timor oan sira trata dokumentu no lorloron Timor oan sira sai hela deit ba estranjeiru atu hisik kosar hodi buka hahan iha ema nia rai. Mehi atu moris diak iha Timor iha tempu ukun rasik an hanyalah mimpi buruk bagi sebagian dari mereka tanba sira tenke so’e sira nia familia iha Timor, hodi ba buka han iha ema nia rai. Dok husi fen, dok husi oan, toba iha Estrada ninin iha ema nia rai, adalah pemandangan yang sangat tidak indah kalau tidak mau dibilang sakit hati ba ninia familia ne’ebe sira so’e hela iha Timor. Iha Timor servisu laiha?

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Ekonomikamente, Timor-oan barak maka seidauk produtivu tanba kampu servisu limitadu. Ema barak maka laiha servisu. Terjadi peningkatan angka dezempregu ka pengangguran besar-besaran. Ema barak maka finaliza nia estudu iha Timor no husi estranjeiru maibe sira labele hola parte iha kampu servisu tanba kampu servisu limitadu tebes no area balun laiha.

Ema hotu hatene katak moris ne’e atu servi. Hahu husi kargu boot iha nasaun ne’e to’o iha servisu ida ho nivel salariu ne’ebe ki’ik, hotu-hotu atu servi malu. Liafuan Evanjellu mos hanorin mai ita atu servi malu durante ita nia moris tomak. Nai Jesus Kristu ka Nabi Isa Almasih dehan, “Aku datang untuk melayani……” Liafuan servi malu ne’e, ema barak maka seidauk tau iha sira nia konsiensia (alam sadar). Servi malu ne’e katak ema tomak tenke servisu. Ema ididak tenke servisu tuir nia talentu no kapasidade. Ema ida idak iha talentu espesifiku ne’ebe dalaruma talentu ne’e ema seluk laiha. Liu husi servi malu ka servisu ne’e maka ita hatudu ita nia domin ba ema seluk. Tanba “cintakasih tanpa perbuatan nyata sama halnya dengan tong kosong yang berbunyi nyaring…” Ne’e duni loke kampu servisu ba ema hotu-hotu, atu ema bele espreza sira domin ba ema seluk “merupakan sebuah keharusan bagi Negara manapun di dunia ini. Negara harus hadir di setiap lini kehidupan warganya dengan membuka seluas-luasnya lapangan pekerjaan.”

Oinsa maka nain ulun nasaun ne’e bele loke kampu servisu? Tipu kampu servisu iha mundu ne’e lolos iha oin rua. Kampu servisu ida mak nia output menghasilkan jasa no kampu servisu ida seluk maka nia output menghasilkan barang. Nasaun barak maka nia orientasaun ba iha kampu servisu ida ne’ebe maka nia output menghasilkan barang. Kalkulasaun estatistika halo estimasaun ida katak, nasaun hirak ne’ebe dezenvolve lalais tanba kuaze 70% ka liu, husi sira nia populasaun ho idade produtivu (tinan 15 – 55) maka servisu iha area ida ne’e. Rasionalmente, ema ida sai riku tanba “menghasilkan barang.” Nasaun dezenvolve lalais hirak ne’e nia populasaun idade produtivu, oituan deit (< 30%) maka servisu menghasilkan jasa. Oinsa iha Timor-Leste? Tuir ninia fontes rekursu finanseiru ba investimentu, loke kampu servisu atu menghasilkan barang iha Timor bele fahe ba oin rua: (1) Kampu servisu ne’ebe mai husi investimentu estadu no (2) Kampu servisu ne’ebe mai husi investimentu husi rai liur (investor asing).

Lee Mós :
Líder Alternativu; Entre Hein Tranzisaun Jerasional ou Buka Konkista Rasik?

Kampu servisu ne’ebe mai husi investimentu estadu maka kampu servisu ne’ebe mak maneija riku soin Timor ba tempu naruk husi jerasaun ba jerasaun. Investimentu estadu ne’e bele investe iha area Natar, Perikanan Laut, Peternakan, Perbankan Nasional no Perusahaan Perminyakan. Investimentu estadu atu loke kampu servisu bele liu husi estabelesimentu Badan Usaha Milik Negara (BUMN) ka Emprezariu Publiku (EP) ne’ebe ho orientasaun atu hapara riku soin ka osan Timor sai ba rai liur no maioria sirkula deit iha rai laran.

Kampu Servisu alternativu tuir investimentu estadu ka Badan Usaha Milik Negara:

Natar Suai – Iliomar. Area ida ne’ebe mak merese ba estabilisimentu natar nudar EP mak area natar husi Suai to’o Iliomar. Estadu investe area ida ne’e hodi aseleira ekonomia povu tanba sei fo servisu ba ema barak. Estabelese natar ne’e deit Timor-oan lubuk ida maka servisu ona no la persiza trata dokumentu hodi buka servisu ba rai liur. Hahu ho halo mapamentu atu identifika luan area hodi nune’e bele identifika mos sistema irigasaun ne’ebe sei monta ba natar hirak ne’e. Atu estabele sistema irigasaun, ita persiza atu identifika mos fontes bee ne’ebe sei uza ba irigasaun ba natar. Karik ita persiza bendungan ka dam? Karik persiza bendungan ka dam, ita persiza mos atu identifika fontes bee ba dam no modelu dam ne’ebe sei estabelese.

Ita mos persiza atu identifika numeru dams ne’ebe sei estabelese nomos fatin ne’ebe atu estabelese dams ne’e iha ne’ebe deit. Tuir mai, persiza estabelese cluster ba residensia populasaun ne’ebe servisu iha natar refere. Fasilidade ne’ebe persiza iha cluster residensia populasaun ne’ebe servisu iha natar refere maka igreja, fatin rekreasaun, merkadu, eskola no fasilidade seluk-seluk ne’ebe ho intensaun halo populasaun ne’ebe servisu iha natar refere kontenti no hakmatek hodi hala’o sira nia servisu. Cluster populasaun ida ne’e sei hari tuir luan natar ne’ebe sai responsabilidade ba cluster ididak. Area natar ne’e sei haforsa nafatin hodi nune’e sai nudar fontes income ba nasaun iha tempu ne’ebe naruk no laiha rohan tuir ezistensia umana iha mundu ne’e.

Lee Mós :
Futuru Plataforma; Entre Nonu ka Nolu. Futuru Falbo; Entre Falla ka Forma

Natar Loes – Tunubibi (Maliana). Loes to’o Tunubibi sai mos area ne’ebe bele konsidera nudar area natar ne’ebe boot no bele sai nudar EP. Tanba be’e iha mota Loes ne’e eziste durante tinan ida, Timor-Leste bele estabelese dam hodi halo irigasaun ne’ebe kontinua durante tinan ida tomak. Iha sorin seluk, Mota boot Tunubibi mos tenke halo ona nia tembok penahan hodi nune’e bee boot iha tempu udan labele estraga natar. Persiza mapamentu ba natar Loes – Tunubibi atu bele identifika estabelesimentu dam ka bendungan ba irigasaun. Mapamentu ida ne’e mos bele uza hodi determina cluster residensia populasaun ne’be sei servisu iha area ida ne’e. Fasilidade residensia cluster populasaun sei tuir mos hanesan cluster hirak ne’ebe estabelese iha natar Suai – Iliomar.

Fisheries ka perikanan laut. Timor-Leste iha tasi ne’ebe luan husi tasi feto to’o tasi mane ho variasaun ikan ne’ebe ho kuantidade maka boot. Timor-Leste bele aplika sistema perikanan nasaun Japaun ne’ebe halo industria ikan iha ró leten. Ró ba kaer ikan dala ida ho kedas pengalengan hafoin hatun iha rai maran. Area ne’e mos bele fo servisu ba ema barak tanba la dun persiza skill ne’ebe maka’as. Ba dahuluk Timor-Leste karik sosa ró rua ne’ebe halo operasaun iha tasi feto no ida seluk iha tasi Mane ho kontrola masimu husi Timor-Leste Marine (F-FDTL). Timor-oan ne’ebe koñesidu ho malnutrisaun tanba ita toba iha hahan leten. Populasaun ne’ebe servisu iha area ida ne’e mos tenke prepara residensia ba sira nia familia ididak. Cluster residensia bele foti naran husi fatin seluk hanesan “Timor-Leste fisheries residence” ka naran seluk ne’ebe hatudu sira nia identidade nudar fisheries.

Veternariu ka peternakan. Area potensial ida maka bele sai nudar EP iha Timor-Leste maka area veternariu ka peternakan. Produtu hirak ne’ebe maka bele sai konsiderasaun ba EP maka hanesan susu been karau, na’an karau, na’an manu, na’an fahi no seluk-seluk. Produtu hirak ne’e tenke mos konsidera fatin ne’ebe apropriadu hodi nune’e bele iha produsaun maka’as no kontribui ba kresimentu ekonomia rai laran. Durante ne’e Timor-oan han ‘ayam potong’ husi nasaun seluk tanba ita nain lakohi kria rasik kampu servisu ne’ebe produs hahan no kontribui ba ita nia saude rasik. Persiza prepara residensia atu populasaun ne’ebe servisu iha area ida ne’e bele hela hakmatek hodi hala’o sira nia servisu.

EP iha Area minarai. Nasaun Malaysia iha Petronas, Indonesia iha Pertamina. Timor-Leste? Timor-Leste to’o ohin loron moris ho osan minarai maibe laiha EP ida ne’ebe hamrik metin hanesan Petronas Malaysia ka Pertamina Indonesia. Timor-oan tenke iha hanoin atu estabelese EP ida iha area fantastiku ida ne’e. EP minarai Timor bele fo naran Petrolmor ka Petroltimor. Esforsu ida ne’e bele realize liu husi merging instituisaun minarai ne’ebe iha tiha ona hanesan AMP, IPG, no seluk-seluk ba uni-industria (satu perusahaan minyak) ba mina Timor ho naran Petrolmor ka Petroltimor. Area ida ne’e mos sei fo servisu ba ema barak tanba hahu husi prosesu “minyak mentah” to’o iha “minyak jadi” ho skill ne’ebe oioin. Kekayaan Negara yang menyangkut hajat hidup orang banyak, harus dikelola oleh Negara melalui perusahaan Negara.

Lee Mós :
Ukrania no Suisa Konvida Xanana Partisipa Simeira Global Peace

Area Bankaria ka Perbankan. Esperiensia hatudu katak ita nia riku-soin ne’ebe nakfilak an ba osan sai tomak-tomak ba rai liur tanba ita laiha currency ka mata uang. Banku Sentral Timor-Leste laos sai deit fatin rai osan maibe tenke iha hanoin atu estabelese currency ka mata uang. Riku-soin Timor tenke sirkula iha rai laran, hodi nune’e Timor-oan bele goza ho ninia Riku-soin rasik. Sai nai ulun, laos hein ema maka fo ideia. Sa tan la simu ema nia ideia ka la valoriza ema seluk nia ideia. Pior liu tan, nauk ema nia ideia. Sai nain ulun tanba ita boot sira iha ideia ne’ebe brilian atu halo nasaun ida ne’e nabilan iha mundu, salah satunya ide untuk menciptakan mata uang sendiri.

Konkluzaun: Atu tane moris diak ba ema Timor tomak persiza investimentu boot husi estadu. Rekursu naturais hirak ne’ebe tomakonta ba ema tomak nia vida tenke investe husi estadu. Estadu mak estabelese, maneija husi estadu no nia benefisiu ba povu estadu ne’e nian, husi jerasaun ba jerasaun. Investimentu estadu ne’e liu husi emprezaria Publika (EP) ka Badan Usaha Milik Negara (BUMN). Area lima maka konsidera bele estabelese EP maka Natar (agrikultura), perikanan laut, peternakan, perminyakan ho perbankan.

Wainhira nasaun ne’e sei eziste, seitor lima ne’e tenke eziste no maneija direita husi estadu Timor. Natar ho nia irigasaun interligadu husi Suai to’o Iliomar, husi Loes to’o Tunubibi. Perikanan laut ho estabelesimentu fabrika “pengalengan ikan,” Peternakan ho industrial livestock oriented, manutolun, na’an karau waka, na’an fahi no seluk-seluk. Merging AMP, IPG, no seluk-seluk ba uni-industria (satu perusahaan minyak) ba mina Timor ne’ebe karik hanaran Petrolmor no estabelese currency mesak liu husi banku Sentral Timor. Ita tomak tenke iha hanoin hodi lolo liman ba malu atu “jadikan di atas bumi seperti di dalam surga di Timor tercinta ini.” Proficiat ba ita tomak.

 3,564 total views,  3 views today


Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No