DILI (Timorpost.com)—Ministériu Saúde (MS) realiza advokasia nasional hakarak atu hadi’ak liutan Povu Timor-Leste nia saúde liuhosi realizasaun vasinasaun ba feto maluk sira hodi prevene kankru Susun no kankru serviks/colo de utero.
Advokasia nasional ne’e ho nia tematíku “Mai Ita Prevene Ita Nia Oan Feto Husi Moras Kankru Serviks Liu Husi Vasina Virus Human Papiloma (HPV) Iha Timor Leste”.
Kankru susun no serviks dala barak afeta ba Feto sira no sai kauza ba mortalidade ne’ebé a’as tebes. Detesaun sedu hanesan meius ida atu prevene feto sira lakon vida tanba kankru susun no serviks. Tanba kankru serviks nu’udar kankru ne’ebe hahu hosi selula serviks.
Tanba ne’e Ministériu Saúde hakarak apela ba populasaun liuliu feto sira ho idade 11-14 anos ba leten atu hakbesik an ba fasilidade saúde ne’ebé dezignadu ona hodi hetan informasaun no halo ezaminasaun ba moras kankru susun no serviks hosi profesional saúde sira.
“Alvu hosi vasina ne’e mak estudante feto sira hosi idade 11 ate 14 atu hetan vasinasaun”. Haktuir iha nota komunikadu Imprensa.
Virus Human Papilloma ne’e globalmente iha tinan 2022, kankru serviks nu’udar kankru komum dahaat ne’ebe identifika kazu foun afeta ba ema kuaze 660,000 no kauza 350,000 mak mate.
Iha Timor-Leste MS rejistu kankru serviks iha tinan 2022 taxa insidensia nu’udar segundu kauza mortalidade ba Feto.
Iha fatin hanesan, reprezentante Ministeriu Edukasaun (ME), Apolinario Serpa Rosa, hatete, relasiona ho implementasaun Vasina Virus Human Papiloma (HPV), ba estudante feto sira, iha fulan hira liu ba dezmina ona informasaun ba munisipiu sira, atu rekolla dadus estudante ba feto idade 11 to’o 14, nune’e sira bele hetan vasinasaun.
“Kona ba informasaun parte ME hato’o ona ba parte eskola sira atu rekolla dadus liga ba estudante sira ne’ebe ho idade 11 ate 14 no sei banku Ensinu Baziku, Segundu Siklu no Terseiru Siklu hodi hetan vasinasaun Virus Human Papiloma (HPV), atu prevene feto sira lakon vida tanba kankru susun no serviks”. Nia informa ba jornalista sira iha Novu Turismu, Terca (04/06/2024).
Nia dehan, dadus ne’ebe akumula daudauk porvolta de porsentu 40 to’o 50 estudante idade 11 to’o 14 iha ensinu baziku Timor laran tomak.
Liga ba vasinasaun Virus Human Papiloma (HPV), parte Ministériu Saúde hamutuk ho Ministeriu Edukasaun sei tun direita ba halo sosializasaun no dezminasaun informasaun ba inan-aman liga ba vasina ba labarik no estudante feto sira liga ba detesaun sedu hanesan meius ida atu prevene feto sira lakon vida tanba kankru susun no serviks/colo de utero.
“Ministeriu Edukasaun ho Saúde sei hamutuk ba halo sensibilizasaun inan aman sira kona ba vasina refere , entaun fó ona orientasaun ba diretor edukasaun municipal sira inklui ministeriú saúde munisipal,sira hamutuk molok halo vasinasaun”. Nia salient.
Programa vasinasaun ne’e sei implementa hotu ba iha Eskola sira iha Territoriu nasional tuir dadus ne’ebe akumuladu ona.
Tanba ne’e, keta lakon oportunidade ida ne’e. Tanba ho detesaun sedu sei bele prevene komplikasaun hosi moras kankru susun no serviks.
“Ema hotu iha direitu ba saúde tanba ne’e mai ita luta hasoru kankru susun no Serviks”. Hakotu.
1,107 total views, 3 views today
Bele hare Video Seluk :