DILI, (timorpost.com)– Governadór Banku Sentrál (BCTL), Helder Lopes, hatete kontribuisaun seitór privadu ba ekonimia Timor-Leste ki’ik tebes, tanba durante seitór privadu nia baze mak despeza ka projetu estadu nian maibé la halo investimentu rasik.
“Kontribuisaun setór privadu ba ita-nia ekonomia sei ki’ik tebes, investimentu setór privadu ba ekonomia Timor-Leste dadus tinan 2022 nian ne’e menus husi 30%”, Governadór Banku Sentrál (BCTL), Helder Lopes, hatete liuhosi asembleia jerál anuál Kámara Komérsiu Industria Timor-Leste (CCI-TL) iha salaun Delta Nova, Sesta, (17/11/2023).
Helder hatete, tuir dadus iha tinan kotuk ba hatudu katak osan ne’ebé sai ba rai-liur besik billaun $1 USD atu sosa de’it sasán nesesidade báziku povu Timor nian.
“Dadus iha tinan pasadu, osan ne’ebé ke sai ba liur para sosa de’it sasán, ha’u dehan sosa sasán, la’os buat seluk, sosa de’it sasán besik Um billaun Dolar Amerikanu, signifika saida?, tanba ita la produz iha rai-laran, ita labele absolve, ne’e osan tenke sai. Imajina see karik ita maka iha kbi’it para atu absolve osan ne’e, osan sirkula iha ita-nia ekonomia, ita-nia ekonomia bele buras”, Governadór BCTL, Helder Lopes, esplika.
Nia hatete, see Timoroan hotu maka iha kbi’it atu trava osan ne’e, osan sei serkula iha rai-laran maka ekonomia bele dezenvolve ba oin.
Kauza seluk ne’ebé afeita dezenvolvimentu ekonomia iha rai-laran maka, kréditu husi banku sira ba seitór privadu sira sei ki’ik, tanba seitór privadu sira kréditu ne’e menus husi pursentu 20.
“Kréditu husi banku sira ba seitór privadu sei ki’ik, seitór privadu ba kréditu ne’e sei menus husi 20%”, Governadór BCTL afirma.
Enkuantu dadus ikus liu sai dezafiu ba ekonomia iha rai-laran maka partisipasaun forsa traballu ki’ik, kompara ho nasaun sira ne’ebé ho ninia nível ekonomia ho totál populasaun hanesan Timor-Leste, partisipasaun forsa traballu menus porvolta 30%.
“Dadus ikus liu ha’u hakarak partilla maka partisipasaun ba forsa traballu ki’ik tebes-tebes, bainhira ita kompara ho nasaun sira ho ninia ekonomia ho populasaun hanesan ho ita, partisipasaun forsa traballu menus to’o purvolta de 30% de’it”, nia hatete.
Nune’e, dezenvolvimentu ekonomia rai-laran la’o hakdasak tanba kauza husi: kontribuisaun setór privadu ba ita-nia ekonomia sei ki’ik, kréditu husi banku ba seitór privadu, forsa traballu ki’ik tebes, tanba ne’e kauza hirak ne’e sai problema sériu atu bele kria kondisuan ba Timoroan sira, liu-liu setór privadu sira hodi hola parte no halo investimentu ba produtividade sira iha rai-laran atu nune’e orienta joven sira ba merkadu traballu.
Bainhira populasaun ne’ebé ho idade produtivu barak, maibé ninia partisipasaun ba forsa traballu ne’e menus, nune’e ekonomísta sira análiza katak Timor nia produtividade ekonómika ne’e ki’ik.(*)
735 total views, 9 views today







Bele hare Video Seluk :




