ADVERTISEMENT

Opiniaun, Efeitu Sociologia Ba Evikasaun Komunidade Iha Sidade

Timor Post - Dili · Opiniaun
  • Share

Husi: Januário Correia

Prosesu no kresimentu ba desenvolvimentu iha sidades no kapital hotu iha mundu la sees husi fenomena evikasaun husi estadu ou governu no entidades relevantes, hasoru komunidade okupantes sidades. Konaba kestaun ne’e, interrestantes atu halo analisa, tamba maiorai vitima evikasaun mai husi klases medio, kiak no kiik ne’ebe hatutan moris iha sidade hodi koko hetan sentavus ruma ba sustenta moris.Evikasaun no normalizasaun ba konstrusaun hirak ne’ebe konsidera konstrui ho ilegal no viola regras, normaliza atu jere sidades ho diak. Evikasaun akontese, tamba mudansa funsaun hela fatin ba funsaun seluk, hanesan edifisu governu, jardim sidades, sentru ba ba komersial nian, industria, no seluk.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Evikasaun konsidera nudar aktu negativu tamba identiku ho aktu obriga, duni sai, konfilu ho barunhlu ou istori malu no trata malu iha publiku, liu meus oin, media, sosial media, no atakes malu direita entre vitima evikasaun no autoridade relevantes, ne’ebe usa forsada repressivo. Jeralmente kazu evikasaun nebe  komunidade kiak  balun iha sidade, nebe sempre rai hela trauma, liu-liu hirak nebe halao atividade iha seitor informal sidade, (seitor inormal parte nebe nia atividade la registu husi autoridade relevantes). Normalmente seitor informal sira, mosu derepente ou planeado husi ema individu ou grupo komunidade iha fatin ruma, iha territorio ida, tamba akumulasaun husi problema lubun nebe liga ba  rendimentu, despremgu (laiha servisu), servisu la hetan osan iha area rural no sidade.

Ho liafuan seluk, katak desenvolvimentu nebe sentraliza deit iha sidade kapital nasaun, nebe la fo vantagem ba territoriu seluk iha nasaun ida. Ita bele akompanha situasaun hirak ne’e iha paises sub desenvolvimentu (nasaun desenvolvimentu sira). Evikasaun maior parte hamosu forsa exessiva hasoru komunidade kiak iha sidade, tamba lakon material no riku soin privadu, inklui grupu komunidade iha sidade nebe governu usa sai razaun hodi implementa evikasaun. Efeitu husi evikasaun ba komunidade sidade iha fatin-fatin mak interteja atu hetan hela fatin, diak no dignu, lakon profisaun servisu nebe halao ona durante tempu naruk, relasaun sosial no familiares nebe estragadu iha bairu laran.

Ikus-ikus ne’e, fenomena evikasaun akontese iha fatin-fatin iha sidade kapital Dili, Timor-Leste, no kapital municipiu balun iha territoriu tomak. Prosesu evikasaun hasoru komunidade dala wain, hare liu ba aspeitu makro, hodi ignora aspeitu mikro, tamba interasaun ho aproximasaun hasoru komunidade afetadoskonsidera (terkesan)lao derepenti. Husi kontextu hirak iha leten, konaba evikasaun iha sidades, hakerek nain, koko hare niaefeitu husi oklu sosiologianebe signifikante ba komunidadeafetados sira iha sidade hanesan pontus hirak tuir mai;

1. Desintegrasaun Komunidade sidade; evikasaun nebe mosu sempre obriga komunidade sidade nebe nia relasaun diak ho vizinhos tenke muda ba fatin seluk, lakon apoio husi vizinhos nebe harii ona iha tempu naruk, no tenke buka fatin seluk atu bele hatutan moris. Kestaun barak, bairo hirak ne’ebe iha sidade sei lakon, relasaun iha atividade komunidade sei lakon, tamba ho evikasaun automatimente grupo hirak ne’e sei lakon. Ezemplu grupo orasaun ba atividade igjreja nian sei la mosu no laiha atividade, situasaun hasoru malu, ensaiu, reza tersu, no seluk tan sei laiha, hapar ho fatin ne’ebe sira hela ba, hetan sobu. Liu husi evikasaun ne’e rasik obriga pessoal ho sira nia familia, atu adapta an ho ambiente foun, ne’ebe kulturamente no sosial iha nia difirente Prosesu adaptasaunrefere dala barak difisil no precisa tempu atu bele hapar ho fatin no ambiente foun.

2. Konflitu Sosial; protestu no demostrasaun nudar aktu kontra ne’ebe sempre mosu nudar meus husi grupu vitima husi evikasaun. Konflitu entre komunidade vitima evikasaun sempre mosu hasoru governu ou parte ne’ebe ezekuta ordem evikasaun. Forsa estadu liu husi governu, ho razaun atu normaliza no hadia sidade hodi sai fatin furak hodi hatudu ba bainaka husi rai liur no fatin seluk katak, sidade no kapital iha nia dignidade, no la tau prioridade oinsa vitima husi evikasaun nia situasaun depois sai husi fatin ne’ebe sira hela ba. Iha parte balun, desisaun ba evikasaun ne’ebe insustentavel sei kria instabilidade sosial, no politika iha nivel lokal to nasional. Konflitu entre governu no komunidade bele afeita estabilidade seguransa, paz no sustentabelidade iha desenvolvimentu.

3. Instabilidade Ekonomia komunidade sidade; ekonomikamente ne’ebe komunidade hasoru, kustu moris ne’ebe aumenta, dependensia ba profisaun servisu ho provisorio, la permanente, muda husi fatin ida ba fatin seluk, labele kontinua atividade negosio, tamba la kleur, depende mos ba situasaun. Tanba ne’e hirak ne’ebe afeita ba evikasaun lakon fatin atividade, lakon rendimentu no lakon servisu, liga ho fatin nebe sira hela ba, iha parte seluk kustu atu buka no muda fatin foun precisa kustu barak, nebe aumenta presaun ekonomia ba vitima husi Iha kontestu ne’e, evikasaun nia resultado ikus mak lakon rendimentu no asesu ba rekursu ekonomia, hanesan rai, no hela fatin, ne’ebe bele hamosu kiak, dezempregu, no instabilidade ekonomia ba komunidade sidades afetados.

4. Mudansa identidade Sosial komunidade sidade;aktu evikasaun iha sidades, afeitaba destrusaun identidades iha ona durante tinan barak. Komunidade lakon hela fatin, hamihis sentidu orgulhu ba fatin ne’ebe sira hela ba. Tamba identidades nudar grupo sei lakon, hela ho memoria no sei la mosu tan iha fatin foun ne’ebe sira hela ba. Sentidu orgulho nudar ema ou grupo ne’ebe tempu barak hetan rekonsimentu iha familia, tamba sempre sai fatin hodi sadere husi familia, no belun sira sei muda no hahu ho situausaun foun ne’ebe la hanesan.

5. Estresse no Problema Saude Mental; Evikasaun nia ezekuasaun hasoru komunidade afetadus iha sidade dala barak, hamosu estresse no kontribuiba problema saude mental, ne’ebe hamosu hanoin barak, no depresaun, inserteza ba futuru moris, lakon hela sira nia hela fatin, sai fatores ne’ebe hamosu presaun psikologia. Komunidade sidade ne’ebe sai vitima evikasaun dala ruma hanoin la hetan, la imagina tamba esforsu ba negosiu ou fatin ne’ebe sira hela ba, hodi hatutan moris durante tempu balun, tenke lakon no sira tenke hahu foun ho situasaun no kondisaun ne’ebe difirente dook loos.

6. Difikuldade Asesu Publiku;komunidade sidade ne’ebe sai vitima ba evikasaun dala ruma sei difisil tebes hasoru situasaun ne’ebe lori dilematika ba sira, tamba difisil tebes atu bele asesu ba atendementu publiku, hanesan oan sira susar asesu ba eskola, tamba mudansa hela fatin, inklui mos eskola fatin sei muda, pior liu wainhira kustu selu eskola karun, distansia ne’ebe dook, difikuldade asesu ba sentru saude, kompara ho fatin antes ne’ebe hetan evikasaun. Kondisaun refere sei afeita makas ba labarik estudantes no idosos sira. Komunidade ne’ebe hetan dala barak la hetan atensaun husi entidades relevantes, tamba la hetan fatin ne’ebe strategiku no fasilidades publiku ne’ebe limita ou laiha, ne’ebe ikus mai hamosu desigualidade sosial no ekonomia.

7. Mosu klases Sosial: liu husi evikasaun forsada ne’ebe akontese ba komunidade sidade, hamosu klases sosial iha komunidade nia leet, ne’ebe hamosu grupu komunidade afetados, hetan evikasaun, no grupu komunidade ne’ebe la hetan afeita, mosu grupu ne’ebe konsidera selu taxa ba estadu durante hala’o atividade negosiu no grupu kiik balun ne’ebe halao atividade negosiu laiha lisensa (la selu taxa), konsidera nudar grupu ne’ebe halao atividade nudar seitor informal. Mesmu grupu kiik hirak ne’ebe hala’o negosiu la organizadu no okupa rai estadu, ou fatin balun kreditu iha banku, ne’ebe la direita kontribui ba desenvolvimentu ekonomia rai laran. Iha parte seluk, negociu nebe hala’o emprega jovens no komuidade lubun nebe buka moris iha sidade.

Sentimentu la kontentu hatudu husi grupu ne’ebe sai vitima, maibe laiha kbit hasoru lei no ordem, dala barak liu hakruk hodi kumpri ba desizaun maske iha fuan no laran dodok, lahatene atu ba ne’ebe hodi bele hatutan moris. Barak husi afetadus evikasaun hahu sira nia atividade iha sidade desde inisiu husi kiik, forma familia, no hela hamutuk ho grupu seluk iha bairo-bairo iha sidade. Atu ba iha knua origem, mas rai atu hahu moris iha knua origem balun laiha ona, tamba toos no natar konsidera iha sidade, liu husi negosiu ne’ebe sira halao durante tempu naruk.

Sidade sai furak ne’e ema hotu nia mehi, maibe la signifika tan deit hafurak sidade tenke desdignifika sidadaun ne’ebe kontribui ba nia ho nia meus oin-oin. Tamba ne’e presija iha aprosiamasaun kontinuane’ebe pro-komunidadeliu desenhu desizaun konaba evikasaun, iha kontextu ne’e inklui konsidera partisipasaun aktivukomunidade, hodi hare direitu humanu, no justisa sosial no buka alternativu ne’ebe merese ba komunidade afetados iha sidade. <Correiajanu@gmail.com, janutimor@yahoo.com>

 5,442 total views,  90 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Opiniaun, Efeitu Sociologia Ba Evikasaun Komuni…” A few seconds ago
Lee Mós :
Fanatismu Ba Grupu Arte Marsiais: Bele Halakon Sentidu "Maun-Alin" Nudar Maubere Ou Timor Oan

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No