ADVERTISEMENT

Importánsia Ka La’e Papél Media Ba Mudansa Klimátika

Liduway Xavier - Opiniaun
  • Share

Husi: Hermenegildo da Costa Tilman

Alumni Universitas Sanata Dharma Yogyakarta

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Ohin loron nasaun barak mak luta makas ba problema krize mudansa klimátika tanba fatór negativu barak hodi muda mudansa moris nian. Definisaun ba mudansa klimátika nu’udar mudansa iha kondisaun íklima nian ne’ebé akontese iha tempu naruk nia laran, tanba mudansa natural ka tanba ema nia hahalok.

Mudansa klimátika refere ba temperatura global ne’ebé mosu kauza husi akumulasaun atmosfera gás iha uma verde. Iha maneira rua ba diresaun impaktu kona-ba mudansa klimátika: Mudansa klimátika mitigasaun, ida ne’ebé refere ba asaun redugida akumulasaun kona-ba gás iha uma verde. Mudansa klimátika adaptasaun, ida ne’ebé refere ba minimiza impaktu kona ba mudansa klimátika iha sosiedade barak liu iha Nasaun 180 ratifika tiha ona konkordánsia Parókia sobre mudansa klimátika, ne’ebé tama ba forsa iha Novembru 2016. Hirak ne’e inklui membru Asian sira hotu no Timor-Leste.

Objetivu fundamental ida kona ba konkordánsia ne’e maka atu limita kresimentu temperatura iha mundu: “Estandardiza 20C level iha leten pre-indústria no hatudu esforsu atu limita temperatura ne’ebé aumenta ba 1.5°C level iha leten pre-indústria.

Dala barak, investor sira haree liu oinsá mak atu hetan lukru “In come” husi sira nia esforsu sira hodi hamate tiha destinu kontinuasaun ba jerasaun foun sira. Iha kakutak investor sira mak oinsá mak nia bele hetan rezultadu hodi la preokupa saida mak jerasaun tuir mai atu hetan.

Iha etapa ida ne’e, funsaun media nian importante tebes atu luta ba hahalok “antropormofizmu” ema nian ne’ebé hakarak domina nia an hodi destroy natureza seluk.

Lee Mós :
Oinsa Membru PNTL Superior Sira Seluk La Kumpri Lei Reformadu?

Timor-Leste, nasaun ida ne’ebé foin hari no foin hahú nia dezenvolvimentu iha setór hot-hotu. Timor-Leste sei iha oportunidade boot atu pratika dezenvolvimentu ida ne’ebé di’ak ba íklima. Timor-Leste iha oportunidade atu hahú modelu dezenvolvimentu foun ida ne’ebé bele sai ezemplu ba mundu tomak.

Ho ida ne’e, iha relatóriu kona-ba asuntu ambientál, média sira la’ós de’it atu fó prioridade ba akontesimentu sira ne’ebé akontese, maibé mós atu diskute kona-ba problema sira ne’ebé akontese iha insidente ida nia kotuk. Tanba to’o ohin loron, média barak mak sei konsidera atu diskute de’it asuntu problema krize ambientál sira iha kontestu eventu sira-nian no seidauk buka tuir problema ne’e nia huun.

Bele hatete katak mudansa klimátika ne’e nia fatór primeiru mak umanu. Tanba ida ne’e media nia funsaun ne’e atu fó hanoin, edukasaun sívika ba sidadaun “komunidade sira” liga ba problema no isu krize ambiente nian.

Dala barak isu kona ba problema krize ambiente, seidauk hetan responde ne’ebé sériu kompara ho notísia polítika no ekonomia, no mós asuntu seluk.

Nu kazu, média nia atensaun ba prezervasaun ambientál iha Timor-Leste hatudu importánsia hodi proteje ema no natureza ba moris. Aleinde fó informasaun ba públiku, média mós iha responsabilidade atu eduka Públiku liu husi (mass communication). Média hala’o papél importante iha ema nia moris, média ajuda ita atu fó informasaun ba sidadaun sira oinsá mak bele kontribui ba dezenvolvimentu ambiente ida ne’e saudavel. Media nia papél ne’e boot tebes ajuda ita atu fornese informasaun kona-ba buat ne’ebé akontese iha ambiente liga ba problema ambientál nian.

Lee Mós :
Opiniaun: OMISAUN BA DEVER KOLABORASAUN HODI KONTRA COVID-19 BELE PROVOKA PENA

Parte seluk dezenvolvimentu teknolojia informasaun ohin loron halo média barak kompete maka’as hodi fahe informasaun ne’ebé atuál. Maibé, informasaun ne’ebé fornese husi média konvensionál kredivel liu kompara ho informasaun sira ne’ebé sirkula iha média sosiál.

Notísia ambientál la diferente iha termu téknika kobertura notísia jornalizmu jeralmente. Maibé, termu ida ne’e uza atu subliña katak notísia ambientál la hanesan ho notísia sira seluk hanesan notísia krime, notísia polítika ka ekonomia. Ana Nadhya Abrar iha nia livru jornalizmu Ambientalizmu hatete notísia problema ambientál nian ne’ebé deferénsia ho notísia seluk mak foka ba nia problema primer ambientál hanesan poluisaun, de-florestasaun, Poluisaun, Lixu, Papél Organizasaun Naun-Governamental, Advokasia Etc.

Problema ambiente hanesan wacana krusiál ida iha ita nia moris no sai hanesan esénsia ida iha vida moris loro-loron nian. Iha moris loron-loron mosu problema barak liga ba natureza tanba ita moris iha liña núkleu ki’ik ida ne’ebé haleu husi natureza rasik. Loos dunik, asuntu diskusaun ambiente dala ruma hamosu konflitu ho interese oioin, liuliu interese ekonómiku.

Buat ne’e sai hanesan esensiál atu ita hatene katak, ema depende tebes ba ambiente. Ambiente moris mak unidade ida-ne’ebé inklui kriatura moris oioin no sira-nia komponente sira ne’ebé hale’u sira. Komponente hirak-ne’e inklui komponente fíziku (abiotiku), kímiku, sosio-kultural, etc.

Ema nu’udar kriatura moris ida iha papél importante iha jestaun ambiente, se estragu ambientál sei afeta maka’as ba sustentabilidade moris umanu nian. Estragu ambientál bele akontese iha rai, anin ka bee. Fatór kauza sira-ne’e bele sai fatór naturál no mós fatór umanu sira rasik.

Lee Mós :
Fihir Fenomena Atual Balun Loron Ohin Nian

Ema nu’udar kriatura moris ida iha papél importante iha jestaun ambiente, se estragu ambientál akontese, ida-ne’e sei afeta maka’as ba sustentabilidade moris umanu nian. Estragus ambientál bele akontese iha rai, anin ka bee. Fatór kauza sira-ne’e bele sai fatór naturál no mós fatór umanu sira rasik.

Dalan seluk husi estragus ambientál mak hanesan erozaun, kalamidade, rai-manas, be sa’e, rai monu husi ne’e hotu kauza husi atividade umanu bele hamosu poluisaun lixu industriál, inundasaun, rai-halai no seluk tan.

Esforsu balun ne’ebé bele halo atu proteje ambiente mak liu husi kuda ai-oan sira ka reforsa rai-maran, hamenus emisaun ka instalasaun gás kombustivel sira, evita uzu gás kímiku sira ne’ebé bele estraga rai-maran, bandu utilizasaun esplozivu ba ikan no seluk tan.

To’o agora, kobertura ambientál sai de’it hanesan komplementu ida ba média, la’ós nesesidade ida. Jornalista sira, inklui mós média foun, haree ba notísia ambientál bainhira iha konflitu-interese entre autoridade no públiku. Entretantu, kauza no solusaun ba konflitu la to’o. Tanba ne’e, kobertura ambientál lakon.

 Iha parte seluk, jornalista sira iha públiku nia oin funsiona de’it hanesan rona-na’in, foti notísia no publika iha média sira ne’ebé sira servisu. Impresaun ne’e sei kontinua too ohin loron. Jornalista sira la’ós de’it hakerek notísia, maibé sira mós bele prepara proposta atividade la’ós de’it iha eskala lokál, maibé iha nivel rejionál no mós iha nivel nasionál.

 3,627 total views,  6 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Importánsia Ka La’e Papél Media Ba Mudansa Klim…” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No