DILI, (timorpost.com)—Iha selebrasaun ba Komemorasaun Loron Restaurasaun Independensia 20 de Maiu iha Muzeum Rezistensia Dili, Vise Ministru Asuntu Parlamentár, Aderito Hugo da Costa hatete, Timor-Leste, halo nia Aniversáriu ba dala-22, la’ós de’it, dezafiu maibé enfrenta mós demokrásia ho liberdade iha Timor-Leste.
Nia dehan, 22 anos husi obra ida sosa ho folin karun, mais 200 ital mill nia vida sira entrega ona sira korajem determinasaun, esforsu no sakrifisiu sira, empenu ba kauza luta ba ukun rasik an.
“Ita deklara ba mundu iha altura ne’eba naran ida, ne’ebe ita atribui hanesan Republika Demokratika ho Estadu de Direitu Demokratiku. Laos deit dezafiu mak ita infrenta, durante 22 anos, demokrasia ho liberdade ne’ebe ita hotu mehi no atinje ona, presiza kontinua nia konsolidasaun, ida ne’e ita hotu nia obrigasaun sei halo nafatin tinan ba tinan durante Estadu Direitu Republika Demokratiku Timor-Leste eziste,” Nia informa iha selebrasaun ba komemorasaun Restaurasaun Independénsia 20 de Maiu iha Arquivu Museum Rezistensia Timor-Leste ( AMRT, IP), Kaikoli, Sesta (10/05).
Nia fó, Exemplu ida, sai exemplar iha espasu Museum Rezistensia ba joven sira ohin loron, ne’ebe ita konsidera hanesan futuru nasaun nian, atu estuda ba nanti tuir iha Timor-Leste ida ohin loron soberanu ba nia dezenvolvimento ba nia prezervasaun liberdade no demokrásia ba nia prospriu desenvolvimento ba futuru nasaun nian.
“Artigu 1 konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste, proklama katak, Timor estadu direitu demokratiku, soberanu, indepedente, bazeiadu vontade popularitas no respeitu pelu dignidade pesoa umanu. Palavra ida-ne’e, mak ita hotu nia responsabilidade, obrigasaun, hanesan sidadaun no hanesan kuadru politikas sira, responsavel, iha entidade estadu nian, mos iha sosiedade sivil atu halo reflesaun ba ita iha ne’ebe, mai husi ne’ebe, no ita atu ba ne’ebe ho prinsipiu fundamental ohin ha’u lee ona iha artigu 1 konstituisaun Republika nian,”dehan nia.
Nia esplika katak, mezmu foin 22 anos, Timor Leste, atinjimentu ba prinsipiu ne’ebe los ona, ba estadu direitu Demokratiku ba liberdade demokrasia ne’ebe ita goja, hetan apresiasaun, husi entidade sira, kredivil iha sudeste Aziatiku, iha avaliasaun ruma husi ajensia independente ekonomiku, hatete iha nia indisia demokrasia iha rejiaun nian, Timor-Leste atinje nivel ida positivu tebes-tebes, sira faze analiza mak prosesu sira iha parante 22 anos Indepedénsia, pratika estadu direitu demokratiku atraves de prosesu eleitorais, modelu prorarismu, liberdade no garantia no partispasaun polítika, kultura politika, no funsionamentu instituisaun estadu Timor-Leste nian, durante 22 anos.
Nia dehan, too ona, nivel avaliasaun sira, kredivel ba dezempeñu, hanesan pais ida livre no demokratiku, Timor seidauk halo buat barak, falta buat barak atu konkista, maibe ita fiar, dalan no dezafiu bele barak, maibe fiar katak dalan sempre iha atu ita lao.
“Ita halo reflesaun iha momentu ne’e ba pasadu, ba sakrafisiu dezafiu no luta sira, maibe la bele haluha, atu hanoin saida mak tenke halo oin loron no la bele haluhan atu proveita futuru ida nabilan ba ita nia povu, ba faluk, oan kiak sira, sobrevivente luta nian, ne’ebé aguarda ita hotu nia dezempeñu hanesan Estadu Direitu Demokratiku atu fo ba sira naroman ba futuru,”Hakotu.
1,065 total views, 3 views today
Bele hare Video Seluk :