ADVERTISEMENT

Tempu ba Mudansa Hahú Agora: Dezenvolvimentu  Karakterístika Tuir Edukasaun Social-Relijiaun

Timor Post - Opiniaun · Relijiaun
  • Share

Hosi: Damião Pereira

  1. Panórama social

Asumsaun; Nasaun ida presisa identidade ida atu bele identifika karakterístika loloos tuir normás social kulturál povu Nasaun ida nian. Nota katak, issue edukasaun karakteristika presisa tebes atu desenvolve iha era milenium agora. Nasaun ida presisa identidade ida, identidade ida ne’e hatudu liu husi hahalok povu ida nian iha moris loron-loron. Se povu ida ne’ebé matenek klaru attitude loron, maka sempre positivu tuir normás kulturál relijiaun Nasaun ida adopta ba.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Asumsaun sira; iha esperiénsia moris feto sira 35% iha ona esperiénsia violénsia seksual husi parseiru intimu no husi ema la’os parseiru. Partikularmente feto ho total 74%(relatório Plan International ba programa spotlight Initiative 2021). Ne la’os representasaun maibe nota katak, iha hahalok negativu nebe sei akontese iha familia sira komunidade em jerál iha Timor laran. Entre feto ho mane, maibe feto simu risku negativu bo’ot liu demais tuir dadus hipoteza iha leten(iha dadus barak nebe sedauk le hetan), alemde ne’e esperiensia servisu rede protesaun social sira konkorda katak, vioensia hahalok negativu kauze sempre akontese iha loron-loron. Sientista ekonomia sira dehan percentajen númeru desempregu tenke 3% deit maka bele economia normal, maibe ita nia Nasaun Timor numeru desempregu  9,6% , (fontes oitavo Governu) presisa esforsu atu redus, numeru hirak ne’e tuir ekonomista sira argumenta katak, desempregu nebe han tempu naruk sei provoka tensaun social nebe risku negativu bo’ot, iha aspeitu multivariaveis social iha comunidade sira.

Ho ambiente globál nebe fo influénsia maka’as ba karakteristika sosiedade ida nian, halo ema barak konfusaun no konsedera valór social moralismu Nasaun ida nian komesa atu mihis dadaun. Exemplu; issue soe bebe, divorsio fen laen, selingku fen laen, oan la respeitu inan aman, oho malu, incest, violensia domestika,  relijiaun barak mosu mai, arte martiais arte rituais nebe halo maun alin la respeitu malu iha familia ida,  korupsaun kolusaun nepotismu, no violensia tipu oin-oin mosu dadaun iha ita nia sosiedade. Ema bolu edukasaun laiha kualidade,edukasaun nebe labele deskobre siensia foun ruma, bain-bain ida ne’e, eskola rai laran dehan laiha kualidade dehan tenke ba eskola iha Nasaun rai liur. Entaun buat sira Nasaun laran nian ne’ dehan ladun diak fali. Ne’e oinsa karik!!?.  Ida ne’e presisa tebes kria edukasaun karakteristika ida ke positu hodi bele desenvolve sosiedade ida maduru iha isin ho klamar spiritual nian.

Presisa rekoinese katak, nesesidade Nasaun Timor presisa ema nebe kualidade positive tebes iha karakteritika social iha sosiedade tuir normás social universál nian. Ita nia realidade social, sosiedade tomak maioria 95% relijiaun Khatólika, hahú husi tempu kolonializasaun portugus 500 anos tempu,  to’o invasaun Indonesia 24 anos tempu, ita nafatin Fé ba Maromak liu husi relijiaun Khatolika. Maske kontituisaun Lakolia relijiaun espesial, maibe ita nia preamble Konstituisaun RDTL temi partisipa Igreja Khatólika nian, no Nain Maromak Nia naran temi momoos iha neba.

Entaun ita presisa tebes haforsa ka revé edukasaun ne’ebe ho baze dotrina relijiaun nian hodi hadia Karakteristika sosiedade nian. Esperiensia nebe ita hetan edukasaun ho dotrina relijiaun Khatolika nian, maioria kontribuisaun boot ba Nasaun Timor, hahu kedas husi tempu kolonializasaun portugues iha storia barak kolia katak, edukasaun colonial nian halo ema matenek no hahalok positive tebes, tempu neba ema lahatene namora, bolu ba langsung kaben iha igreja maibé hahalo selingkuh ho divorsiu laiha ita la rona la haré. Soe bebe laiha, moras barak oin-oin laiha, kasus seluktan ita ladun rona, tempu ukun rasik an dadaun ne’e 20 anos liu ita nota momoos rona faktus hatudu problemas social negativus tebes barak akontese bebeik..presisa karakter building dunik.

Lee Mós :
Estudante Foun UNPAZ Tinan 2023 Hamutuk Na’in-3448 Tuir Orientasaun

Tanba tempu neba edukasaun kesi ba Nain Maromak Nia Ukun fuan sira, no mestre sira laiha direitus humanus, ema kiik bo’ot respeitu malu. Bele haré Soibada, Fatumaca, Salesianus Don Bosco fatin istóriku ba kualidade edukasaun Nasaun nian. Ema barak dehan antiteza ida edukasaun kolonialismu produs ema lideransa revulusionáriu, edukasaun tempu demokrasia produs sosiedade parásitu, edukasaun tempu demokrásia produs intelektual neokolonialismu.

Sosiedade Timor oan ita hotu hatene momoos kuandu labarik sira moris mai, sei bebe naton tenke  lori kedas ba sarani nuudar relijiaun Khatóliku, maioria halo ida ne’e, signifika husi sarani katak, atu halako sala orijin sira nia abut ka malisan hotu, simu poder hanesan liurai, profeta, no mestre. Husi knaar tolu ne’e ita sei kiik kuda metin ona, maibe depois labarik sira ne’e boot mai, hahalo ka attitude dala ruma barak mak latuir knar tolu Nain Jesus Kristu fo liu husi sakramentu Batismu.

Iha tempu portugues nia formasaun forte no ema sarani sira tempu neba kualidad familia diak hahú kedas disiplina servisu uma laran, respeitu malu iha uma laran. Ema badinas kreativu no inovativu iha edukasaun informal, naun formal no formál.

Tempu agora buat hotu Liberdade mabe violensia boot iha uma laran susar atu rejolve tenke halai ba kesar malu iha PNTL ho autoridade publiku ita tenke halai to’o lei públiku sira.presisa reflesaun atu bele kuinese ita nia sosiedade ida modelu oinsa maka ita presisa atu forma, valór social ita kuda ona ho dotrina relijiaun Khatolika nian, maibe tenke formasaun ida ke maduru iha fatin hotu-hotu hodi bele kontrola attitude negativu sira husi ita nia komunidade sira.

Solusaun diak liutan maka, materia relijiaun sira hotu, liliu relijiaun Khatólika nian, tenke haklaken liu husi material sira hotu iha eskola baziku to’o ensino superior. Tenke hatama iha kurikulum ensino baziku to’o superior sira, para bele kontrola attitude negativu sira. realidade ONG’s Nasional to’o internasional doadores internasional tau osan ba Timor, titulu programa barak liu maka dehan hadia ema nia hahalok negativu ba positivu, maibe mudansa nafatin sedauk masimu tanba la ke’e klean oinsa atu mudansa ba nia konsiensia humana.

Ita iha referensia Nasaun avansadu sira iha sira nia ekonomia, iha livru ida etika Protestante no semangat kapitalismu; livru ida ne’e, kolia liu konaba karakter sosiedade nota katak, maioria ema nia ekonomia avansadu liu mak nasaun sira nebe adota relijiaun Fé kristaun nian, tanba doktriniza Biblia Nain Jesus Cristu Nian sira nia atividade ekonomia moris loron-loron iha sira nia servisu moris tomak. Referensia seluk Mahatma Gandhi uza Biblia hodi halo revulusaun hodi konsiensializa povu India, ita nia tempu okupasaun Indonesia mós uza edukasaun relijiaun Khatolika hodi tulun funu okupasaun Indonesia, ida ne’e referensia nebe ita tenke refleta hodi uza Relijiaun nia dotrinha hodi hadia sosiedade nia ekonomia. Ema matenek sira kolia mós atu hadia ekonomia ema nian tenke hadia uluk ema nia psikologia humanu.

  1. Konseitu edukasaun Karakter

Atu proklama katak, konseitu karakter bain-bain kesi metin ba dotrinha relijiaun idaidak nian. Relijiun idaidak iha nia livru no tradisaun sira hodi eduka nia ema sira sai ema nebe matenek tuir sira nia Maromak nia Ukun Fuan sira hodi aplika iha sira nia moris loron-loron, no husi dotrina Nain Maromak Nia Ukun Fuan sira ne’e halo ema deskobre siénsia oin-oin hodi desenvolve ema nia ekonomia Nasaun nian. Hanesan referensia neebe ita hotu haré momoos katak, ema Israel ema judeu no ema Europa sira kaer metin ba hahalok tradisaun Fé makaas ba sira nia relijiaun hodi estuda deskobre siensia oin-oin hodi tulun desenvolve sira nia ekonomia Nasaun.

Lee Mós :
Simu/Hakóak Kbít Divina Iha Frakeza Humana Nian “Hodi deít Ha’u nia tulun to’o ona”

Matenek-nain psikologia dehan; iha tipu intelligence 4 ne’ebé ema hotu tenke iha mak hanesan;

  1. Intelligence quotient(IQ)

Ida ne’e koa’lia liu ba kakutak, matenek kakutak ba siensia oin-oin, kumpriende buat barak, le barak estuda makaas ba lisaun sira hotu, ligadu ba ema nia akademista sira nia maromak.

  1. Emotional quetiont(EQ)

Ida ne’e ligadu ba ita nia hahalok positivu, hakiak dame, relasaun social, hahalok diak, konsiensia, moral social, haraik an, domin nain, aksaun karidade, gosta tulun, ida ne representa hahalok ka attitude nebe diak no positivu.

  1. Social Quotient(SQ)

Ida ne’e atu sukat ita nia kapasidade atu ligasaun humanu maka’as ho ema seluk no kria relasaun nebe forte no dura ba permanente ka tempu naruk nian, hodi dame nafatin iha charisma nebe boot. Ida ne ita nia charisma atu lidera ema seluk kria relasaun diak tempu naruk nian.

  1. Adversity quotient(AQ)

Tipu ida ne’e ekstra ordináriu tebes, tanba ema matenek iha tipu ida ne’e, infrenta problemas risku boot iha familia ka lideransa ruma nunka hakiduk ba problemas, diluar batas kemanpuan ema nian, indra ke enam ka tuju ona. Hasoru mate nia laran nia la fasil never give up. Depresaun nebe iha mate nia laran sira aguenta. s

Atu iha familia uma laran ema nebe matenek iha tipu ida ne’e lafasil atu monu ba risku problemas nebe boot, alemde nia lidera organizasaun ruma la pronto assume risku todan iha situasaun nebe mate nia laran. Iha tipu ida ne’e ema nebe bele deskobre teoria oin-oin konseitu, no pensamentu kritiku hodi deskobre buat foun ba buat hotu.

Realidade tipu ida nee fraku ita refere ba ema sira mentalidade fasil monu, kasus barak hanesan violensia oin-oin, oho an, incestu, divórsio, no kasu risku bo’ot seluktan, akontese tanba tipu hirak inteligensia ida ne’e laiha ema nia edukasaun psikologia loron-loron.

Familia tenke eduka oan sira ho tipu psikologia 4 ne kuda metin iha oan sira nia attitude moris loron-loron bele sai desenvolve ema diak iha Nasaun ida nia laran.

Referénsia Nasaun seluk, ema nia sosiedade maioria matenek kreativu inovativu, produtivu, no espiritualismu eh relijiozo no relijioza tebes, ezemplu iha Nasaun Repúblika Indonesia, Sistema edukasaun dotrina Islámiku nian sosiedade maiória nivél spiritual to’o Naik Hazi.

Referensia legais tuir lei Estadu República Indonesia nian; (hau kolia ho lian Indonesia nian katak);

Didalam undang-undang Nomor 20 tahun 2003 tentang sistem pendidikan nasional sebenarnya pendidikan karakter menempati posisi yang penting, hal ini dapat kita lihat dari tujuan pendidikan nasional yang menyatakan bahwa: “Pendidikan nasional berfungsi mengembangkan kemampuan dan membentuk watak serta peradaban bangsa yang bermartabat dalam rangka mencerdaskan kehidupan bangsa, bertujuan untuk berkembangnya potensi peserta didik agar menjadi manusia yang beriman dan bertakwa kepada Tuhan Yang Maha Esa, berakhlak mulia, sehat, berilmu, cakap, kreatif, mandiri, dan menjadi warga negara yang demokratis serta bertanggung jawab”

Iha referensia Lei edukasaun Indonesia chave importante maka Fé Metin ba Nain Maromak, iha Timor referensia Fé ba Nain Maromak mak liu husi Ukun Fuan Nai Jesus Cristu Nian hakerek iha sagradu eskritura Biblia iha Galatia Kapitulu 5 Versikulu 22 dehan tetapi buah roh ialah, Kasih, sukacita, damai sejahtera, kesabaran, kemurahan, kebaikan, kesetiaan. Ema nebe nakonu ho espiritu santu mak bele hetan graça hirak nebe temi iha leten. Ida ne’e mak chave edukasaun karakter nebe tenki kuda iha iha sosiedade nia karakter loloos hodi bele sai ema loloos no ema hahalok diak positivu tebes, hodi kontribui ba desenvolvimentu Nasaun nian. Atu hatene liutan hatoman an lé Biblia no badinas, besik idaidak nia Igreja hodi hakle’an Fé ba Nain Maromak tuir dotrina relijiaun ida-idak nian.

Lee Mós :
Ne’e Ha’u Isin No Ran Núdar Moruk Foun Ba Moris Rohan Laek (Festa Solenidade Kristo nia Isin no Ran)

Atu haforsa tan, edukasaun karakter la’os atu ko’alia deit, maibé tenke tau iha hanoin maduru no aksaun loron-loron, maske la’os fasil, maibé tenke prátika bebeik to’o ema nia hahalok negativu sai ona positivu.

Exemplu seluk, aksaun prátika loron-loron, maka labarik sira bele ka oan foin sa’e sira partisipa ativu ka involve direta ba iha atividade igreja nian, hanesan akulitus ka grupu orasaun sira, evanjelizasaun sira. iha eskola ensino labarik sira labele fo tempu atu sira konta istoria barak demais, kontrola sira nia atividade negativu sira, tenke haka’as labarik sira atu le no hakerek barak.

Iha universidade tenke iha atividade ekstra kurikuler ho intrakurikuler tenke rútina iha aktivdade loron-loron(hakerek repete bebeik para diak liutan).

  1. Esistensia edukasaun relijiaun Khátolika

Edukasaun kurikulum relijiaun sira hotu sempre produs ema nebe Hadomi Nain Maromak no ema ho ema hadomin malu hanesan sira nia an rasik. Kontribuisaun reljiaun sira nian ba seitor edukasaun produs kualidade rekursus humanus barak ona mak sai lideransa no autór principal ba desenvolvimentu siensia no teknologia.

Iha livru etika protestante no semangat kapitalisme, asumsaun katak, maioria ema Kristaun sira nia ekonomia iha mundu lao diak liutan tanba Fé kristaun ba Jesus Kristu, no hahalok revulasaun mental badinas estuda, reja, meditasaun, badinas, kreativu, produtivu, karidade, hahalok diak ba ema hotu. Ida ne’e mak relijiaun Kristaun nia hahalok moris kontribui ba ekonomia Nasaun sira desenvolvidu sira.

Iha esperiensia Nasaun Timor-Leste, hahú kedas iha tempu colonial Portugues nian, rejultadu produs lideransa barak, mak ukun Nasaun RDTL agora, iha tempu colonial Indonesia nian mós relijiiaun Kristaun Khatolika produs ema barak matenek agora servisu Nasaun Timor.

Iha tempu ukun rasik an presisa aprende husi lisaun esperiensia edukasaun relijiaun sira nian hanesan Kristaun Kristaun Khatolika kuase maioria 95% ejisti iha Nasaun Timor no Nasaun barak tebes. Entaun kontribuisaun ida ne’e presisa refleta didiak hodi bele hadiak diak liutan rekursus humanus iha Nasaun Timor.

Ezemplu konkretu edukasaun relijiaun Khatolika tanba sa maka halo ema kualidade, iha esperiensia kiik pasadu nian kuandu hela iha Asrama padre salesianus Don Bosco ho Nosasenhora Auxilidora Lospalos, tempu Indonesia nian, iha asrama iha orariu atividade, tempu reja, tempu reflesaun meditasaun, tempu estuda, tempu servisu, tempu ekstra nebe halo ema matenek atu deskobre hanoin kontruktivu oin-oin atu kontribui ba interese komum. Buat importante liu maka tenke eduka ema maduru iha hanoin no aksaun(PLAN International Timor Leste).

 Liliu saida mak ita nota katak, budaya membaca ka tradisaun le barak no hakerek menus I  laiha, ida ne’e esforsu hotu seitor edukasaun atu bele hare didiak ba futuru.

Atu deskobre siensia oin-oin ema tenke le barak hakerek barak, diskusaun barak, peskiza barak, reja barak, hanoin barak. Albert Eistein dehan Imajinasaun bele hahoris teoria oin-oin.

Edukasaun produs ema posiitivu iha hanoin no imajinasaun vizualizaun hodi bele produs realidade social ida ke positivu konstrutivu liutan.

Hau nia hakerek to’o lai iha ne’e, depois kolega sira produs titulu diak liutan tuir imi nia matenek hakererek rasik. Aluta kontinua tempu ba mudansa hahu agora nakonu ho vontade moris.

 Agradese wain ba Avo Xanana Gusmão nia pensamentu konaba tempu ba mudansa, hau        empresta lai Avo Xanana nia hanoin hodi hakerek haforsa hau nia artigu iha kualker artigu social sira, tempu tempu ba mudansa tenke integradu ba seitór social desenvolvimentu hotu-hotu.

 5,808 total views,  6 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Tempu ba Mudansa Hahú Agora: Dezenvolvimentu  K…” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No