ADVERTISEMENT

Esperansa ba IX-Governu Konstitusionál Dezenvolve Setór Justisa ho Vizionáriu no Estratéjiku ba Justisa iha Timor-Leste

Orlando Oqui - Opiniaun
Editor : Orlando Oqui
  • Share
Hosi: José Lino Costantino Pereira

Timor-Leste nu’udar Estadu Direito Demokrátiku, Ne’ebé Lei mak supremu, no mós Timor-Leste adopta Lejizlasaun Internasionál lubuk, ho fó garantia bá Estadu, no mós fó protesaun ba sidadaun hotu, nune’e Timor-Leste Presiza hadi’a setór justisa nia dezafius no obstákulu sira ne’ebé Durante Tinan 21, Primeiru Governu to’o mai VIII-Governu tenta halo esforsu maka’as hodi haree ba dezafiu no obstákulu sira, no konsege rezolve maibé ladauk másimu, nune’e, atu sidadaun hotu-hotu subordinadu bá ita nia Justisa liuliu Lezislasaun ne’ebé mak Vigora ona iha nia Nasaun no públikadu ona iha Jornál da Repúblika, maka hakerek na’in hanesan Estudante Faculdade Direito ne’ebé Livre ona hosi Teoria no prepara an bá Gradua hodi hetan Títulu Licenciatura Direito, hakarak rekomenda bá IX-Governu Konstitusionál atu dezenvolve kestoins sira iha setór Justisa nian hanesan tuir mai ne’e:

 

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


  1. Setór Justisa

a). Dezenvolve koordenasaun iha setór Justisa, ho nia instituisaun ho perspetiva relasaun Jurídika ida ne’ebé interdependénsia bá malu, ho kompozisaun Konsellu Koordenasaun nian ba entidade importante seluk iha setór Justisa nian hanesan (Defensoria Públika, Advogadu Privadu no Polisia Investigasaun Kriminál);

b). Dezenvolve servisu Justisa nian no hamosu mekanizmu ne’ebé fó dalan bá populasaun atu livre bá asesu Justisa;

c). Harii instituisaun Justisa hirak ne’ebé mak prevalese ona iha Konstituisaun no iha lei mak seidauk harii, hanesan (Supremu Tribunál Justisa, Tribunál Superior Administrativu, Fiskál no Kontas, Tribunál Administrativu no Fiskál iha Instánsia Dahuluk no Komisaun ba Programa Espesiál Seguransa nian (Lei Protesaun ba Sasin);

d). Dezenvolve kapasidade instituisaun sira atu kumpre sira nia mandatu ho forma efisiente no efikás no, liuliu, husi órgaun sira ho kbiit iha área Investigasaun Kriminál;

e). Dezenvolve kapasidade órgaun supervizaun no kontrolu ba sistema Justisa, buka haree ninia independénsia no efikásia iha asaun (Konsellu Superior sira, Tribunál Kontas);

f). Buka garante tulun no asisténsia Jurídika efetiva ida no ho kualidade, liuliu bá ema mukit sira, liuhusi kapasitasaun téknika bá Defensór Públiku, ka liuhusi hamosu grupu ida Advogadu Privadu Independente no efikás;

g). Dezenvolve di’ak liu tan sistema sira jestaun no prosedimentu kona-bá matéria planeamentu, orsamentasaun, jestaun finanseira, aprovizionamentu, lojístika no Rekursu Humanu, hanesan mós harii sistema sira koordenadu iha jestaun ba kazu prosesuál sira;

h). Dezenvolve mós kapasidade servisu prizionál nian hodi bele garante seguransa bá instalasaun prizionál, halo tuir norma internasionál no halo hikas integrasaun ema dadur sira iha komunidade laran;

i). Hametin kapasidade servisu rejistu no Notariadu nian atu garante seguransa bá komérsiu Jurídiku no halo tuir loloos katak aktu sira hala’o ho forma lalais no fasil ba sidadaun sira;

j). Ita iha ona Servisu Nasionál Kadasatru (SNC sigla Portugés) inklui Diresaun Nasionál Terras no Propridades (DNTP) ne’ebé iha kapasidade atu halo jestaun ho forma efikás bá kadastru rai no patrimóniu imobiliáriu hosi Estadu nian, no bele kuda lejizlasaun ne’ebé mak regula propriedade no uza rai iha Timor-Leste; maibé presiza aumenta Rekursu Humanu bá instituisaun rua ne’e hodi sosializa Lejizlasaun rai nian bá Popúlasaun sira ne’ebé sei iha Inosénsia bá Kuadru Legál.

k). Halo divulgasaun bá sistema Justisa, Lei no direitu fundamentál hira besik bá populasaun, hodi bele hasa’e fiar iha sistema no harii persepsaun jenerálizada ida kona-bá “Justisa ba ema hotu”.

 

  1. Koordenasaun iha setór Justisa

Kestaun seluk mak presiza institusionaliza koordenasaun no koopresaun sira iha Setór Justisa nian nune’e bele garante servisu ida ne’ebé dignu no efetivu, haree kestaun kooperasaun no koordenasaun ne’e mak sei obstákulu maka hakerek na’in hakarak rekomenda atu hadi’a kestoins importante sira hanesan tuir mai ne’e;

a). Hametin koordenasaun iha setór Justisa, liu hosi dezenvolve Konsellu Koordenasaun ba Justisa bá reprezentante sira husi instituisaun importante seluk;

b). Dezenvolve koordenasaun hosi doadór internasionál sira no buka haktuir sira nia programa ho prioridade estratéjika mak rekorre ona bá setór Justisa;

Lee Mós :
MEJD Inaugura Eskola 12 Novembru

c). Dezenvolve mekanizmu hodi hetan informasaun periódika importante, ne’ebé mak Konsellu Koordenasaun sei bele hatuur no hakerek ninia opsaun estratéjika sira;

  1. Hametin kapasitasaun servisu sira iha Setór Justisa no halo kooperasaun hamutuk, liuliu iha Munisípiu sira, liuhosi rekrutamentu no/ka reafetasaun ba ema sira no fó formasaun tan atu hala’o di’ak liu knaar-xave sira ne’ebé enkudra ona iha PEDN.

 

III. Knaar Jurísdisionál. Tribunál sira

Hanoin katak ita nia Nasaun iha avansu boot barak iha tinan hira liu-bá, iha knaar Jurísdisionál nian, maibé ita presiza dezenvolve di’ak liu tan hanesan Tuir mai ne’e:

a).Hala’o Tribunál sira mak hakerek ona iha Konstituisaun mak seidauk harii: Supremu Tribunál Justisa, Tribunál Superior Administrativu Fiskál no Kontas no Tribunál sira administrativu no fiskál iha instánsia dahuluk, Tribunál militár sira;

b). Haree hikas, bainhira bele, kuadru legal mak regula kompozisaun no nomeasaun ba membru sira Konsellu Superior Majistrátura Judisiál, nune’e bele hametin liu tan ninia independénsia ba kbiit polítiku;

c). Hametin kuadru Juis/a ho númeru natoon atu hala’o órgaun Judisiáriu hotu-hotu mak hakerek ona iha Konstituisaun no halo rekrutamentu no forma ema atu hala’o knaar administrativa nune’e bele husik Juis/a sira hosi knaar hira ne’e;

d). Iha Area Juridisionál sira Presiza Aumenta númeru Juiz/a iha Asaun Sivil no Krime na’in, tanba kazu barak mak sei pendente hela.

e). Forma ofisiál Justisa hodi hala’o didi’ak sira nia knaar;

f). Define no hala’o sistema jestaun sira no matadalan ba prosedimentu, inklui sistema jestaun ida ba kazu prosesual;

g). Hala’o kriasaun progresiva ba Judisiál Munisípiu foun, ho baze iha avaliasaun efetiva ida ba nesesidade sira (mapa ba setór justisa);

h). Kaer metin katak Juis/a internasionál sira, iha prazu ida nia laran, husik hala’o knaar Judisiál no hahú hala’o knaar sira asesoria, formasaun no hanorin nune’e fó kbiit Juiz/a Timoroan hodi hala’o knaar.

 

  1. Asaun Penál no Investigasaun Kriminál

Tenke hadi’a di’ak liu tan kuadru legál Ministériu Públiku (MP), liuliu halo revizaun no aprovasaun ba Estatutu oras ne’e daudaun hodi bele sai efetivu liu, no hakerek diploma seluk mak presiza;

a). Hametin kuadru Majistradu MP, hodi bele la’o tuir alargamentu mapa Judisiáriu nian, ho harii Tribunal sira ne’ebé mak hakerek ona iha Konstituisaun no kria servisu espesiálizadu sira MP nian;

b). Hametin kuadru profisionál sira, inklui mós Prokuradór Repúblika Internasionál, asegura katak, define iha prazu ida nia laran, nune’e sira bele hala’o fali knaar sira kona ba hanorin no asesoria hodi forma hodi bele halo tranzisaun no transferénsia koñesimentu ba Prokuradór Repúblika nasionál sira;

c). Hametin kapasidade atu lori investigasaun kriminál sira ne’ebé kompleksu liu, liu-liu iha krime sira ne’ebé mak halo bainhira hala’o hela knaar públika nian;

d). Tau mekanizmu hodi promove komunikasaun no kolaborasaun regular ida husi Ministériu Públiku ho órgaun Polisia Kriminál seluk, liu-liu PNTL, Komisaun Anti-Korrupsaun no Inspesaun-Jerál Estadu nian;

e). Forma Ofisiál Justisa dahuluk sira hodi bele hala’o knaar ho di’ak iha sekretaria MP;

f). Halo definisaun no kuda sistema informátiku ida ba jestaun inkéritu kriminál sira no kaer númeru mesak-ida atu halo identifikasaun ba inkéritu kriminál;

g). Buka haklaken liu tan atividade Ministériu Públiku nian, hodi bele hametin fiar husi públiku no hasai persepsaun kona ba impunidade;

h). Harii Servisu Tulun Tékniku no Administrativu iha PGR, halo rekrutamentu no forma ema hodi hala’o knaar administrativa sira;

i). Harii no Instala tan Edifísiu Ministériu Públiku nian iha Munisípiu hotu-hotu, nune’e, Fasil bá sidadaun sira atu asesu.

 

  1. Polisia investigasaun kriminál

Ita Harii ona Polisia espesializada ba investigasaun kriminál no servisu forense iha Timor-Leste maibé;

a). Halo aposta iha formasaun espesializada ida di’ak tebes ba ajente sira investigasaun kriminál nian, mak sura ho formasaun jurídika (direitu no Prosesu penál), metodolojia Investigasaun Kriminál no Deontólojia Profisionál;

b). Halo levantamentu ida ba nesesidade sira kona-bá infra-estrutura, hela-fatin, ekipamentu, teknolojia no lojístika, mak presiza bá Investigasaun Kriminál no kuda estratéjia ida hodi bele hatán ba nesesidade hira ne’e;

Lee Mós :
Mensajen PR Lú Olo iha Komemorasaun Aniversáriu FALINTIL-FDTL ba-dala-20: “Kontinua Reforma, Prepara-an no Hamosu Konseitu Servisu Minlitár Foun”

c). Hakerek matadalan bolsu ho lian Tetum hodi fahe ba Polisia, mak tau ona instrusaun bázika kona ba Kódigu Prosesu Penal;

d). Hasa’e tan númeru Polisia Internasionál mak ko’alia lian Portugés hodi hala’o knaar iha área investigasaun kriminál, nune’e bele sai efetivu liu iha akompañamentu, monitorizasaun no fó hanoin ba kolega nasionál sira iha kestaun legál nian;

e). Buka halo rejistu ba kesar, relatóriu, informasaun ne’ebé simu husi ema suspeitu no sasin sira no despaxu husi prokuradór sira, bele hakerek iha Tetun no Portugués, hanesan forma atu fasilita servisu no lalika lakon rekursu iha tradusaun, liuliu husi parte polisia nian;

f). Hametin liután servisu tradusaun no interpretasaun no halo tan formasaun iha lian Portugés.

  1. g) Hadi’a no halo revizaun ba Kódigu ka Lejizlasaun Espesífiku ne’ebé la Perturba Prosesu Investigasaun Kriminál nian, Eseptu Lei Orgánika Investigasaun Kriminál (LOIK) Presiza Altera nune’e laiha impaktu bá futuru mai.

 

  1. Asisténsia Jurídika.

Hanesan Ita nia Konstituisaun-RDTL Artigu 26° ne’ebé artikula kona-bá asesu ba Justisa nune’e, ita hanoin Katak Presiza Dezenvilentu ida ke di’ak liu tan ba Asistensia Jurídika nian, hanesan tuir mai ne’e:

a). Dezeña no hala’o, hamutuk no ho kolaborasaun hosi CFJ, programa formasaun kontinua ida ba Defensór Públiku sira, mak hatuur iha modelu sira formasaun obrigatóriu nian;

b). Habelar servisu sira Defensoria Públika no knaar husi Defensór Públiku nian, bá populasaun Tomak iha Territóriu Timor-Leste.

c). Buka haree katak defensór públiku sira fó servisu rasik ba los sidadaun rekursu ekonómiku menus no iha kazu Patrosíniu Ofisiozu;

d). Buka haree katak Defensoria Públika tau matan atu harii tan ho forma progresiva Munisípiu judisiál, hamosu mós Defensoria Públika Munisipál ida iha Munisípiu foun ida-idak nune’e sidadaun fasil atu asesu.

e). Buka hamosu Defensoria Públika itinerante, hodi bele fó Asesu Justisa ba populasaun mak hela iha Munisípiu sira ne’ebé la iha Defensoria Munisipál

g). Dezenvolve programa formasaun ida ba Asistente sira husi Defensór Públiku, hodi fó posibilidade atu hasa’e tan sira nia knaar no mós partisipasaun iha atividade Defensória nian;

h). Buka promove kontratasaun ba funsionáriu Internasionál hodi hanorin asistente Nasional iha Defensor Públiku;

i). Buka dezenvolve abordazen integrada ida ba asisténsia jurídika, ne’ebé mak hatama Defensór Públiku, Advogadu Privadu, Paralegais no mekanizmu atu fó tulun Jurídiku seluk no protesaun ba vítima (banati tuir. La selu kusta Judisiál, uma abrigu, seluk tan.);

j). Haree hikas fali, bainhira bele, estatutu konstitusionál-legal ba Defensoria Públika ho hanoin atu hakbiit ninia independénsia no autonomia.

 

VII. Advogadu Privadu sira

a). Harii Konsellu Jestaun no Dixiplina mak hakerek ona iha Lei ne’ebé la’o daudaun;

b). Buka dezeña no kuda programa formasaun kontinua ida ba advogadu privadu sira, hatuur iha módulu formasaun obrigatóriu no hatama mós rekizitu mínimu ba oráriu halo pratika nian;

c). Fó tulun atu kuda estratéjia ida mak bele harii Orden ida ba Advogadu sira, ne’ebé iha rekoñesimentu no independente, ho responsabilidade atu regula-rasik sira nia knaar profisionál;

d). Habelar knaar advogadu privadu sira nian bá populasaun

 

VIII. Dezenvolvimentu iha Rekursu Humanu Setór Justisa nian

a). Halo definisaun ba Planu Dezenvolvimentu ba Rekursu Ema nian ba setór ne’e, ho baze iha formasaun mak hanorin hosi CFJ no presiza ema kualifikadu ho kompeténsia ne’ebé determina hosi instituisaun sira setór nian;

b). Hadi’a didi’ak efikásia estratéjia dezenvolvimentu ba kapasidade, hanesan mós forma sira atu halo transferénsia kompeténsia hosi aktor internasionál ba ninia maluk nasionál no sadik aktor internasionál sira hodi buka hatene lian Tetun;

c). Harii sistema hanorin Faculdade Direito no Formasaun Jurídika ida mak bele hamosu rekursu Humanu kualifikadu bá setór ne’e, ho nivel aas, liuhusi akreditasaun ba Universidade sira seluk hanesan, UNDIL, UNPAZ, UNITAL NO UCT maka instaladu ho Faculdade Direito, la’ós de’it UNTL, ho baze iha sasukat nasionál hodi hanorin Faculdade Direito;

Lee Mós :
Conversão No Domin Lao Hamutuk

d). Hametin hanorin lian Portugués iha nivel, primáriu, sekundáriu no universitáriu;

e). Hametin kapasidade no autonomia ba Sentru Formasaun Jurídika nu’udar organizmu eselénsia iha formasaun dahuluk no kontinua ba profisionál husi setór justisa nian;

f). Hadi’a didi’ak konteúdu programátiku kursu nian, banati tuir, hanesan formasaun iha matéria étiku-profisionál;

g).Hatutan formasaun mak simu iha CFJ ho programa no estájiu formasaun mak fó husi rai seluk, hanesan forma atu hatene funsionamentu sistema justisa ne’ebé metin ona, troka esperiénsia no halibur pratika sira di’ak nian;

h). Buka dezenvolve, iha ámbitu CFJ, Sentru Estudu no Peskiza ida, ho hanoin ikus atu halibur no halo análize ba desizaun judisiál, dezenvolvimentu doutrina jurídika, tratadu, kódigu anotadu no publikasaun legal sira, la’ós de’it Biblioteka Jurídika ida;

i). Dezenvolve polítika ema nian ne’ebé presiza atu dada no kaer metin profisionál kualifikadu no buka hatún abandonu antesipadu ba kursu formasaun, liuliu husi feto sira;

j). Buka dezenvolve Kultura Servisu Públiku ida, étika profisionál no responsibilizasaun iha hahalok ida toleránsia-zeru kona ba korrupsaun, liuliu iha implementasaun no hadi’a didi’ak órgaun sira ho kbiit atu halo inspesaun no tau dixiplina;

k). Hasa’e númeru operadór judisiáriu sira (juis, prokurador, defensór, advogadu, ofisial justisa), nune’e bele kaer sistema justisa mak hakarak kari iha rai laran;

l). Halo rekrutamentu no forma ema ne’ebé fó tulun administrativu hodi bele husik aktor judisiáriu husi knaar hira ne’e.

 

  1. Asesu bá Justisa

Asesu ba Justisa ne’e kestaun ida mais Preokupadu iha populasaun Timor-Leste, tanba kondisaun no situasaun hotu-hotu Lei mak sai hanesan baze fundamentu, nune’e Presiza iha Kondisaun ida ne’ebé mak bele garante sidadaun ninia asesu ba Justisa Hanesan Tuir mai ne’e:

a). Harii tan Munisípiu Judisiál no servisu seluk justisa nian iha nivel Munisípiu hotu-hotu, ho ligasaun efikás entre Polisia no Ospitál atu fasilita Denunsia no akuzasaun bá Krime sira;

b). Harii sistema Justisa Movel nian iha Munisípiu hotu no iha komunidade ki’ik sira, ne’ebé instituisaun Justisa la iha no ne’ebé dezenvolvimentu infra-estrutura espesifika Justisa ho forma permanente mak la iha osan atu selu;

c). Buka fó hanoin kona ba jéneru/feto-mane no halo sensibilizasaun ba direitu ba labarik tau tama hotu iha programa no knaar setór justisa nian;

d). Hasa’e nivel koñesimentu públiku nian kona-bá lei no direitu sira no kona-bá mekanizmu mak iha atu halo kumprimentu ba direitu, liu-liu feto no foinsa’e liuliu Infánsia;

e). Hasa’e kapasidade instituisaun iha setór ne’e hodi fó servisu no trata, ho forma lalais no efikás, kazu judisiál, nune’e bele hasa’e fiar husi públiku iha sistema justisa no hatún hanoin ida kona ba impunidade;

f). Harii mekanizmu hodi tulun atu hakat liu barreira iha lian nune’e bele hadi’a diak liután dalan ba justisa husi parte sidadaun sira no fasilita traballu ba profisionál sira husi foru, liuliu bainhira lori investigasaun no prosesu-krime;

g). Buka fó rekoñesimentu ba uzu no kostume lokál/sistema tradisionál justisa, liu husi halo regulamentasaun loloos, hodi bele la’o tuir ho Konstituisaun, direitu ema nian no lei sira;

h). Harii meiu alternativu la’ós jurisdisional seluk atu halo rezolusaun ba konflitu, nu’udar banati tuir, halo mediasaun no halo julgamentu husi ema la’ós juis (arbitrazen);

i). Harii sistema integradu no efikás ida hodi fó asisténsia jurídika no tulun judisiáriu, liuliu ba ema mukit no vulneravel sira, liuhusi hametin knaar Defensoria Públika no kuda meiu protesaun ba sasin no ema sira iha perigu laran (banati tuir: taka identidade, hela iha uma abrigu), la selu kustas no multa, pagamentu despeza kona ba dezlokasaun, no seluk tan.

 3,462 total views,  3 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Esperansa ba IX-Governu Konstitusionál Dezenvol…” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No