Dili(timorpost.com)—Loron 22 fulan Maiu, loron mundiál Bio Diversidade, tanba ne’e Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), selebra loron nasionál ho títulu “Hosi Akordu Asaun ba Asaun: Harii Fila Fali Bio Diversidade”.
“Vivo ne’e ita selebra, ohin loron sai hanesan loron mundiál ba bio diversidade jerál, maibé ita mós iha ligasaun ho bio diversidade marina ne’ebé mak monu iha loron 22 fulan Maiu 2023 ho nia tema ‘Hosi Akordu Asaun ba Asaun: Harii Fila Fali Bio Diversidade’”, dehan Dosente Departamentu Peska Siénsia Mariña (DPCM, sigla portugés), Mario M. Cabral, ba Timor Post iha serimónia selebrasaun loron mundiál Bio Diversidade iha aldeia Ailok-Laran, suku Hera, postu administrativu Kristu Rei, munisípiu Dili, Segunda (22/05/2023).
Nia dehan, hosi akordu ba asaun, ne’ebé harii fila fali bio diversidade ho ninia asaun saida.
“Ne’ebé agora ligadu ba 2030 ne’e, ita nia rai maran ne’e trestre to’o iha tasi ne’e, ita proteje porsentu 30, entaun ita mós bele dehan ka ema bolu Kungmin Montreal Global Biodiversity ninia enkuadramentu ne’e iha metas haat no ninia trajetu hamutuk 23”, nia tenik.
Ida importante ne’e oinsá mak atu bele kasa osan, maibé nasaun foin dezenvolve-an, depois Timor Leste sai hanesan illa ki’ik, agora nasaun boot-boot sira ne’e iha tinan 2020 orsamentu sira ne’ebé mak bele jere ne’e millaun 20 UUD no to’o 2030 ne’e bele to’o millaun 25 USD, ne’ebé bele atrai sira hodi investe.
![](http://timorpost.com/wp-content/uploads/2023/05/UNTL-250x190.jpg)
Departamentu Peska Siénsia Mariña servisu hamutuk ka sponsor ne’e United Nation Environment Programme (UNEP), ne’ebé mak halo programa ida mai iha Timor iha Sekretáriu Estadu Ambiente, ne’ebé bolu Access Benefit Sharing (ABS).
“Oinsá ita nia governu liga ba bio diversidade ne’e bele hetan fundus, ne’ebé mak sira apoiu ita fundus uitoan, ida mós ita hetan osan rasik”, nia haktuir.
Iha UNTL iha sentru bio diversidade mariña ne’ebé mak bolu MABIK MURC ho UNTL ne’ebé servisu hamutuk Bio Diversidade liuliu ba mariña.
Objetivu segundu ne’e ita bele anúnsiu, ita bele fó informasaun ba komunidade iha fatin refere no parseiru dezenvolvimentu sira, depois ita servisu hamutuk ho komunidade sira ne’ebé mak hela iha area kosterra ne’e ita haree hamutuk oinsá halo jestaun”, nia tenik.
Area ne’e iha hectares haatnulu resin haat, depois hosi ninin to’o sorin ne’ebá iha dalan ne’ebá bele dehan maizumenus metru atus hitu, depois ba tasi laran ne’e metru atus lima, hosi tasi been kona ne’e tama to’o laran neen, hectares tolunulu resin lima.
2,394 total views, 3 views today
![Like](https://timorpost.com/wp-content/plugins/36/public/assets/img/reactions/like.gif)
![Love](https://timorpost.com/wp-content/plugins/36/public/assets/img/reactions/love.gif)
![Haha](https://timorpost.com/wp-content/plugins/36/public/assets/img/reactions/haha.gif)
![Wow](https://timorpost.com/wp-content/plugins/36/public/assets/img/reactions/wow.gif)
![Sad](https://timorpost.com/wp-content/plugins/36/public/assets/img/reactions/sad.gif)
![Angry](https://timorpost.com/wp-content/plugins/36/public/assets/img/reactions/angry.gif)
![UNTL Selebra Loron Mundiál Bio Diversidade](https://timorpost.com/wp-content/uploads/2023/05/Hera.jpg)
Bele hare Video Seluk :
![loading](https://timorpost.com/wp-content/plugins/ytuples/images/gallery-page-loader.gif)
![play](https://timorpost.com/wp-content/plugins/ytuples/images/playhover.png)
![play](https://timorpost.com/wp-content/plugins/ytuples/images/playhover.png)
![play](https://timorpost.com/wp-content/plugins/ytuples/images/playhover.png)
![loading](https://timorpost.com/wp-content/plugins/ytuples/images/gallery-page-loader.gif)