DILI (Timor Post)—Ministériu Saúde (MS), asina akordu ho Ministériu Defeza (MD), hodi halo kooperasaun oinsá mak atu haree ba serbisu kapasitasaun rekursu umanu nian.
Diretora Jerál Prestasaun Serbisu Saúde, Odete da Silva Viegas, hatete asina kordu entre Ministériu rua ne’e hanesan akordu dahuluk entre parte rua ba area kapasitasaun rekursu umanu iha area espesializasaun Medisina.
“Ohin Ministériu Saúde ho Ministériu Defeza estabelese kooperasaun entre parte rua iha area dezenvolvimentu rekursu umanu iha area saúde nian, entre parte rua, ha’u hanoin katak selebrasaun akordu ohin ne’e oinsá ho parte MD ho MS atu serbisu hamutuk hodi haree ba serbisu kapasitasaun rekursu nian, tanba ne’e husi parte MD bele haruka bolseiru sira atraves Ministériu Saúde ba iha rai li’ur”, nia diskursu hafoin remata asina akordu iha Auditóriu Ministériu Defeza, Fatuhada, Tersa (19/07).
Nia dehan, tuir planu iha tinan 2022, sei haruka uluk médiku na’in rua interista ho tradolista, ba fízika espera katak iha tinan 2023 bele iha kadeira 4 ba area jestaun ospitál nian psikolojia nian no mós tékniku aliadu na’in 12 ba nasaun Indonézia.
Tan ne’e, serimónia asina akordu entre Ministériu Saúde ho Ministériu Defeza akontese iha Tempu oportunu, atu iha tempu badak, membru F-FDTL sira bele asesu ba universidade sira iha rai li’ur, ne’ebé estabelese ona akordu ho Ministériu Saúde.
“Ha’u hakarak atu hato’o, obrigada ba Ministru Defeza, ba parte hotu ne’ebe mak kontribui no ohin parte rua bele selebra asina akordu ida ne’e, ita esperansa liuhusi akordu ida ne’e ikus mai bele oferese médiku espesialista ne’ebé kualifikadu atu nune’e bele kontribui sistema iha Timor-Leste,” nia hakotu.
Iha serimónia asina Nota Entendimentu ne’e, Ministru Defeza, Filomeno da Paixão de Jesus, iha diskursu hatete, kapasitasaun ba rekursu umanu iha área saúde, ida ne’ebé efikas, tenki dezenvolve liuhusi vizaun ida multidisiplina, tuir prinsipiu hirak ne’ebé di’ak liu tan no rekursu Estadu nian, ho prinsipiu komplementaridade iha departementus tomák Governu nian ba nasaun ida saudavel.
Ho nune’e, Konseitu Estratéziku Defeza Siguransa Nasionál determina katak nasaun tenki adopta modelu ida ne’ebé bele garante kopersaun konjuntu ida ho balansu no multifunsaun iha sistema forsa nian ba iha komponentes hotu.
Ho oportunidade ne’e, Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo, hatete ida ne’e hanesan akordu dahuluk husi parte kapasitasaun formadu no medisina, Ministériu Saúde kontinua iha planu atu kapasita profesionál Saúde iha área espesialista ne’ebé di’ak liutan nune’e bele hadia saúde ba populasaun Timor-Leste.
Serimónia MoU ne’e atu bele iha tempu badak sira bele asesu ba Universidade sira iha rai liur ne’ebé estabelese ona akordu ho Ministériu Saúde.
254 total views, 3 views today






