ADVERTISEMENT

DEKLARASAUN RENDIMENTU BENS & INTERESSES NUDAR MEDIDAS PREVENTIVA HODI IVITA KONFLITU  INTERESSES IHA AUTORIDADE PÚBLIKU

Timor Post - Opiniaun
  • Share

ROSARIO S. ARAUJO

Korupsaun nu’udar  krime ne’ebé fó ameasas ba valores demokrasia, impede dezenvolvimentu  nasionál no hamate kompetisaun negosiu ne’ebé justa, nuné prejudika polítika ekonomia no justisa,   artigu 6 Konstituisaun RDTL deskreve objetivu Estadu Timor-Leste atu promove no garante moris diak ba povu tomak. Korrupsaun sei fó influensia makás  ba prosesu  harí no hametin integridade instituisaun demokrátiku sira atu dezempeña  prestasaun ne’ebé  kualidade diak ba povu, iha dékada hirak ikus-né, estadu Timor-Leste halo  eforsu oioin atu prevene no kombate korrupsaun. Esforsu hirak né bele hare liuhusi ratifikasaun  Konvensaun ONU  Kontra Korrupsaun (CONVENÇÃO DAS NAÇÕES UNIDAS CONTRA A CORRUPÇÃO),  Rezolusaun PN, Nú. 25/2008, hafoin tuir kedas  estabelesimentu Comissão Anti-Corrupção (CAC) ho Lei Nú.8/2009 kona-ba Kriasaun CAC.

Mezmu esforsu hirak né seidauk responde komplesidade no modus operandio aktu relavantes ba krime korrupsaun iha Timor-Leste, tanba sei iha lakunas no defisiensia barak iha kuadru legal ezistente sira. Tanba ne’e nesesariamente rekere estratejia no medidas sira ne’ebé sufistikadu atu reflete no korresponde  evoluasaun prátika korrupsaun ne’e rasik.  Medidas aprosimasaun hirak né, nesesita mós medidas prevensaun moderna  ida mak profisionais no atualizadu tuir nesesidade atual, partikularmente deklarasaun bens no interese nu’udar forma kontrolo sosial ida hodi mitiga potensia no risku korrupsaun sira mak direita no indereita involve no influensia autoridade públiku sira nia ezersisio.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Tanba ne’e, EstaduTimor Leste introdus Lei Nú.7/2020 kona-ba Medidas Prevensaun no Kombate Korrupsaun (MPCC) nu’udar meius  instrumentu ida-ne’ebé viável atu prevene no kombate korrupsaun iha Timor-Leste atu limite prátika konflitu de interesses sira, mekanísmu servisu ne’e rasik liga barak liu iha area servisu prevensaun nian ne’ebe deskreve iha titlu II MPCC ne’e rasik.

Esforsu sira atu hetan registrasaun no verifikasaun rendimentu, bens no interese husi ajente/funsionáriu públiku sira ho maneira ne’ebé la apropriadu no kontrariu ho lei no/ka regulamentu sira, sei fó influensia boot hodi hamate integridade no profesionalísmu funsionáriu sira-ne’e atu dezempeña sira ninia knár, nuné implika ba kareira no prestasaun servisu hodi prejudika imajen no kredibilidade instituisaun Estadu ba  tempu naruk.

Komisaun  liu husi polítika Komisário nian sei halo no kria esforsu oioin atu fó-akonselamentu ba instituisaun Estadu sira hodi eleva integridade no profesionalízmu ajente no funsionáriu públiku sira, nuné la iha razaun ba ajente públiku sira atu hetan rikusoin liuhusi dalan simu prendas ou gratifikasaun no simu subornu hodi haburas  konflitu de interesses ka hahalok sira seluk ne’ebé kontrariu ho lei sira mak vigor iha nasaun doben ida né. CAC komprometidu atu promove mekanísmu sira hodi asegura  ajente públiku sira servisu ho integridade ne’ebé profisionál no  kaer metin  ba lei no regulamentu sira nu’udar baze atu hatur konfiansa ba kredibilidade instituisaun Estadu sira ho nia  parseria sira, investor, kliente no entidade relevante sira.

Lee Mós :
Opiniaun-TAN DEIT MEMBRU GOVERNO NA’IN-IX LA TOMADA DE POSSE HAMOSU FALI GOVERNO DA-IX

Lei númeru, 07/ 2020, de 26 de Agosto, konaba ba Medidas de Prevenção e Combate a Corrupção, Estadu Timor Leste liu husi  Parlamentu Nasional fo’o énfase maka’as atualiza Lei ida né tuir kontestu atuál nasaun nian hodi kria kuadru legais ezistente ida nudar medidas foun atu oinsa  halo prevensaun ba korrupsaun mais rigór no efisiente , tamba né liu husi desintendimentu oioin, nai ulun deputadu sira konsege finaliza hodi halo aprovasauniha PN no promulga husi Presidente da Repúblika liu-liu regíme deklarasaun redimentus bens e interesses ne’ebé hetan reazen  iha diskusaun sira maka’as no nia finalidade mak deklarasaun ida né nudar meius ida hodi deteta no prevene e monitoríza riku soin sira nuné klaru katak regíme deklarasaun bens laos meius represiva atu kriminaliza maibe deklarasun né nudar instrumentu kontrolu social ida ne’ebe administrativamente sei simu registrasaun no halo verifikasaun lolos, momos no honestu husi deklarante sira  ne’ebe nudar autoridade públika hodi apoiu estadu liu-liu  sira nia obrigasaun hodi deklara  riku soin atu ivita labele mosu konflitu de interesses durante simu  mandatu ba kna’ar sira nudar servidor ba estadu, wainhira deklarantes sira laiha vontade ou la onestu iha termu deklarasaun sei hetan sansaun, multa ka selu koima.

DRBI ka deklarasaun rendimentu bens e interesses nudar instrumentu preventiva ida hodi sukat attitude no komportamentu ukun husi governantes sira ne’ebé moos no livre  husi konflitu interese, deklarasaun hirak nésai  fontes prinsipál ida hodi kontrolu formasaun Estadu ne’ebé mo’os no livre husi korrupsaun, konluiu no nepotísmu importante ba  Estadu Timor-Leste nia futuru, tamba esperiensia ladiak sira kona ba korrupsaun iha rezime governasaun sira iha rai barak ne’ebé husik hela alvu sofrimentu oi-oin ba povu no nasaun bainhira simu poder foun ou estende kna’ar foun hodi ukun no husik ka  hakotu mandatu ou ezonera husi  poder hodi tau risku ba sofrimentu estadu no povu sira, kauza ba moris diak sosiedade nian tamba hamoris konflitu interesses sira ne’ebé sai potensia hodi viola lei, mezmu estadu hakerek mehi iha palku polítiku no planu oioin, autoridade públiku sira adora no halulik poder liu sasan hotu iha rezime ukun nian ne’ebe fó liu prioridade hodi hetan riku soin no oportunidade hotu  ba liu sira nia grupus, organizasaun no sira nia familia  deit.

Korrupsaun sai risku ba servidor públiku sira ou ema bai-bain ka pesoal ho grupu sira, maibe liu-liu ba lider boot sira ho nia kroni ka belun sira ne’ebé hanesan autor prinsipal iha Estadu ida, kroni sira mak ema kumpania nain sira, empresário, parseiru polítiku sira, no seluk tan ne’ebé bele estraga harahun ekonomia nasaun nian ne’ebé   sei taka dalan ba ema hotu bele hakat ba hetan moris  diak loke potensia harahun justisa moris ba vida ema nian, hamate ekonomia nasaun  hafraku despeza estadu nian, laiha oportunidade ba ema atu moris tamba kiak no mukit hahu sae, problema saude no mal nutrisaun sira hahu as, infraestrutura sira laiha,  tamba né deklarasaun  rendimentu  bens  interesses  / DRBI importante nudar instrumentupreventiva atu apoiu  mos informasaun sira kona estudu viabilidade oioin nebe liga ba boas prátikas, integridade estadu atu asegura boa governasaun ne’ebé tó ikus mai sei bele hetan tentativas ruma hodi apoio Estadu hamoris no hadia lei no sistema foun ne’ebé mais  elegante atu proteje riku soin nasaun no povu nian labele monu ba ema ida ka rua nia liman, iha parte ida né meius preventiva sai medidas kontrolu atu konsolida forsa hotu iha estadu ida bele muda no reforma sistema sira mak ladiak sai diak no efisiente liu tan.

Lee Mós :
LH nia Submisaun Kona-ba Planu Estratéjiku Identidade Úniku

Dala ida tan autoridade públiku ka deklarante ne’ebé mai deklara riku soin laos trata nudar ema ne’ebe involve ona krime korrupsaunmaibe  deklarantes sira nudar parseiru servisu nebe mai ho voluntariomente tuir lei, sira nia prezensa atu apoiu CAC iha estadu ida né hodi dinamiza  mákina estadu nian ne’ebé tenke lao tuir lei, tamba né  justifika nafatin katak DRBI  nudar medidas preventiva  ne’ebé sai  instrumentu kombate korrupsaun ida mak presiza apoiu husi komponente tomak nasaun nian hodi luta ba prevene korrupsaun iha nasaun foun ida né.

Iha sirkumstansia balun medidas DRBI sai dokumentu prinsipal ida ba servisu prevensaun korrupsaun iha CAC, bainhira autoridade ka Funsionário públiku ida monu ba aktus korrupsaun sei ajuda loke dokumentu ida né atu buka justifikasaun balun liga ba nia lalaok vida servisu no istilu moris nian, maibe  foka nafatin katak  DRBI  nudar instrumentu preventiva ida ke mais importante atu sukat aspetu hotu ne’ebé kauza ba infrasaun ou iregularidade sira ne’ebé fo biban ba korrupsaun,  iha materia Estudu avaliasaun risku no Inspesaun no Monitorizasaun nudar  referensia ida hodi hahu hakerek relatório sira mak bele ajuda deskobrimentu seluk ba materia  kombate korrupsaun nian  atu buka nia indisius no iregularidade sira karik autoridade públiku balun komite infrasaun ka iregularidade  ruma nega ka lakohi atu fo sai informasaun ruma nebe iha ligasaun ba riku soin sira, ida ne mak tratamentu ida nebe justu kona ba sistema DRBI iha komisaun sira iha  nasaun lubun iha mundu, kuaze DRBI iha area prevensaun  nia okos, espesialista anti korrupsaun sira iha nia obrigasaun tuir lei hodi asegura segredu justisa no konserva dokumentus deklarasaun sira tuir nia konteudu sira, nuné prátika asegura segredu né nudar kompromisu ida mak labele hases husi responsabilidade nudar espesialista anti korrupsaun iha komisaun sira iha mundu tomak,  espesialista sira tenke hakruk ba lei no regulamentu internais sira nebe sai mata dalan iha servisu kombate korrupsaun nian hodi labele halekar segredu sira, karik iha duni indisius ka provas ruma ne’ebé hatudu katak espesialista anti korrupsaun  ou ema balun ho intensaun ka laos intensaun hakarak halekar dokumentus deklarasaun hirak né,  komisaun sei hola sansaunadministrativa no penal  ida mais forte tamba viola lei nebe iha.

Lee Mós :
Aktu Plájiu Nu’udar Assediu Intelektual

Implementasaun lei ba espesialista sira tenke iha  nia efek jera atu sira seluk bele aprende selae halo kauza ba ukun iha estadu ida no lori komisaun ba sofrimentu, ikus DRBI sei justifika lolos autoridade públiku  sira ukun mós no justu  e integridade duni durante periodu mandatu  nian ou autoridade públiku sira simu kargu foun no husik hela kargu né, nuné sei deklara ba autoridade kompetente katak bainhira kaer ukun sei kesi interese privadu sira hodi labele hamosu konflitu de interese, laiha ligasaun ho empresa ruma, laiha ligasaun ruma ho instituisaun balun iha rai liur ou rai laran, aleim de ida né sei deklara mós riku soin sira rasik ne’ebé sei ható ba iha  CAC no Tribunál de Contas hodi justifika lolos no momos tuir duni saida maka temi iha deklarasaun ou lae.

Prevensaun korrupsaun iha Timor Leste nudar kompromisu ida ne’ebe haktuir iha konvensaun internasional kombate  korrupsaun ne’ebé moral no legalmente dada partisipasaun estadu parte sira atu dudu autoridade públika ida-idak  partisipa ativu bele deklara sira nia riku soin, esperiensia deklarasaun ida né implementa ona iha nasaun sira Europa kontinental, Látino Amerca no Ásia sira tutela ba servisu prevensaun nian, nuné konvensaun internasionál kontra korrupsaun né rasik sujere deklarasaun nudar medidas preventiva ida hodi reduz aktus sira konflitu interesses nian, tamba  nédekalarasaun rendimentos bens interesseslaos aktus kriminal hodi kriminaliza  deklarante sira ne’ebé voluntariamente nudar ajente públiku ke laiha relasaun ho  krime korrupsaun maibe nudar meius kontrolu sosial ida atu sukat integridade autoridade públika nian wainhira no depois asumi kargo ezekutivu, legislativu no judisiário iha estadu ida.***lelosae,Okt.20.

Opiniaun rasik  no pesoal :

                Hakerek nain servisu iha CAC

Karik iha hanoin ruma bele kontaktu ba

Hp:+ 670  7732 6592

Email: rosariosalsinha@gmail.com

 

 

 

 

 

 

 1,533 total views,  3 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “DEKLARASAUN RENDIMENTU BENS & INTERESSES N…” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No