ADVERTISEMENT

OSAN SUBSÍDIU COVID-19 TENKE LIVRE HUSI KORRUPSAUN

Timor Post - Opiniaun
  • Share

Hakerek Na’in: Rosário S. Araújo

Opiniaun rasik  no pesoal :

 Hakerek nain servisu iha Komisaun Anti Korrupsaun

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


 Karik iha hanoin ruma bele kontaktu ba

 Hp:+ 670  7732 6592,  Email: rlelosae@yahoo.com

Mundialmente afeta krize pandemia COIVD19 ne’ebé lori ema miliaun iha mundu   enfrenta difikuldade oioin  iha vida moris sosiedade nian,   afeta mos vida sosial, ekonomia no polítiku  povu Timor-Leste  iha tinan 2020 ida né, nasaun moris iha situasaun estadu emerjensia hahu husi fulan Abril tó fim de Maio nuné aumenta estende ba tó fulan Junu 2020, esforsu estraordinário estadu nian mak prepara rekursu humano, finanseira no materiais boot inklui doasaun sira mai husi rai liur no rai laran hodi  fó apoiu tomak ba rekuperasaun pandemia surtu COVID19, problema sosial sira hahu aumenta ba bebeik nuné  afeta direita povu nia moris, familia uma kain sira menus aihan/hamlaha, ema barak  lakon servisu, kumpania barak la halao operasaun normal hodi fó servisu ba ema, eskola sira ferias naruk, sirkulasaun transporte públiku reduz, folin sasan iha loja aumenta la normal, problema inundasaun iha fatin-fatin, moras DBD hahu hamate ona ema lubun ida iha ospital, problema mal nutrisaun aumenta nafatin, menus aimoruk no ekipamentu médiku iha ospital, menus pesoal médiku sira, orsamentu estadu la sufisiente hodi apoiu nesesidade médiku no siguransa sira, fo’os iha armazen menus ba daudaun, mákina estadu lao la normal tamba funsionário públiku barak karantena an iha uma, tensaun polítiku rai laran nian lao la estavel, kestaun hirak né sai prekupasaun estadu no povu nian hodi buka dalan no maneiras oi-oin atu solusiona problema hirak né, tamba né estadu toma responsabilidade hodi tau orsamentu propriu ba atendimentu pandemia ida né atu labele afeta ba ekonomia sosial povu nia moris iha nasaun ida né.

Esforsu lubun  Governu halo ona hodi  hatan ba nesesidade prevensaun no kombate pandemia covid 19, inklui dezenvolve polítika no programa sosial sira atu hatan ba implikasaun sosial sira ne’ebé rezulta husi polítika lockdown no Estadu Emerjensia, konkretamente Governu aprezenta ona Proposta Lei Nú. 13/V (2a) kona-ba autorizasaun ba realizasaun transferénsia estraordinária husi Fundu Petrolíferu ho montante milliaun USD $ 250 ne’ebé aprova ona iha PN, iha 2 Abril 2020 no inisiativa balun ne’ebé sei diskuti no aprova iha tempu sira tuirmai. Husi totál orsamentu milliaun US $ 250 ne’e, milliaun US $ 150 sei aloka ba finansiamentu medida prevensaun no kombate virus COVID-19, milliaun US $100 aloka ba Konta Jerál Tezouru no rihun US $ 500 ba Parlamentu Nasionál atu dezenvolve polítika no programa iha âmbitu prevensaun no kombate COVID-19. Orsamentu ho montante millaun US $ 150, sei utiliza ba sosa medikamentu, materiál no ekipamentu médiku, instalasaun no manuntensaun ba fatin sira iha kuarentena no izolamentu, formasaun no operasionalizasaun profisionál sira ne’ebé envolve iha prevensaun no kombate moras COVID-19 no protesaun sosiál ba vítima moras Covid-19.

Moralmente estadu no povu tomak iha obrigasaun estraordinário hodi hametin servisu parseria ida mak forte atu asegura kontrolu no atendimentu diak ba sosiedade,  presiza servisu ida  mais estra, liu husi kooperasaun instituisaun sira nian hodi tau prioridade ba atendimentu urjente sira mak povu enfrenta hela. Instituisaun estadu tomak iha responsabilidade  hodi  asegura  osan ka subsidio sira labele monu ba interese individu ka grupu nian, Autoridade lokál sira tenke fó nia fó esforsu tomak atu sai autor prinsipal hodi kontrolu  minimiza risku falsifikasaun no abuzu oioin ne’ebé sei prejudika estadu nia imajen ba povu, ivita tentasaun suborno ka sogok, familiarismu, partidarismu, sukuismu, grupuismu, koorismu no seluk tan, povu merese atu simu atendimentu justu husi autoridade sira nia liman, labele partidariza labele familiariza  atu hamosu dúvidas povu nian ba haforsa integridade estadu, povu merese atu hetan liman etun estadu nian nudar simblu soliedariedade durante estadu emerjensia ida né, laiha atendimentu espesial no atendimentu prinsipal familia hotu simu hanesan tamba terus hanesan mukit hanesan iha estadu ida né, autoridade lokál sira reprezenta figura estadu iha baze  tenke melhora no dignifika estadu nudar komportamentu diak hodi servi nasaun, ajudus ida né sei hatudu no sukat imajen estadu nian iha situasaun emerjensia nia laran tamba né ivita atu labele hamosu iregularidade sira ne’ebé iha marzen ba korruptus, karik ida né mak akuntese sei kondena ho pena todan tebes, tamba hamonu dignidade estadu no viola ema seluk nia direitu hodi hetan moris diak.

Asegura katak dadus sira lolos no momos representa familia uma kain ida-idak, laiha falsifikasaun dadus familia hodi simu dobru, mane klosan sira laos cefe familia, labele inventa dokumentus tamba ita boot sei simu nia konsekuensia hodi kondena ho lei nudar krime falsifikasaun dadus, cefi suku no cefi aldeia sira kuidade nafatin atu servisu ho honestidade labele koopera ho krime, labele tolera karik ema ruma koko atu falsifika dokumentu tamba autoridade lokál sira sei asumi responsabilidade kriminál bainhira  akuntese iregularidade ne’ebé fó prejuizu ba estadu, autoridade lokál nudar estadu nia liman no ain iha baze ho responsabilidade tomak hodi presta servisu  diak ba  povu, karik krime ruma hakbesik liu husi tentasaun fó osan ka material ruma  ba autoridade lokál sira iha momentu krize ida né diak liu rezeita atu la koopera no relata nia indisius krime sira atu nuné atendimentu hirak né sei benefisia dunia ba povu nia moris, autoridade sira nia kontributu estadu selu ona fulan-fulan tamba né sei la iha razaun atu viola lei, autoridade sira tenke hahu hatudu ezemplu ba estadu nudar valorizasaun ba fiar povu nian “ vox populi vox dei” povu nia lian reprezenta Maromak nia lian, fabor povu terus ona hodi hein prosesu ida né durante tempu naruk, labele halo sira sai vitima husi konsekuensia hahalok disobidiensia autoridade sira nian.

Leitores sira hau hakarak lori ita atu kumpriende didiak situasaun emerjensia hirak agora povu infrenta daudaun, povu menus aihan tamba kauza servisu laiha no lasimu osan ka lukru hosi fatin ruma, ida né laos sensasi ka dramatiza situasaun ne’ebé iha , maibe  realidade hatudu duni momos katak ema kiak sira no ema hirak fa’an aileba no modo tahan sira iha dalan ninin la prekupa ho situasaun pandemia ida né, ate sira resposta katak la mai buka moris bele mate tamba hamlaha, husi resposta simples ida né ita bele hola konklusaun badak ida katak sira nia moris ekonomia la sufisiente tebes, barak liu sira depende ba saida mak sira ba fa’an, laiha tan dalan seluk, sé nuné saida mak diak ba sira husik sira halao ba, estadu nia responsabilidade mak asegura nafatin informasauns sira tenke tó ba sira iha uma, merkadu, dalan ninin atu kuidadu an nafatin ho risku pandemia  ida né.

Kontrolu ba dadus no informasaun sira tenke rigor hodi asegura mos ba Funsionário Públiku ho  salario $ 500.00 ba leten labele simu, laen ka feen sira mak servisu hotu konta hamutuk salariu liu $ 500.00 ba leten, kios boot ka loja sira, kumpania ka bisnismen sira labele simu, tamba ajudus ida né proprio duni  ba familia sira mak laiha kbiit durante estadu emerjensia ida né, kestaun hotu sei hetan reazen no polemika boot ba estadu maibe sosiedade tenke nafatin asegura katak ajudus hotu tenke tó ema benefisiariu sira nia liman, tamba né tenke iha  mekanismu servisu ida mak rigor entre instituisaun sira hodi apoiu malu, koordena malu, koopera malu atu rezolve problema sosial povu nian, polítiku sira tenke asegura malu, tenke sente no empatia ba difikuldade povu nian,  sukat rekursu hotu hodi apoiu nasaun nia ema, haluha interese partidu, soe tiha konflitu oi-oin hanoin ba nasaun nia istoria mukit pasadu nian, tau prekupasaun ba futuru nasaun nian, ema ne’ebé iha oitoan fabor ajuda netik kiak sira iha uma sorin, ema riku sira tenke loke matan ba nasaun nia pobreza, nain ulun boot sira fabor halo doasaun salariu oitoan ba estadu atu ajuda ema kiak sira, pensaun vitalizia no pensaun oi-oin tenke hanoin netik kiak sira iha nasaun né, nuné estadu sei senti kman atu halo dezenvolvimentu no la fó todan ba kofre estadu, agora mak tempu povu hakarak senti duni nai ulun nasaun sira nia espírito hadomi povu nian laos koalia mak barak maibe laiha asaun no lakohi atu loke liman ba ema kiak sira. Ita tenke apresia ba organizasaun no ema lubun kiik oan ida ne’ebé ho  esforsu tomak hahu husi inundasaun to mai estadu emerjensia ida né la lakon sira nia korajen hodi apoiu no fó ajuda ba povu kiak sira iha foho no kapital, nasaun presiza ema barak liu tan tenke kontribui sira nia rekursu material no finanseira hodi dudu estadu ba oin, nuné ita sei ivita atu mosu ema riku sira mak finze halo nia an nudar ema kiak atu aproveita hetan lukru husi subsidio COVID19 ida né.

Atividade ne’e sei reflete iha Artigu 5 Lei Nú. 8/2009 artibui kna’ar no kompetensia boot ba Comissão Anti-Corrupção (CAC,) servisu hamutuk ho liñas ministerial sira atu oinsa bele halibur dirijentes ho entidade profisionais servisu no polítiku sira hotu, atu simu no fahe  informasaun sira kona ba oinsa promove sintidu estadu ida mak loloos,  buka dalan oinsa hadia sistema sira mak la afavor ba programa estadu nian, nune’e koordenasaun servisu hotu sei lao tuir  programa sira mak planea ona iha linas ministeriais no instituisaun autonómos sira.

Fiar no konvensidu katak promove kordenasaun no kooperasaun servisu mak dalan úniku hodi  muda karakter  atendimentu servisu hotu tuir interese Estadu nian, nune’e objetivu  estadu   nian sei atinze tuir métas, no  asuntu atendimentu sira ba povu tenke justu no livre husi korrupsaun  iha momentu kruzial ida ne’e. “Lelosae”/02/06/20

 726 total views,  6 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “OSAN SUBSÍDIU COVID-19 TENKE LIVRE HUSI KORRUPSAUN” A few seconds ago
Lee Mós :
Em Memória Dom Basilio: “Bomba nakfera iha Aceh ema la rona, Daun monu iha Timor, Mundu Hakfodak”

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No