ADVERTISEMENT

TIMOR LESTE METE FUNU MEDIU ORIENTE KA APOIA SOLIDARIEDADE BA POVU PALESTINA ?

Timor Post - Opiniaun
  • Share

Mediu oriente fatin terrorismu, mediu oriente koñesidu ho konflitu “funu” naruk entre Israel ho Palestina no mediu oriente riku ho mina no gas, idea “stereotype”  ka prespetiva komun ne’ebe mosu iha ita nia hanoin bainhira ema temi mediu oriente. Hafoin rona tiha Mensagem 20 de maio nian husi Nai Presidente da Republika Lu-Olo ne’ebe temi mós Sahara Ocidental no Palestina.

“Kestaun Internasional tuan (…) Palestina,” – Maio, 20, 2020

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Presidente da Republika Francisco Guterres Lu-Olo.

Mensagem furak tebes husi Señor Presidente Lu-Olo hodi reitera nafatin Timor Leste nia pozisaun liu husi apoia prosessu dialogu no alkansa pas “peace process”  iha mundu, kolabora nafatin ho komunidade internasional atu patrusina dialogu ba povu palestinianu sira ho governu Israelita no apoia povu palestinianu nia direitu. Sai patrusinador ba dialogu laos atu desvia ita nia atensaun ka taka matan ba faktus no istoria entre parte rua en kestaun“Jewish State and arabs in Palestine”. Setembru 2015, iha resintu Quartel General Organizasaun Nasoes Unidas (ONU) nian hau assiste serimonia hasae bandeira palestina nu’udar gestu rekoñesimentu komunidade internasional ba povu palestinianu, maibe Timor Leste la fo votu ( la vota signifika la afavor, la kontra no la abstain) ba resolusaun (A/69/L.87/Rev.1, entitled, raising the flag of non-member observer state at the united nations) 1, afavor 119 kontra 8 no abstain 45.

Mapa konflitu iha Mediu oriente komplikadu tebes tamba “fuse” kahor ho interese nasaun barak. Europeu sira, Reinu Unidu, Estadus Unidus da Amerika, Russia ba fase sira nia foer iha mediu oriente, no propriu nasaun arabe sira iha mediu oriente mos involve. Pais balun haka’as an atu tulun buka resolve tensaun maibe nasaun balun en partikular aproveita hodi halo business armamentu militar no pais balun fali buka hais riku soin mina no gas, situasaun ida nee mak transfora mediu oriente nia oin hanesan bolu“cake” ne’ebe ema fahe ba malu, enkuantu nasaun balun infiltra hodi hamanas ho ideologia religiaun.

Zionist

Ema Judeu sira “zionist movement” reklama fila fali Judeia ka Israel iha tempu modernu hanesan rai bei-ala sira nian “biblical homeland”  tuir scriptura hebraica  no cidade Jerusalem ka “Zion” mak kapital ne’ebe Liurai David tuur (2 Samuel 5:1-25) 2 hodi ukun povu Israel tinan rihun tolu liu ba no Judeia sai fatin ba Liurai no Profeta sira nian. Tamba opresaun oi-oin Judeu sira husik hela sira nia rain no halai namkari ba nasaun hotu-hotu, sofre genosidiu oi-oin iha Europa no nasaun sira seluk, maske iha rai seluk “exile” Judeu sira preserva nafatin identidade, fiar metin no mehi atu fila hikas. Judeu sira mesak matenek, Judeu sira domina dadaun siensia, ekonomia no sistema finanseira, sosial no pilitika iha Europa, Amerika hahu dadaun konsolidasaun liu husi forma movimentu hodi influensia politiku no forsa politiku sira iha mundu, atu hetan rekoñesimentu no lejitimidade ba futuru Israel iha“Judean-Samaria”, tamba governu Britaniku mak iha poder mandatariu no kontrola hela territoriu Palestina, nune’e ministru Arthur Balfour hakerek surat ida (Novembru 2, 1917) ba lider federasaun zionista Walter Rothschild, karta nia konteudu mak fó simpatia ba aspirasaun movimentu zionista no transforma movimentu nee hodi hari’i Estadu ida ba ema Judeu (a national home for the Jewish people) 3, deklarasaun nee mak fo dalan atu Judeu sira ne’ebe sobrevive husi Nazi (holocaust) iha Europa nadodon fila hikas ba sira nia rai “ancestral homeland”.  Hafoin funu mundial daruak, Assembleia Geral Nasoens Unidas afavor ba ba resolusaun 181 (Novembru 29, 1947) hodi hari’i Estadu Judeu (Jewish State and an arab state) 4, haree ba mandatariu governu Britaniku nian kontrola Palestina expira iha Maio 14, 1948 iha data ne’e dunik mak David Ben-Gurion deklara Independencia Estadu Israel iha Tel Aviv. Sai Estadu Judeu ida iha mediu oriente, Judeu  sira sobrevive husi atentadu oi-oin housi nasaun arabe ne’ebe hakarak hamoos tiha Estadu Israel husi mapa mundial. Hanesan nasaun ne’ebe ho area geografia kiik, Israel hamri’ik hanesan estadu ne’ebe nurak tebes iha tempu neeba, visiñu mesak nasaun jigante neebe habit metin Israel, sira bele ataka no destroi Tel Aviv iha segundu lae konta deit minutu.

Siría laran moras tebes ba nia visiñu laos tamba hamriik hanesan Estadu maibe tamba identidade hanesan Judeu. Siría mak hahu planu atu unifika forsa nasaun arabe sira hanesan Egiptu no Jordan lansa atake hasoru Israel. Durante funu loron neen ka koñesidu ho “Six days war”  iha juñu, 5-10, 1967, Israel ne’ebe ho idade tinan 19 hamriik hanesan Estadu konsege destroi nia inimigu Siria, Egiptu no Jordaun, tamba manan funu Israel reklama tan area balun iha teritoriu inimigu nian no hadau fila-fali Jerusalem leste.

Bainhira mak Timor Leste rekoñese cidade Jerusalem tomak hanesan kapital Estadu Israel“Jerusalem the Eternal Capital for the Jewish State”  ? oinsa ho sobrevivensia no futuru Estadu Israel no povu palestinianu nian iha mediu oriente.

TIMOR LESTE METE FUNU MEDIU ORIENTE  KA

APOIA SOLIDARIEDADE BA POVU PALESTINA ? Parte I>>> Kontinua.

_______

Referencia :

  1. https://unispal.un.org/DPR/unispal.nsf/0/
  2. https://biblehub.com/nkjv/2_samuel/5.htm
  3. Bernard Regan (62) 2017, The Balfour Declaration, Empire, the Mandate and Resistance in Palestine, published Verso.
  4. https://www.un.org/unispal/history/

Hakerek nain : Koro

Estudante

Mobile : +44 7435 589595

 1,968 total views,  3 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “TIMOR LESTE METE FUNU MEDIU ORIENTE KA APOIA SO…” A few seconds ago
Lee Mós :
Dalia Kiakilir (Notas Soltas) "Exaltação Patriótica" - Assanami sublime no prudente

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No