Husi :Rosário de Araújo
“Populista” iha ligasaun metin ho doutrina populismu, populista mai husi lian romanu “Populis”nia sintidu mak povu, iha lian látina “ Popus” nebe signifika mos hanesan populis, populismu tuir nia prátika katak meius hotu nebe bele konvenze povu kona ba asuntu estadu nian nebe justu no la justu hodi la reprezenta lian povu nian, nuné mak hafahe gap entre ema riku no ema kiak sira, tamba né populismu dalabarak liga direita ba oinsa salva kuarda estadu husi situasaun frazil sira. Hanoin sira kona ba oinsa atu hasés tiha gap entre riku no kiak hanesan mós konseitu hanoin husi matenek nain sosialista sira nian, sosializmu (Marx), nebe moris ho nia hanoin sira kona ba oinsa halo auto defeza ba proletariadu sira, hanoin briliante husi Marx no Lenin hanesan fundamentu populismu ida mak sai konseitu ba defende direitu servisu nain sira nian.
Husi idea hirak né tau kunsiderasaun ás ba sintidu populista sira mak, defende direitu proletariadu sira, nuné mos sosializmu nia visaun kona ba sosiedade enjeral, sosialista mai ho idea reformasaun hodi dezenvolve sosiedade ida mak justu no iha liberdade ba halakon direitu privatizasaun sira. Iha mós hanoin balun katak populismu né mak sosializmu sira nebe mosu iha nasaun agráriu nebe sei marjin tebes husi modernisasaun ( Andrzej Walicki,1968), populismu nia hanoin seluk mak, vontade povu nebe ás liu buat hotu ( Edward Shils, 1956), sei iha hanoin relevante seluk nebe iha interligasaun ba malu entre hanoin matenek nain sirak né maibe husi hanoin hirak né hakarak fó konkluzaun ida katak lider populista mak lider nebe sempre apoiu povu ou pro-Maubere oan ka povu kiik sira hodi nuné sira nia dezisaun sira opta duni ba ema kiik sira, tamba sira nia perfil moris sosiedade nian mai husi ema kiak, tamba né sira nia opsaun hodi defende kiak no mukit sira hanesan resposta ida ba situasaun moris humana nian, mezmu makaer poder sira hare katak ida né dalan ida mak klo’ot tebes, no liu ida né populista sira foti risku hodi sai husi moris euvoria nebe nakonu ho festeza hodi atualiza idealismu sirak mak tuir duni moris real sidadaun nian, buka resolve problema povu nian, tau prioritáriu planu ba moris diak ema hotu nian, dala barak liu lider populista sira povu kunese diak tamba sira nia pasadu mai husi povu kiak sira iha baze, sira nia dezisaun sempre akumula ema hotu nian, laiha interese oi-oin, hanoin deit mak oinsa nasaun tenke ba oin, sira nia simplisidade no pasiensia hodi simu vida moris saida deit, sira kuñese povu nia moris no povu kuñese sira, sira prontu adapta iha situasaun saida deit tamba sira mai husi povu maubere nia oan duni, sira la fó opsaun ba moris tamba sira laos ema nebé buka diak ba an rasik, sira reprezenta duni hanesan lider ba povu hodi servi ho integridade.
Integridade nia origen mai husi lian Látino, integer; nebe ho nia filosofia ida mak defende atitude no metin iha prinsipiu, lia fuan ida deit no prátika iha asaun ida deit, katak lakohi sai ema korruptu, ida né sai ona prinsipiu ida iha moris tomak no belit nanis kedas iha ema ida nia an rasik hanesan valor no moral ida, tamba né integridade laos deit retórika iha liafuan nebe biaz, maibe asaun ka hahalok, integridade katak ida deit labele fahe keta-ketak, ka hanoin ida prátika laos fali buat seluk, karik prátika lolos tuir asaun mak sei tulun lider sira sai lider nebe populista duni, katak ema hotu sei louva sira nia lideransa tamba lider nebe onestu, matenek, iha kapasidade no responsabilidade no perfeitu hanesan lider nebe iha dignidade, hodi ida ne’e sira nakonu ho fiar an no lamonu ba influensia ema seluk nian hodi buka halo kontente an deit.
Integridade katak liafuan ida deit tuir nia hahalok, koalia ho onestidade la koalia mamuk, Stephen R. Covey fó distinsaun entre Onestidade no Integridade, “honesty is telling the truth, in other word, conforming our words reality-integrity is conforming to our words, in other words, keeping promises and ful-filling expectations.” Katak onestidade né mak ható buat sira mak lo’os, koalia tuir realidade, asaun tuir liafuan, hatudu iha responsabilidade no dedikasaun.
Parte seluk Stephen Covey (2006) hatan katak, Integridade no lideransa hanesan tali ida nebe labele hasés ida husi ida seluk, “ Integrity is doing what we say will do”. Konsistente iha liafuan no hahalok, sosiedade sei reafirma saida mak lider ida koalia, tamba sira hakarak tuir no banati saida mak diak husi hahalok né, maibe laos fasil tamba prezisa esforsu makás hodi envolve aspetu oi-oin atu fó apoiu, hodi muda no transforma sosiedade ida mak hatene lori nasaun ba futuru.
Era globalizasaun nebe akuntese dadaun né muda hanoin no atitude ema nian husi hahalok populista ba hedonismu hodi haluha tia ema seluk nia moris, liu-liu ema kbiit laek no mukit sira nia moris iha nasaun ida né, ida né mak realidade ida ne’ebé sosiedade ida né tenke infrenta, hahalok hirak né mak dala barak liu belit kedas ba lider sira nebe kaer ukun, no ida né laos kestaun foun iha mundu globalizasaun nian tamba mais metade husi lider nasaun nian barak liu hare ba interese an rasik iha vida oi-oin sirak, duke hare ema barak nia moris diak, era globalizasaun né sai difisil liu tan ba ita, atu sukat lider ida mak iha vontade diak hodi hadia povu nia moris, susar tebes atu sukat lider ida mak “Populista“ iha nasaun foun hanesan Timor-leste, atitude hirak né ita bele hare ho matan hodi sukat lider sira nebe hakarak oferese no dedika nia án tomak ba povu hodi servi ho mós no integridade sei sukat ho liman fuan deit, iha klase sosiedade nian ita bele sukat liu husi organizasaun sirak mak hanesan bisnis ka kumpania, organizasaun sira estadu nian, organizasaun partidu sirak, organizasaun privadu sirak, realidade nebe akuntese agora mak servi an rasik no grupu sira, no familia mak ás liu fali servi ba nasaun, buat hotu ita konta tuir saida mak ita asiste rasik ho matan katak governante lubun ida monu ba korrupsaun hodi fó prejuizu ba estadu nia mehi diak ba povu no nasaun nia futuru, ema halerik nafatin ba progresu dezenvovimentu nebe ladauk eqilibradu, tamba riku soin sei monu deit ba ema lubun kiik oan ida nia liman hodi fo’o sofrimentu oi-oin ba ema barak monu ba terus, setor privadu sira ladauk promove ho diak no do’ok husi realidade mehi estadu nian hodi hasae kresimentu ekonomia no moris diak povu nian, kiak aumenta, servisu laiha, kualidade edukasaun tu’un, mal nutrisaun aumenta ás ba bebeik, hamlaha, numeru kriminal aumenta, dezempregu aumenta ás ba nafatin, kualidade profisinais sira menus, kustus saude nebe karun, kustus edukasaun aumenta ás, estabilidade polítika nebe la estavel, infraestrutura no regulamentu sira nebe la apropriadu, fraku ba kontrolu sira, jestaun sira nebe nakonu ho interese oi-oin, karik ita sei la imazina kondisaun hirak né hotu, maibe saida mak temi daudaun bele fó risku ba degradasaun fiar povu nian ba ukun nain sira iha futuru, tamba né hili lider nebe populista no iha integridade, é livre husi korrupsaun.
Fatores oi-oin mak sai kauza ba problema hirak né hotu, maibe pontu prinsipal ida nebe ema hotu tenke kunsidera mak falla nebe governante sira halo hodi lakohi hadia povu nia moris diak no tarde hola dezisaun hodi afeta nasaun labele hakat ba oin, inklui tarde rezolve problema sira iha baze wainhira populasaun infrenta, sai lider né tenke lais iha dezisaun sira atu nuné bele muda povu nia moris, iha serteza duni katak nasaun né tenke muda tamba lider sira nia korazen hodi defende nafatin povu no nasaun nia moris iha situasaun riskante saida deit, katak lider ida nebe pro-Maubere duni ou pro-rakyat.
Fatores seluk mak honestidade, sai lider laos fasil, tamba liu husi provas oi-oin nebe midar no moruk iha esperienzia ema ida –idak nian, tamba né lider sira pasadu nian nafatin sai referensia tó minutu ida né, lider pasadu sira liu-liu hirak nebe moris iha foho durante rezistensia, sira nia dedikasaun no kompromisu metin nafatin tó tempu ukun-an ida né, sira sai lider mak ezemplu no mestre diak iha independensia Timor-leste nian, sira laiha intensaun atu hetan buat ruma, sira simu moris simples hamutuk ho nia povu sira, mezmu dala barak mos karik ema riku sira tenta bebeik sira nia lideransa ho osan no materia maibe sira nunka monu, ida né tamba sira mak pioneiru ba hari’i Estadu no nasaun, tambá mai ho prinsipiu fundamentu ida iha sira nia moris katak, sira hakarak Independensia no povu tenke livre husi kolonializmu, jerasaun foun nebe hakarak sai lider diak ba Timor-leste tenke aprende husi lider rezistensia sira atu nuné jere estadu ho integridade, no la monu ba korrupsaun, tamba iha parte ida influensia husi liur nebe maka’as bele fó risku ba jerasaun foun sira haluha an, hodi simu modo de vida sira atu estraga nasaun, hakarak riku lalais, hetan buat hotu ho fasil no lais, simu subornu no gratifikasaun oi-oin ho folin karun, monu ba promezas sira, monu ba lazu kumpañia sira nebe mai ho estratejia furak sira, buat hotu né sei habadak distinu ukun nain sira nian, tenke refleta no leno an nafatin ba hahalok korruptus lubun nebe akuntese ona iha pasadu hodi lori eis governante lubun ida ba hatan iha tribunal hodi haterus an iha kadeia, ida né mak konsekuensia husi hahalok korruptus no ita sei selu iha loron ikus, selu mak justisa iha tribunal, simu sentenza ba prisaun, ladauk tan justisa sosial nebe lao hela iha dalan sira iha sosiedade, fó sofrimentu psigolozia ba familia sira, marginaliza husi sosiedade, izola husi kna’ar oi-oin, lakon fiar husi autoridade sira, presaun psigolozia, lakon oportunidade oi-oin.
Lider diak ba nasaun mak lider ida laos egoismu katak, hanoin ba nia an deit, maibe lider ida mak bele akumula hanoin hotu povu nian hodi tesi no hili ho matenek kona ba determinasaun povu nia vida , matenek katak sukat nia kbi’it no kapasidade tomak atu buka dalan ba povu nia moris diak laos matenek halo estratejia ba interese privadu, ida né bele sai ameazas ba nasaun tamba lider la hatudu nia honestidade, mezmu dala barak krítikas maka’as ba situasaun real sira mak sosiedade infrenta maibe, sai deit meius hodi buka oportunidade ba hariku-an, tamba né sai lider laos deit hatene saida mak nia estuda durante nia vida maibe tenke hatene liu tan asuntu sira seluk mos atu ajuda apoiu halo servisu mais diak liu tan hanesan lider, povu hein hela lider “Populista” foun nebe bele halo mudansas ba situasaun hotu iha Timor-Leste hodi fó resposta mais profunda ba prekupasaun hotu mak durante né ladauk hetan resposta, karik lider oin nusa ida mak povu mehi atu hetan hodi resolve dilemátiku sira nebe sosiedade infrenta hela daudaun, hodi lori sai problema povu nian ba hetan solusaun ida mak diak iha aspetu oi-oin, povu nia esperansa mak lider nebe mosu tenke integridade diak no la iha track record at kona ba kazu korrupsaun nian, karik ida né mak akuntese iha tinan 2018 ba oin Timor-Leste tenke fiar metin katak dezenvolvimentu hotu sei lao diak no sei laiha halerik oi-oin ba sofrimentu, ida né mak ema hotu hein laos lider nebe hatudu nia modo de vida kleptokrasia katak iha oin koalia diak maibe prátika daudaun iha kotuk la tuir saida mak koalia sai ba públiku, maibe ba Timor-Leste ladauk tarde hetan lider diak sira mak nakonu ho ezemplu tamba nia hun no abut mai husi povu simples nia oan ne’ebé hatene nanis ona sentimentu povu nian. ***
Opiniaun rasik no pesoal
Iha hanoin ruma bele liga ba
Hp:+ 670 7732 6592 / Email: rlelosae@yahoo.com
2,828 total views, 6 views today
Bele hare Video Seluk :