ADVERTISEMENT

Opiniaun: POLÉMIKA KONA-BA RÓ “HAKSOLOK”, Hakerek na’in uluk haknaar-an mos iha Oe-Cusse

Timor Post - Opiniaun
  • Share

(Questão: RAEOA/ZEESM põe em dúvida a soberania da RDTL enquanto nação unitária?)

Augusto Fernandes (HP 77331907)

 

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


  • Lia makloken (Introdusaun)

 Timor-Leste hanesan nasaun foun, buka atu dezenvolve an iha setor hotu-hotu tuir nia kapasidade. Setor ida maka Transporte Maritimu. Tamba ne’e maka iha Ministériu ida hanaran, Ministério dos Transportes e Comunicações. Iha Ministério ida ne’e nia laran, ita hetan Diresaun Nasionál barak, ida maka Direção Nacional de Transportes Marítimos, nune’e mos Direção Nacional de Transportes Terrestres no Direção Nacional de Transportes Aéreos. Haree ba títulu artigu ida ne’e, ita sei koalia kona-ba setor transporte maritimu, tamba ha’u temin ona iha leten Ró “Haksolok”. Loos duni katak, ita presiza duni dezenvolve setor ida ne’e, tamba ita-nia nasaun ne’e iha illa tolu (illa Timor, parte oriental, illa Ataúro no illa Jaco) no mos enclave ida, ne’ebé hela keta-ketak tiha, hodi kria kondisaun ida katak atu estabelese ligasaun entre enclave ida ne’e ho illa tolu ne’e presiza teb-tebes ró hodi fasilita movimentu iha tasi laran. Além de ida ne’e, ita mós presiza ró atu hodi kontrola ita-nia tasi, ne’ebé riku teb-tebes, la’ós ho minarai no gás de’it, maibé no mós ho ikan no produtu tasi nian oioin. Tuir lolos ita presiza armada oan ida ne’ebé sufisiente atu bele tau duni ita-nia soberania iha tasi, satán depois de triunfu boot ida ne’ebé ita alkansa tiha ona iha tinan kotuk ho asinatura tratadu Fronteira Marítima ho Austrália. Maibé ita haree katak ita la’o ona tinan 17, Governo troka malu dala hira ona, ita foin iha ró transportes nian mesak oan ida (NAKROMAN) no ró militar nian haat, ne’ebé ema maka fó de’it. Ró sira ne’e mós oras ne’e dadaun kondisaun ladi’ak hotu ona.

  • Konstrusaun ka sosa tan Ró “HAKSOLOK”

Prosesu konstrusaun ró ida ne’e nian maka oras ne’e sai polémika boot até ita bele dehan “misterius/konfuzu” fali. Iha sub-tema artigu ida ne’e nian ho lian portugés, hakerek na’in karik estremista liu, dehan katak RAEOA/ZEESM hamosu dúvida ba soberania nasaun ida ne’e nian hanesan nasaun unitária ida. Tamba asinatura kontratu konstrusaun ró ida ne’e nian realiza husi Ministério de Transportes e Comunicações RDTL nian, “pela pessoa do Sr. Pedro Lay, Ex-Ministro deste Ministério, no V Governo Constitucional no ano de 2014. Mas depois, o Governo da RDTL não tomou a peito este assunto/contrato, por motivos desconhecidos, foi delegar competência ao Presidente da RAEOA/ZEESM.” Tamba ne’e maka mosu kedas pergunta ida ne’e: Ró ida ne’e RDTL nian ka RAEOA/ZEESM nian? Ita hotu hatene katak RAEOA ne’e Governu Rejionál ida, ne’ebé labele haketak an fali husi RDTL tamba RDTL ne’e nasaun unitária ida. Enkuantu ke ZEESM ne’e projetu pilotu ida ne’ebé RDTL koko hala’o iha Oe-Cusse atu, se karik iha susesu, bele hala’o mos iha Município sira seluk. Maibé ho andamentu ida durante tinan lima Sr. Mari Alkatiri hala’o servisu iha ne’ebá, situasaun ne’e hatudu katak Oe-Cusse atu forma fali “Estado” ketak ida iha ne’ebá!! Ha’u brani dehan ida ne’e, tamba hahú kedas ho sosa aviaun ne’ebé la tau RDTL iha nia lolon, tau fali ZEESM, nune’e mós ró “Haksolok” ne’ebé sai konfuzaun dadaun ne’e. Kona-ba sosa aviaun ZEESM ne’e ha’u foti tiha ona kestaun iha ha’u-nia artigu ida ne’ebé publikadu iha jornal “Timor Post”, maibé ema la lee, se lee karik mos ema bele dehan tiha katak “asu ida maka hatenu”. Labuat ida, ne’e maka risku ami povu ki’ik nia lian, see maka atu rona? Razaun seluk ida tan atu dehan katak Oe-Cusse sai fali “Estado” ketak ida, tamba durante tinan lima nia laran Presidente RAEOA/ZEESM nunka halo relatóriu ba Primeiro Ministro nem ba Presidente da República iha V no VI Governo nia laran, to’o nia mandatu atu hotu ona iha dia 30 Julho ne’e! Agora maka foin rame-rame hakilar katak Presidente RAEOA/ZEESM la halo relatóriu; sistema Free Balance ladauk monta iha ne’ebá, etc. Durante tinan lima nia laran sira ne’ebé iha direitu atu hetan relatóriu ne’e, bá iha ne’ebé?  Iha artigu 20, alínea 1 no 2 Decreto-Lei No. 5/2015 hateten momós “quem responde a quem?”, katak Presidente RAEOA/ZEESM ne’e see maka propoen, see maka fó pose no nia atu responde ba see? Ita halo tiha lei, maibé la kumpri!

  • Orsamentu ba konstrusaun ró “Haksolok”

Públiku hotu hatene tiha ona katak orsamentu aloka ba konstrusaun ró ida ne’e maka 13 milhões Dólares Americanos husi RDTL, dala ida tan husi RDTL, la’ós husi RAEOA/ZEESM. Tansa maka Governo RDTL entrega fali ba Presidente RAEOA? Governo hases-an tiha fali (lepas tangan)? Osan povu nian maka uza ba konstrusaun ró ida ne’e, maka hakarak ka lakohi Governo RDTL maka tenki responsabiliza to’o hetan rezultadu di’ak ba povu. Maibé notísia di’ak sempre iha, tamba iha tinan 2018 nia laran, Presidente RAEOA/ZEESM informa ba públiku katak konstrusaun ró “Haksolok” hotu tiha ona, Sr. Bispo D. Carlos Filipe Ximenes Belo sarani tiha ona, sai Madrinha/Inan-sarani maka Sra. Madre Guilhermina Marçal, nune’e maka hein de’it ona ró ne’e iha tempu badak bele mai ona Timor-Leste. Video iha Televizaun hatudu momos katak ró ne’e suli/nakdoras tuun tiha ona ba tasi, depois de hetan sarani husi amu Bispu D. Carlos. Sra. Madre Guilhermina mós fó testemuña tiha ona iha televizaun, públiku hotu akompaña! Notisia di’ak ida ne’e, liu tiha tinan ida, sai fali notía aat boot ida husi Ministro dos Transportes e Comunicações VIII Governo Constitucional nian, katak Governo RDTL presiza aloka tan fali osan ho montante 14 milhões de Dólares Americanos atu hodi finaliza konstrusaun ró ida ne’e, boot liu tan fali montante inisal!! Konfuzaun boot!! Portantu ró ida ne’e sai “jentiu” fila fali ona?! Labele “konfu” (rasteira) fali Amu Bispu hanesan ne’e, Sr. Mari! Se konstrusaun ró ne’e nian seidauk hotu, labele sarani lai! Husi sorin seluk, atual Ministro de Transportes e Comunicações, ne’ebé lori notísia aat boot ida ne’e, tuir loloos ne’e molok atu halo vizita ba Portugal hodi haree ró ida ne’e, devia halot kedas ho informasaun kompletu kona-ba prosesu konstrusaun ró ida ne’e, atu nune’e to’o iha ne’ebá ema mai ho informasaun aat ida ne’e, nia bele desmente (tankis) kedas ona iha ne’ebá, katak nia bá atu atu lori ona ró ne’e mai Timor-Leste tamba konstrusaun hotu ona. Como la bá ho bagagem (bukae) sufisiente, simu informasaun ida ne’e  lori tom-omak mai de’it ona hodi hato’o ba públiku! Publiku tenki tolan tom-tomak de’it ona notísia ida ne’e(engolir a seco)! Maibé ita sei hein lai lia-los husi Presidente RAEOA/ZEESM hodi hasai konfuzaun ida ne’e. Ikusmai Presidente RAEOA/ZEESM loke ibun duni, maibé nia hamosu fali informasaun ida ne’ebé to’o oras ne’e subar hela, katak 14 millhões ne’e inlklui atu harii portu/pontaun maritimu ida tan iha Oe-Cusse no ida iha Ataúro. Aumenta tan konfuzaun ba públiku! Osan povu nian 13 milloens Dólares Amerikanus ema tolan tiha ona, ró “Haksolok” sai fali disputa boot ida entre RDTL ho Companhia Atlantic Agle!!!…

  • RAEOA no ZEESM sei hamosu konfuzaun nafatin hodi kria dúvida ba soberania RDTL hanesan nasaun unitária

 Ita dala barak kahur sasán hodi kria konfuzaun ba ita-nia an rasik, hanesan ita kahur RAEOA ho ZEESM. RAEOA ne’e ita bele dehan katak pasu pozitivu ida ne’ebé foti iha ámbitu desentralizasaun, ne’ebé ita hahú kanta desde 2003. RAEOA ne’e governu local, liman-ain Governu Sentrál nian atu hala’o governasaun ida di’ak, desentralizada, ho efisiensia no efikásia hodi servi povu Oe-Cusse ho objetivu atu hadi’a sira-nia moris hanesan lor-loron ita tata hela iha ibun. Enkuantu ke ZEESM ne’e projetu pilotu ida/investimentu ida ho orientasaun ba negósiu (business) hodi diversifika reseitas ba nasaun hodi dudu dezenvolvimentu nasionál ba oin. Ha’u husu lisensa atu koalia uitoan ho “Bahasa Indonésia”: RAEOA adalah Pemerintah Rejional/Daerah yang menyelenggarakan urusan-urusan pemerintahan pusat yang didesentralisasikan dari Pemerintah Pusat, untuk memberikan pelayanan kepda masyrakat dalam rangka mensejahterahkan masyarakat di daerah itu. Tetapi ada juga urusan-urusan pemerintahan yang belum bisa didesentralisasikan, maka pejabat kementrian masing-masing memberikan/mendelegasikan wewenang kepda pejabat di daerah/rejion untuk menyelenggarakan urusan-urusan tersebut di daera/rejoin. Ini yang disebut dekonsentrasi.  Jadi, ada dua urusan saja: urusan yang diserahkan/didesentralisasikan ke daerah dan urusan yang didelegasikan/didekonsentrasikan dari pejabat di Pemerintah Pusat kepada pejabat di daerah/rejion. Nune’e maka desentralizasaun lolos ne’e presiza lei maka bele define lolos: oinsá atu hili/eleje (hili, la’ós foti de’it/hatudu de’it husi Governu Sentrál) ukun-na’in sira iha ne’ebá, hanesan Presidente no Asembleia Rejional ka Munisipál; presiza lei kona-ba estrutura/órgauns governu lokál/rejionál; lei kona-ba aprovizionamentu iha rejiaun/Munisípiu; lei tributária iha ne’ebá; lei atu halo eleisaun ba Presidente no Asembleia Regional; lei sira selu-seluk tan. Bainhira lei sira ne’e iha ona, ita sei hamenus konfuzaun, ida-idak hala’o nia servisu tuir lei de’it. Importante maka ne’e: presiza haketak/separa RAEOA ho ZEESM. Iha Decreto-Lei No. 5/2015 de 22 de Janeiro, artigu 54 referénsia ba ZEESM ne’e uitoan liu no ladun detalladu, tamba ne’e maka ZEESM prsiza iha lejislasaun ida ketak hodi difini lolos ZEESM ne’e para labele halo konfuzaun no labele kahur fali ho RAEOA. Dala ida tan atu dehan badak de’it katak ZEESM halo business, RAEOA la halo business, ida-idak ho nia focus ka tujuan. Portantu, presiza halo alterasaun ba Lei No. 3/2014 de 18 Junho no Decreto-Lei No. 5/2015 de 22 Janeiro no prepara ona lejislasaun kompleta ba RAEOA atu bele tama lolos ona ba desentralizasaun. Bainhira RAEOA la’o los ona, nia mos bele tau matan ba ZEESM no bele mos aloka orsamentu ba iha ne’ebá, além de orsamentu husi Governu Sentrál. Projetu ZEESM ne’e sai fali henesan parseiru dezenvolvimentu ida ba RAEOA. Ema atu jere RAEOA ketak no ZEESM ketak, labele ema ida de’it. Se lae, nia sei fó liu atensaun ba ida hodi haluha tiha ida seluk.

Lee Mós :
Futuru Plataforma; Entre Nonu ka Nolu. Futuru Falbo; Entre Falla ka Forma

Tuir ha’u-nia akompañamentu durante tinan lima ne’e, Presidente RAEOA fokus liu ba ZEESM, tamba ne’e maka servisu RAEOA nian ladun la’o di’ak hodi atraza prosesu desentralizasaun lolos nian. Evidensia maka problemas barak mosu iha ne’ebá, hanesan: professores sira halo greve, servisu saúde nian falta buat barak, PNTL ladun hetan atensaun, estrada, bee-mos no saneamentu iha áreas rurais laiha, populasaun balu ladauk iha asesu ba eletrisidade, no selu-seluk tan. Portantu, 500 milloens resin Dólares Amerikanus fakar tiha de’it iha Pante Macassar, ne’e mós buat barak maka seidauk halo. Estrada internasionál ida husi Pante Macassar ba fronteira ho Indonesia iha Oesilo tuir lolos tama iha primeira prioridade ida mos, maibé to’o oras ne’e, iha fatin balu maka tula de’it fali ai!! Estrada ida ne’e tama iha kategoria internasionál tamba liga nasaun rua, Timor-Leste ho Indonesia. Hanesan mos husi Pante Macassar ba Wini, Kefamananu nia area, no husi Pante Macassar bá Oepoli/Kupang nia area.

Lee Mós :
Loron-Feriadu Nasionál Veteranu Nian: Atu Selebra Ka Atu Ba Toba

Kona-ba ha’u-nia hanoin iha leten sobre desentralizasaun, ha’u husu ba ha’u-nia senior sira iha “Bidang Pemerintahan” ka Ciências Governamentais, atu hadi’a (membetulkan) buat ne’ebé la loos, tamba ha’u ata ladun iha koñesimentu kle’an kona-ba siénsia ida ne’e.

  • Alterasaun ba Lei No. 3/2014 de 18 de Junho kona-ba estabelesimentu RAEOA no ZEESM

Alterasaun ba lei ida ne’e, de faktu falun ho interese polítiku duni. Interese nasionál lakon dadaun ona.  FRETILIN ho PD ka opozisaun hakarak mantein lei ne’e ho sira-nia jestu wolk out iha Plenária atu altera lei ida ne’e, tamba hakarak fó nafatin kompetnsia ba Prezidente Repúblika, ne’ebé hanesan mos Prezidente FRETILIN nian, atu nune’e bele mantein Sr, Mari hanesan Prezidente RAEOA/ZEESM. Husi sorin seluk, AMP (Aliansa Maioria ba Progresu), hakarak dada sai ona kompetensia husi Prezidente Repúblika hodi fó fali ba Primeiro Ministro, ne’ebé mai husi AMP, atu nune’e bele “meloloskan secara gampang” sira-nia ema hodi bá troka Sr. Mari.  AMP alkansa duni sira-nia objetivu ida ne’e ho susesu tamba maioria parlamentar: votus a favor 34, kontra 0 no abstensaun 0. Maibé Presidene da Repúblika mós hein hela, katak lei ida ne’e sei promulga hui nia. Ita hein de’it saida maka sei akontese.

Lee Mós :
SEMI-PREZIDENSIALIZMU HO MULTIPARTIDARIZMU IHA TIMÓR LADÚN KONTRIBUI BA ESTABILIDADE GOVERNATIVA MANDATU IDA TO’O ROHAN

Oxalá ho buat sira hanesan ne’e ita bele hadi’a liu tan saida maka ita hakarak hala’o iha Oe-Cusse ho objetivu ida de’it: hadi’a povu Oe-Cusse sira-nia moris, la’ós fakar osan iha ne’ebá para ema seluk maka goza fali, povu Oe-Cusse halo fali imigrasaun mai Dili hodi dudu kerobak nafatin. Obrigado wa’in ba lee-na’in sira hotu.

Hakerek na’in uluk haknaar-an mos iha Oe-Cusse.

 1,214 total views,  3 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Opiniaun: POLÉMIKA KONA-BA RÓ “HAKSOLOK”, Haker…” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No