ADVERTISEMENT

Sosiedade Sivíl Lansa Karta Aberta, Manda ba Primeiru Ministru no Ministru Na’in Tolu

Timor Post - Jeral
  • Share
Foto ne'e kopia husi google/independente.tl

DILI—Karta aberta ne’e manda direita ba Primeiru Ministru Taur Matan Ruak no kopia ba Ministru Estadu Prezidénsia Konsellu Ministrus, Hermenegildo Augusto Cabral Pereira, Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus  Parlamentares, Fidelis Manuel Leite Magalhães, Vice Ministra Finansas, Sara Lobo, no distribui mós ba Mídia no Públiku.

Tuir mai kontiudu husi karta aberta ne’ebé sosiedade sivíl liuhusi Organizasaun Naun Governamentál (ONG), La’o Hamutuk hakerek no asina husi Koordenadór Institutu La’o Hamutuk

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Celestino Gusmão Pereira.

La’o Hamutuk nu’udár organizasaun Sosiedade Sivíl ne’ebé hala’o servisu ba Timor-Leste besik tinan 20, liu husi peskiza, análiza no advokasia ba prosesu dezenvolvimentu sira ne’ebé la’o iha  rai doben Timor-Leste. Nu’udár ezemplu, kada tinan, La’o Hamutuk sempre fó análiza Orsamentu Jerál Estadu no halo advokasia hodi defende dalan ne’ebé justu no sustentável ba povu Timor-Leste.

La’o Hamutuk partisipa ona iha diskusaun oin-oin relasaun ho planu no proposta OJE tinan fiskál 2020 nian inklui oferese ona ami nia kontribuisaun liu husi submisaun[1]  ne’ebé entrega no aprezenta ona ba Komisaun C Parlamentu Nasionál iha dia 30 Outubru 2019 liu ba.

Iha submisaun no durante audiénsia ami levanta preokupasaun balun atu membru Parlamentu sira konsidera no levanta iha diskusaun ho Governu durante debate iha plenária PN nian. Maske preokupasaun hotu la inklui iha relatóriu no paresér komisaun permanente sira Parlamentu Nasionál nian, maibé komisaun levanta kestaun fundamental balun ne’ebé ami hanoin importante Governu atu konsidera.

Primeiru, kona-ba levantamentu osan boot sei prejudika Fundu Petrolíferu. Ami inklui preokupasaun ida ne’e iha ami nia submisaun, katak kuandu Timor-Leste la’o ho  projesaun ne’ebé baze ba planu despeza 2020 nian, Fundu Petrolíferu sei hotu lalais liu  no labele tuir kompromisu  atu benefisia jerasaun agora no futuru. Nune’e ami sujere atu rekonsidera fali montante levantamentu ida ne’e.

Lee Mós :
La Reprejenta Partidu, Deputadu Na’in-18 Mak Asina Petisaun Kontra Desizaun Lú Olo no Entrega ona ba Tribunál

Ami mós preokupa gastu sira ba projetu Tasi Mane no Greater Sunrise, dala barak ona ami husu atu iha estudu  independente ne’ebé bele   avalia no hato’o análiza ba kustu, benefísiu no risku sira ba projetu Tasi Mane no Greater Sunrise, atu hare aspetu sira ekonómiku, fiskál, ambientál no impaktu lokál, no mós atu avalia alternativa balun.   Infelizmente, estudu independente seidauk realiza, informasaun no dadus sira ne’ebé disponivel agora mai de’it husi  instituisaun sira ne’ebé promove setór petrolíferu. Ami kontente hodi rona, durante diskusaun iha PN Exelénsia Primeiru Ministru  mensiona implikasaun ne’ebé sei mosu husi indústria petrolíferu sira, liu-liu poluisaun ne’ebé sei prejudika ita nia  rai doben nia furak.

Ami mós inklui preokupasaun sira relasiona ho finansiamentu ba Projetu Tasi Mane no Greater Sunrise, Projetu ida ne’e, sei gasta de’it osan husi Fundu Petrolíferu? Ka hetan husi investidór sira? Ka hetan husi empréstimu? Ami haree Governu iha planu atu  asina akordu   empréstimu  foun durante tinan 2020, ho montante tokon $750. Husi empréstimu ida ne’e 47% sei aloka ba dezenvolvimentu Tasi Mane. P lanu empréstimu ida ne’e, la inklui informasaun sira atu empresta husi kreditor ida ne’ebé? No la fó projesaun sira kona-ba periodu atu selu no selu oinsá, no atu uza ba saida. Ami mós preokupa kona-ba inserteza retornu husi Projetu Tasi Mane no Greater Sunrise. Iha nasaun seluk, dala barak projetu petrolíferu hanesan ne’e iha kustu boot liu projesaun sira, no benefísiu menus liu. Se Projetu Tasi Mane iha rezultadu hanesan ne’e, ita nia labarik no joven sira sei hetan todan tanba polítiku na’in sira agora laiha korajen no vizaun atu hili dalan seguru no sustentável.

Lee Mós :
Expo Dubai Sei Lori Vantajen ba Timor-Leste

Ami  apresia ho Polítika Governu nian kona-ba gastu ba dezenvolvimentu lokál, liuliu ba agrikultura, edukasaun no bee moos, maske alokasaun ba rekursu umanu, hanesan edukasaun no saúde, seidauk sufisiente. Maske nune’e presiza iha liu tan sistema kontrolu no monitorizasaun ida ne’ebé rigor, atu asegura gastu sira nia akontabilidade no efetividade. Ami mós husu atu Governu mantén polítika atu konsentra ba dezenvolvimentu lokál ne’ebé bele ajuda solusiona nesesidade urjénsia povu nian.

Ami sujere atu Governu suspende projetu boot sira ne’ebé    la’ós urjente no konsentra ita nia tempu, enerjia no rekursu uitoan ne’ebé ita iha agora ba nasaun nian urjensia, nune’e bele asegura sustentabilidade Fundu Petrolíferu, investe iha Timor-oan sira, no hetan disponibilidade finansiál ba nesesidade báziku sidadaun sira nian.

Bele suspende planu ba harii edifísiu públiku foun sira, bele redús planu despeza ba estrada sira, ko’a gastu desnesesariu sira hanesan viajen estranjeiru sira, la’ós de’it atu redús Fundu Kontra partida sira de’it maibé alokasaun ida ne’e presiza fornese liu tan informasaun detallu atu  fasilita transparénsia no monitorizasaun. Bele kansela alokasaun ba expo iha Dubai, ami sujere mós atu  suspende planu alokasaun ba sosa karreta sira tanba ida ne’e la’ós urjensia ne’ebé tenke rezolve husi OJE 2020 nian. Liu husi karta ida ne’e, ami hakarak sujere mós atu suspende projetu Tasi Mane no Greater Sunrise nune’e la sakrifiika ita nia rekursu finanseiru uitoan ne’ebé iha ba projetu ne’ebé nian returnu duvidozu.

Lee Mós :
Autoridade de Covalima pede vacinação para população na primeira fase

Liu husi karta ida ne’e ami hakarak sujere mantén no hadi’ak liu tan planu despeza sira ne’ebé bele ajuda ita nia sidadaun sira ne’ebé merese liu atu simu estadu nia tulun. Ezemplu balun iha lista kraik, bele organiza nia sistema orsamentál maibé labele hasai husi planu proposta OJE 2020.

  1. Tokon $70 ba Ministériu Administrasaun Estatal. Husi ne’e tokon $50 aloka ba konstrusaun uma ba ema vulneravel sira. Tokon $3 ba bee iha áreas rurais, tokon $15 ba Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku (PNDS) no tokon $2 ba hakiak balada. Ami sujere mantén planu sira ne’e maibé bele muda ba instituisaun ne’ebé relevante liu no iha kategoria  hanesan PN nia rekomendasaun.
  2. Tokon $21.6 aloka iha Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu hodi halo salas no harii eskola sira. Investimentu ida nee atu asegura ambiente aprendizajen ne’ebé di’ak ba labarik sira hodi estuda tanba ne’e tenke mantén nafatin maibé muda ka kategoria Kapitál Dezenvolvimentu
  3. Ami sujere atu aumenta liu tan intensidade Polítika, rekursu umanu no finanseiru ba harii sistema no dezenvolve setór turizmu, agrikultura, indústria agríkola, bee no saneamentu, kapitál umanu, edukasaun no saúde, atu nune’e hetan dalan di’ak ba libertasaun total ita nia povu nian.

Mak ne’e de’it ami nian preokupasaun no sujestaun sira, ba Sua exelénsia sira nia atensaun no kolaborasaun la haluha hato’o obrigadu barak. (*/cao)

 994 total views,  3 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Sosiedade Sivíl Lansa Karta Aberta, Manda ba Pr…” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No