Timor Post (19/03/2021)—“Moras a’at COVID-19 la fó vantájen polítika ba ita hotu, nein ba partidu sira, nein ba Governu, nein ba sidadaun baibain ida. Maibé, lori susar no mate ba ita no ba Umanidade tomak!,” Prezidente Repúblika Francisco Guterres Lú Olo subliña iha nia mensajen ba nasaun ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál, Bairro-Pité, Dili, ohin.
Tanba ne’e, Xefe Estadu husu ba sidadaun hotu atu lalika lori COVID-19 halo kampaña. Kampaña eleitoral atu ba kaer ukun bele de’it akontese iha 2022, eleisaun ba Prezidente Repúblika, no iha 2023, eleisaun ba Parlamentu Nasionál. La’ós agora!
“Mai ita hamutuk fó liman ba malu, luta hamutuk hasoru corona vírus nu’udar ita-hotu nia inimigu komún,” Lú Olo hatete.
Lú Olo hatutan, luta hamutuk fó dignidade ba nasaun no fó orgullu bo’ot ba timoroan perante komunidade internasionál!
“Bainhira ita manán COVID-19 sei laiha ema ida mak lakon. Hotu-hotu kontribui, hotu-hotu nia VITÓRIA!,” Lú Olo dehan.
“Ita bele hetan dezafiu bo’ot ida ne’e. Maibé, Estadu iha tanba iha nia Povu ida, moris iha rai ketak ida ho nia ukun-nain sira ne’ebé ukun tuir Lei no bandu hodi defende Povu nia interese. Estadu-de-Emerjénsia hotu-hotu ne’ebé Prezidente Repúblika dekreta to’o agora tuir de’it Lei ne’ebé Parlamentu Nasional aprova no fó ba Governu implementa ho Dekretu-Lei. Iha kontestu jurídiku ida ne’e maka Estadu espresa nia vontade atu salva nia Povu husi kalamidade bo’ot ida ne’e,” Xefe Estadu salienta.
Kazu pozitivu sira sa’e babeibeik, liuliu iha Díli. Nune’e, Governu hahú foti kedas medidas restrisaun as liu iha Díli. Husi loron 9 marsu 2021, ema sira ne’ebé hela iha Díli tenke haktuir medida konfinamentu domisiliáriu jerál, katak ema hothotu labele sai husi uma.
Tuir Rezolusaun Governu númeru 16/2021, 15 marsu, bele de’it sai husi uma atu sosa hahán, aimoruk, kombustível, sosa pulsa ba telefone no eletrisidade, ba banku, ba konsulta ho doutór, atu ajuda ema ruma, atu trata asuntu justisa no seluk tan ne’ebé mak esensiál de’it. Medida seluk mak serka sanitária, katak ema labele tama no sai husi Díli. Husi loron 16 marsu, medida rua ne’e aplika mós iha munisípiu rua seluk, Baucau no Viqueque, tanba hetan kazu pozitivu iha munisípiu rua ne’e.
Governu foti medida sira ne’e atu bele taka dalan ba vírus ne’ebé hamosu COVID-19, moras aat ida ne’ebé da’et lalais de’it husi ema ba ema no bele hamate lalais de’it.
Ne’e katak, ita-hotu halo tuir konfinamentu obrigatóriu ne’e atu profisionál saúde sira bele halo rastreiu ka buka tuir ema ne’ebé kontaktu besik ho kazu pozitivu hodi halo prevensaun no mitigasaun ba efeitus kontaminasaun COVID-19.
Governu sei implementa programa vasinasaun ba populasaun sira. Prezidente Repúblika husu atu Governu implementa lalais programa vasinasaun ba populasaun sira. Ho laran haksolok mak ha´u simu informasaun katak Timor-Leste sei simu vasina oferese husi parseiru dezenvolvimentu sira.
Maibé, Governu Timor-Leste mós buka hela dalan atu sosa vasina ho ita-nia osan rasik, no nune´e populasaun tomak Timor-Leste bele simu vasina no proteje-an hasoru moras at ne´e.
Ho medida sira ne’e mak ita bele prevene no kombate moras COVID-19 ne’e.
Atu hatán lalais ba Povu nia halerik, ha’u husu atu Governu kria mekanizmu lalais atu populasaun, liuliu ba sira ne’ebé laiha rendimentu, atu bele hetan asesu ba hahán loronloron nian maibé respeita nafatin medida prevensaun no kontrole COVID-19.
Prezidente Repúblika husu ba:
– ema hothotu, liuliu ba líder polítiku sira, padre no madre sira, profesór, líder komunidade sira-nian, aman-inan sira no responsável servisu iha setór públiku no setór privadu, atu sai ezemplu di’ak ba populasaun tomak kona-ba:
– Uza máskara beibeik taka ibun no inus tomak;
– Fase liman ho sabaun beibeik;
– Labele kaer matan, inus no ibun, molok fase liman; no
– Hadook-an malu mínimu metru ida. Katak labele hamriik besik malu, lalika kaer liman, hakoak malu, bensa liman no rei malu;
– autoridade públika sira atu trata ema hothotu hanesan. Autoridade polisiál mós tenke hatudu tratamentu hanesan ba ema hotu. Tenke aplika regra ba ema hothotu, labele haree ba ema nia estatutu polítiku, sosiál ka ekonómiku. Lei ba ema hothotu! Labele mós hatudu tratamentu ba ema ho maneira ne’ebé Lei la hateten!
– loja-nain sira atu labele aproveita tempu susar ne’e no hasa’e folin ba sasán sira ne’ebé Povu presiza loron-loron.
Estadu hatuur ona nia Lei no regras ba Povu nia moris. Biar lei no regras lao ho nia exepsaun, ita hotu-hotu tenki kumpre. Bainhira ema ka grupu viola regra, autoridade kompetente tenke barani foti medida tuir lei no medidas ne’ebé hatuur ona, atu ita ida-idak bele hasees-an husi moras at ne’e.
Importante tebes iha mós kondisoins no fasilidades atu autoridade públika sira bele halo sira-nia knaar didi’ak. Prezidente Repúblika husu atu Governu tau matan di’ak liután ba pesoál sira hotu ne’ebé halo servisu iha liña-oin hodi ita bele luta ho susesu hasoru moras at ne’e.
Nune’e mós haree ba evolusaun moras COVID-19 iha Timor-Leste, importante tebes hatuur planu nasionál ida ho mekanismu koordenasaun nasionál di’akliu entre liñas ministeriais, no Entidade seluk Estadu nian. Ministériu ida-idak iha planu rasik hodi oinsá hatán kedas ho nia ema no ekipamentu, hare’e oinsá envolve komunidade lokál hodi ajuda hatán ba transmisaun husi vírus ida ne’e, prepara ona sentrus kuarentena no izolamentu iha munisípiu hothotu, ho fasilidades loloos, rekursus umanus naton no ekipamentu diak, atu corona vírus labele hada’et iha fatin sira ne’e. Ha’u fiar katak Governu halo dadaun esforsu atu hatán ba situasaun foun ida ne’e.
Kazu pozitivu sae maka’s iha rai-laran tanba ema balun hakaat subar fronteira-rai no ita-nia ema barak sai husi Díli molok hahú serka sanitária. Tanba de’it maluk balu lakoi rona, ohinloron ita iha ona kazu pozitivu iha Baucau no Viqueque.
Prezidente Repúblika husu bo’ot ba maluk sira atu:
– tuur hakmatek iha fatin atu nune’e fó tempu ba Governu foti medida no proteje ita ida-idak no ita hothotu;
– respeita ekipa saúde bainhira halo evakuasaun médika ba pasiente ho moras COVID-19 no husu mós ba autoridade lokál sira atu kontribui. Pasiente sira mós merese respeitu. Kona-ba sidadaun balun ne´ebé tuda kareta ekipa saúde nian, ha’u husu ba parte seguransa, liuliu PNTL, atu asegura ekipa saúde hodi hala’o sira-nia knaar no foti medidas prevensaun ba violénsia hasoru ekipa saúde, tuir lei haruka.
La haluha fó apresiasaun espesiál ida ba pesoál saúde no ita-nia maluk sira hotu iha liña oin ne’ebé servisu maka’as tebes. Louva pesoál seguransa hotu ne’ebé mak hein ita-nia fronteira loron-kalan no pesoál seguransa sira seluk ne’ebé mak loron-kalan servisu maka’as.
Hakru’uk mós ba ema hotu iha setór públiku ne’ebé mak kontinua halo nafatin servisu esensiál sira ba Povu ida-ne’e. La haluha agradese mós kontribuisaun husi organizasaun sosiedade sivil sira iha prosesu tomak hasoru moras COVID-19 ne’e no mós ba ita-nia parseiru internasionál sira.
Ha’u husu ba líder polítiku sira, intelektual sira, akadémiku sira, estudante sira, relijioza no jurista sira atu ajuda haklaken lia lós kona ba corona vírus ba ita-nia Povu hodi hatene diak liu tán. Halo de’it ida ne’e naton ona! Tanba sá? Tanba ita-nia maluk balun seidauk hatene loloos moras at ne’e nia konsekuénsia no la halo tuir regras saúde nian. Sira ne’e presiza tebetebes imi-nia tulun, ita hotu nia tulun!
“Ha’u fiar ita sei manán luta hasoru vírus at ida ne’e! Hako’ak Bo’ot ba Povu Doben Timor-Leste!,” Lú Olo nia sitasaun ikus husi mensajen ba povu. (cao)
583 total views, 3 views today
Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?






