DILI—Ministériu Públiku, liu hosi investigasaun klean, dedús akuzasaun hasoru arguidu ho inisiál SS, hanesan funsionáriu públiku iha Ministériu Obras Públika Transporte no Komunikasaun (MOPTK), tanba komete krime falsifikasaun dokumentu públiku.
Tuir akuzasaun ho númeru prosesu 0054/19.PNSIK katak arguidu SS servisu iha MOPTK dezde tinan 2009 too 2011 iha area finansas hosi gabinete diretór jerál.
Arguidu nia servisu hanesan halo atendementu profile kompañia nian nomos servisu atendementu karta tama no sai iha gabinete DG nian.
Iha kazu ne’e arguidu sempre falsifika dokumentu, bainhira kompañia ida hatama dokumentu profile, no sempre husu osan atu selu kada kompañia sei selu U$ 10 too U$ 50.00 kada profile ida.
Kompañia sira ne’ebé selu ba arguidu mak hanesan Kompañia Nunu Wai ho montante U$ 350.00 ho objetivu atu fasilita komunikasaun kona ba DG nia despaixu no fasilita kopia ba kompañia nia despaxu ministru no DG nian.
Arguidu aproveita nia funsaun ne’ebé fo ba nia, arguidu falsifika kopia despaxu ba ministru no DG ba diresaun estrada hodi fo ba kompañia refere hodi simu osan ne’ebé kada kompañia ida sei selu U$ 10.00 to’o U$ 50.00, total osan sira ne’ebé arguidu simu ho montante U$ 850.00.
Ho hahalok ne’e Ministériu Públiku uza nia kompeténsia akuza arguidu SS ba krime falsifikasaun dokumentu Públiku no krime korrupsaun pasiva ba aktu ilísitu ne’ebé previstu no púnidu tuir artigu 267 númeru 1 hosi kódigu Penal Timor-Leste nian.
Enkuantu, depois tribunál lee sai akuzasaun, Tribunál koletivu ne’e seidauk rona konfesaun hosi arguidu nian, tanba iha provas balu mak Ministériu Públiku atu junta iha akuzasaun.
Tanba iha akuzasaun laran antes Ministériu Públiku akuza ho krime seluk hanesan burla Simples, maibé krime ne’e lakonsta inklui vítima sira nia naran ou junta kompañia nia naran, maibé apenas deit konsta krime korrupsaun pasiva no falsifikasaun.
Tanba ne’e tribunál ne’e deside, no husu ba ministériu Públiku atu monta dokumentu seluk refere liu ba vítima nia naran ba krime Burla.
Aleinde ne’e tribunál mos husu atu nó mea tan defeza nain ida tan, tanba hare ba interese pesoál, katak aleinde defensór arguidu mós tenke hili Advogadu ou mantein defensór Públiku.
Hosi rajaun sira ne’e, tribunál deside halo adiamentu prosesu julgamentu ba loron 8 Juñu 2020, tuku 9:00 deder. Audiénsia ne’e prezide hosi Juis, Antonino Herder do Carmo, Sribuana da Costa, no juis Albertina Neves.
Enkuantu parte Ministériu Públiku reprejenta prokuradór, Rogério Viegas, no arguidu hetan asisténsia Legal hanesan provizoriamente hosi defensór Públiku Fernando Carvalho. (jxy)
632 total views, 3 views today
Bele hare Video Seluk :