ADVERTISEMENT

Segredu Justisa: JU,S Keixa Advogadu Eis Padre Richard no Kebit Jornalista

Timor Post - Raeoa
  • Share

Timor Post (26/02/2021)—JU,S Jurídico Social, hanesan empreza sosiál ne’ebé fó apoiu ba hametin direitu umanu no Estadu Direitu iha Timor-Leste halo ona keixa hasoru Advogadu husi Arguidu Eis Padre Amerikanu ho naran Richard Dasbach.

Liuhusi komunikadu ne’ebé Timor Post asesu haktuir, JU,S hatama ona keixa-krime no dixiplinár hasoru advogadu arguidu nian iha loron 25 Fevereiru, tanba iha koñesimentu katak advogadu hosi arguidu fó-sai ba komunikasaun sosiál informasaun segredu hosi prosesu krime ida-ne’e.

Reforsa tan katak, tribunal deside prosesu ba kazu ida-ne’e iha limitasaun totál publisidade bazeia ba artigu 76 Kódigu Prosesu Penál.

“Karik JU,S ka advogadu ko’alia sai ba públiku kona-ba prosesu refere sei konsidera nu’udar krime violasaun segredu justisa tuir artigu 291 hosi Kódigu Penál,” subliña iha komunikadu.

Nune’e, afirma iha komunikadu ne’e kona-ba pozisaun JU,S nian katak, husi sira nia parte sei la halo entrevista relasiona ho prosesu krime ba kazu abuzu seksuál hasoru labarik ne’ebé oras ne’e dadaun julgamentu hahú ona iha Tribunál Distrital Oekusi.

Maske nune’e, komunikadu ne’e salienta, tuir Lei Advokasia Privada, advogadu bele de’it fó deklarasaun ba mídia kona-ba prosesu ida bainhira iha autorizasaun previa hosi Conselho de Gestão e Disciplina da Advocacia.

JU,S mós hakarak foti oportunidade atu eduka jornalista no editór sira hotu katak tuir Kódigu Prosesu Penál artigu 74, bandu mós meiu komunikasaun atu publika kualkér informasaun ne’ebé sujeitu ba segredu justisa. Mezmuké jornalista hetan informasaun ho natureza segredu kona-ba prosesu krime nian, jornalista tenke rai segredu ne’e (labele fahe tutan ba ema seluk) no labele publika.

“JU,S monitora meiu komunikasaun sira hotu, espera respeitu ba segredu justisa no sei foti asaun ba ema sé-sé de’it ne’ebé viola prinsípiu ida-ne’e,” subliña iha komunikadu.

Fó hanoin fali katak, JU,S nu’udar autor lori keixa ba Tribunál Distritál Dili (TDD) atu labele fó sai relatóriu husi Komisaun Justisa no Paz (KJP) ne’ebé liga ho kazu Eis Padre Richard ke tuir JU,S bele fó prejuizu ba direitu ema ka organizasaun ruma.

Advogadu privadu hosi JU,S, Olívio Barros Afonso Olívio hatete, relatóriu ne’ebé Komisaun Justisa no Paz halo tuir loloos ninia konteúdu tenke segredu, maibé relatóriu ne’e fó sai fali iha média sosiál hodi akuza no minimiza fali servisu profisionál ne’ebé organizasaun JU,S hala’o.

“Ami haree relatóriu ne’e kestiona fila fali servisu profisionál ne’ebé organizasaun JU,S hala’o. Se servisu ne’ebé ami hala’o laloos, ne’e hanesan prosesu ketak ida, nia tenke lori prosesu ba Ministériu Públiku dehan, ami maka esplora fali labarik sira hodi dehan organizasaun hala’o servisu laloos,” Olívio hatutan.

Entretantu, tuir informasaun, relatóriu KJP halo husi Padre Hermínio de Fátima Gonçalves ho nia ekipa hafoin rona katak iha Orfonatu Topu Honis mosu violasaun ba labarik sira nia direitu bainhira organizasaun PRADET ba halo visum hodi deskobre fó prova ba akujasaun hasoru Eis Padre Richard prátika asaun pedofilia ka halo violasaun seksuál ho labarik sira.

Fonte kredivél Timor Post haktuir, labarik sira iha Topu Honis la’ós trauma tanba hetan violasaun husi Richard maibé tanba bainhira Richard hetan ona akujasaun no husik ona orfonatu ne’e, sira hetan ameasa oioin no ikus mai PRADET Oekusi ba halo visum ba sira.

Tanba ne’e, fonte haktuir, KJP ba halo investigasaun iha Topu Honis no halo mós entrvista liga ho kazu ne’e ho Xanana Gusmão no produz relatóriu hodi entrega ba Amu Bispu. Maibé tanba relatóriu ne’e JU,S asesu sente prejudikadu maka JU,S lori prosesu atu KJP tenke rekolla ka dada fila-fali relatóriu ne’e.

Fonte hatutan, labarik sira iha Topu Honis trauma liu tan hafoin sira nia maluk ida mate hafoin hetan mos teste visum.

PRADET rekoñese halo tiha ona teste visum ba labarik sira liuliu ba lezada sira ba kazu pedofilia ka violasaun seksual ne’ebé deskonfia hala’o husi Eis Padre Amerikanu ho naran Richar Dascbach.

Koordenadora PRADET/Fatin Hakmatek Oekusi, Sanchia Florência Paixão Bano ba Timor Post via telefone haktuir, nia parte hala’o visum ne’e bazeia ba autorizasaun husi Ministériu Públiku Rejiaun Oekusi.

Sanchia subliña, seidauk bele fó sai rejultadu husi teste visum inklui hala’o ba labarik na’in hira tanba prosesu justisa la’o hela no liga ho privasidade lezada sira nian.

“Ita boot sira hein de’it kompeténsia tomak husi Ministériu Públiku atu asegura vítima sira. Ita hotu hein prosesu ne’e,” Sanchia hatete.

Nia hatutan, kompeténsia FRADET/Fatin Hakmatek iha Oekusi maka fó tratamentu no asesmentu ba lezada sira. “Ita hein katak justisa mos bele monu ba sira,” Sanchia dehan.

Hatan ba Jornalista kona-ba ezijénsia husi defeza arguidu nian atu vítima, sasin no parte sira iha ligasaun ho prosesu ne’e tenke ba hatan hotu iha tribunál, Sanchia salienta, hein kontinuasaun julgamentu.

“Ita hein karik partisipasaun direita, tanba ida ne’e kompeténsia ministériu públiku, prokurador sira mak reprejenta vítima sira ho parte sira seluk, ita hotu hein tok,” Sanchia hatete.

Visum nu’udar prova ida ne’ebé bele hala’o husi ema profesionál saúde sira ne’ebé hetan autorizasaun legál. Teste visum hala’o ba vítima violasaun seksuak, fíziku no mental. Relatóriu visum sai hanesan baze ba tribunál hodi kompleta prova sira ba hetan desizaun sira.

Relasiona ho prosesu hala’o teste visum ba labarik menoridade sira liga ho kazu ne’e, mosu reasaun kontra maka’as husi públiku iha média sosiál. Komentáriu balun kontra teste visum ba labarik sira tanba meius ne’e lekar anónimu labarik sira nian no fó impaktu tebes ba labarik sira nia futuru hanesan foinsa’e.

Maske nune’e, komentáriu seluk subliña konsikuensia husi akujasaun maka tenke iha evidensia ne’ebé forte. Nune’e, hakarak ka lakohi meius teste ba justifika orijinalidade kondisaun fízika órgaun vital husi vítima sira.

Entretantu iha julgamentu ba kazu ne’e hahú ona tama iha tribunál pruz prova sira husi rona deklarasaun husi arguidu Eis Padre Richard. Julgamentu hala’o durante loron rua, 22-23 Fevereiru iha Tribunál Rejiaun Oekusi,

Defeza husi arguidu halo opozisaun ba rekerimentu husi Ministériu Públiku ne’ebé husu ba tribunál atu iha julgamentu tuir mai husi parte lezada la marka prezensa iha tribunál,maibé sei halo de’it video konferensia.

Advogadu Miguél Faria via telefone ba Timor Post subliña, pozisaun ne’e sira foti tanba hatene katak Tribunál Rejiaun ne’e ho autoridade seguransa sira iha kapasidade atu fasilita  no asegura prosesu hirak ne’e ho di’ak.

Entretantu antes ne’e, atual Diretora Topu Honis, Liliana Tarung hatete, kona-ba prosesu justisa ne’ebé Richar hasoru, iha konspirasaun ne’ebé involve ema lubuk ida hodi hases Richar husi orfonatu Topu Honis. Meius barak ema halo hodi hamonu Richar maibé la konsege ikus mai ho akujasaun kona-ba pedofilia.

Tanba ne’e, Liliana hatete, entrega ba justisa atu hatúr lia loos. (cao)

 722 total views,  9 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Segredu Justisa: JU,S Keixa Advogadu Eis Padre …” A few seconds ago

Lee Mós :
Proposta Alterasaun Lei Administrativa Ladauk Diskute

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No