DILI (timorpost.com) – Durante ne’e Governu halo asaun karidade barak liu ba Ema ho Defisiensia, maibé nunka fó oportunidade atu foti desizaun iha instituisaun estadu, nune’e Ema ho Defisiensia sira bele goza sira nia direitu ho loloos.
Tuir Matadalan Treinamentu Hapara Violénsia Kontra Feto ho Defisiensia, ne’ebé produs hosi Partnership on the Rights of Persons with Disabilities no UN WOMEN katak, direitu umanu ne’e hanesan valor ema ida nian nu’udar ema ka umana.
“Ita moris mai ho ita nia direitu umanu nanis kedas. Laiha ema ida mak bele hasai, desde ita sei bebé iha inan nia kanotak,” sita hosi Matadalan ne’ebé Timor Post asesu iha loron Sábadu (18/11/2023).
Livru Matadalan ne’e mós haktuir tan katak, karakteristika direitu umanu ne’e iha oin haat (4) hanesan, ida mak Inerente, katak, desde moris iha ona direitu ba seguransa no rua mak Universál, katak, ba ema hotu, signifika ema hotu-hotu iha mundu ne’e iha direitu hanesan.
Tolu mak Inalienavel ne’e katak, ema ida nia direitu umanu bele hetan tiha violasaun, maibé labele hasai direitu hirak ne’e. No haat mak Indivizivel no Interdependente ne’e katak, direitu hotu iha relasaun ba malu no depende ba malu.
Tanba ne’e, Ema ho Defisiensia tenke iha direitu hanesan ho Ema la ho Defisiensia, katak, Direitu asesu ba edukasaun tenke hanesan, asesu ba saúde, desportu no direitu hetan oportunidade atu servisu mós tenke hanesan.
Tanba bazeia ba Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste (RDTL), artigu 16 dehan, bem estar ba povu, iha alineia 2 hatete, tratamentu la haree ba rasa, kor, etniku no fiziku. Maibé realidade hatudu katak, Ema ho Defisiensia seidauk goza loloos direitu hirak ne’e.
Ho kestaun ida ne’e, Movimentu Defisiensia Vizaun Foun (MDVF), realiza konferensia ida, ho objetivu atu hasai Ema ho Defisiensia sira hosi mukit laran atu bele independente hanesan ho ema seluk hodi kontribui ba dezenvolvimentu.
Konferensia ne’e realiza iha loron Sábadu (18/11/2023), iha edifísiu MVX Tasi-Tolu, hodi husu ba Governu atu bele tau matan ba Ema ho Defisiensia sira liuliu fó oportunidade hodi Ema ho Defisiensia mós bele foti desizaun iha instituisaun estadu nian.
Tanba Ema ho Defisiensia nia luta no hakarak durante ne’e, Governu seidauk tau tuir ninia fatin. Tanba ne’e Governu atuál presiza kria kondisaun adekuadu, nune’e Ema ho Defisiensia bele goza sira ninia direitu.
“Tanba saida mak ha’u dehan hanesan ne’e? Ema ho Defisiensia ne’e la’ós ezije hodi Governu hasae subsídiu, maibé lae, hakarak kria kondisaun adekuadu, atu nune’e Ema ho Defisiensia ne’e bele goza ninia direitu liuliu partisipa iha edukasaun, desportu no asesu ba iha merkadu laboral,” Prezidente MDVF, Gaspar Afonso hateten ba jornalista sira iha edifísiu MVX Tasi-Tolu, Sábadu (18/11/2023).
Gaspar afirma liután katak, situasaun sira hanesan ne’e ema hotu la sente katak, Ema ho Defisiensia sira mós iha direitu hanesan Ema la ho Defisiensia sira.
Nia dehan, iha livru Nonu Governu Konstitusionál, iha pajina 36 ne’ebé mak iha ne’e promove fali reabilitasaun nasionál, la’ós tau saida mak Ema ho Defisiensia sira nia luta, implementasaun polítika nasionál kada ministériu, planu asaun nasionál, Konvensaun direitu Ema ho Defisiensia, orsamentu sensivel no planu hodi reforsa orientasaun sira ne’e laiha.
“Tanba, Ema ho Defisiensia barak kuandu ha’u tun iha baze, ema ezije los, katak, maun, ami nia uma la di’ak, ami moris iha terus no susar laran, no ami dala ruma loron ida han dala ida de’it,” nia hateten.
Nia dehan, atu responde no haree ba kestaun ida ne’e Governu mak tenke haree no tau matan ba ida ne’e tuir ministériu relevante sira.
“Ami la’ós eziste de’it iha tempu eleisaun hodi husu fali buat rahun hosi partidu politiku sira, maibé ami nafatin hamriik firme hodi ezije katak tau matan ba Ema ho Defisiensia ne’e la’ós fó osan no la’ós fó karidade, maibé fó oportunidade, nune’e Ema ho Defisiensia mós bele foti desizaun,” nia hateten.
Gaspar dehan, kestaun ne’e sei hato’o ba iha Prezidente Republika (PR), Parlamentu Nasionál ho Primeiru Ministru, tanba Governu mak uma nain ba sasán sira hanesan ne’e.
Tuir nia, Ema ho Defisiensia ne’ebé mak hala’o servisu iha instituisaun estadu nian to’o ohin loron seidauk to’o na’in-100, satan ema ho defisiensia matan no tilun, tanba Ema ho Defisiensia fiziku mós uitoan de’it mak servisu.
“Ema haree de’it ami nia kondisaun, ema minimiza tiha ona ami, katak, ema hanesan ne’e sei labele servisu iha estadu, no ema hanesan ne’e bele hatene kaer komputador ka lae, ida ne’e mak problema,” nia hateten.
Nia afirma tan, autoridade sira iha baze husu Ema ho Defisiensia sira katak, tenke deside hakarak hili uma ka osan, no pior liu balun dehan kuandu inan-aman hetan ona veteranu entaun oan labele hetan subsídiu, ne’e laiha lojika.
Gaspar reforsa, Ema ho Defisiensia mental balun iha suku no aldeia sira ne’e ema kesi no roupa de’it la fó hatais, ida ne’e la’ós umanu, tanba família de’it halo ona hanesan ne’e entaun Ema ho Defisiensia ne’e atu ba los ne’ebé, tanba Governu mós la tau prioridade.
“Primeira vez Ema ho Defisiensia servisu iha Orgaun Soberania ne’e foin ema ida ka rua. Iha segundu mandatu José Ramos Horta nu’udar Prezidente Republika konvida ha’u ho ha’u nia tékniku superior Gilberto dos Santos, maibé ami ba hanesan asesoria la’ós ba foti desizaun,” nia hateten.
Enkuantu, Ema ho Defisiensia sira seluk servisu iha ministériu sira ne’e mak agora daudauk iha Ministériu Transporte no Komunikasaun foin ema na’in-ida no iha Ministériu Solidariedade Sosiál ne’e mós iha ema ida ka rua mak iha ne’ebá, maibé sira ne’e staff bai-bain de’it.
“Ami nia hakarak ne’e, ami Ema ho Defisiensia ne’e mós iha kapasidade entaun ami nia luta ne’e hakarak foti desizaun ba ami nia an, la’ós sai fali ema tekniku, tanba ami nia nesesidade ne’e ami nain rasik mak hatene. Agora ema la ho defisiensia mak ba ko’alia fali iha ami nia fatin ne’e lahatene saida mak Ema ho Defisiensia Matan, Tilun, Psiko-Sosial no Fiziku sira ninia hakarak,” nia haktuir.
Tuir Sensus 2010 nian ne’ebé públika ona husi Direktoria Nasionál Estatístika Ministériu Finansas nian, ema hamutuk 48.243 ne’ebé hela iha Timor-Leste iha tipu defisiênsia nian balun. Ida ne’e husi totál ida husi ema 1.066.409 ka besik 4,6% husi populasaun.
Tanba Ema ho Defisiénsia Fízika hamutuk 20.593, Ema ho Defisiénsia matan hamutuk 29.488, Ema ho Defisiénsia tilun hamutuk 17.692, Ema ho Defisiénsia intelektuál no saúde mentál hamutuk 13.308.
Bazeia ba dadus no estatístika ne’ebé peskiza nasionál ida iha tinan 2008 kona-ba ema ho defisiénsia iha Timor-Leste, eskola primária sira hatudu katak, 1% husi estudante eskola primária sira ne’ebé matríkula ona iha ema ho defisiénsia na’in- ida, 71.1% husi mane sira no 85.9% husi feto sira mak iha defisiénsia ida no iha tinan 15 ba leten labele lee no hakerek. No iha Sensus 2010 nian hato’o katak, 72% husi Ema ho Defisiénsia iha Timor-Leste mak la eskola.
Enkuntu relatóriu Mundiál kona-ba Defisiénsia iha 2011, prodús husi Organizasaun Saúde Mundiál no Banku Mundiál, afirma katak, besik 15% husi mundu nia populasaun moris ho típu defisiénsia oi-oin. Husi númeru ida ne’e bele halo estimasaun katak ema hamutuk 176.400 mak moris hela ho defisiénsia iha Timor-Leste.
Enkuantu, iha loron Kuarta (06/10/2021), Governu liuhusi Konsellu Ministru (KM) aprova ona rezolusaun kona-ba planu asuntu nasionál ba Ema ho Difisiénsia husi tinan 2021 to’o 2030.
“Hetan mós aprovasaun ba projetu rezolusaun Governu nian kona-ba Planu Asaun Nasional ba Ema ho Defisiensia tinan 2021 to’o 2030, ne’ebé aprezenta husi Vise Primeira Ministra no Ministra Solidariedade Sosial no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos,” Ministru Prezidensia Konsellu Ministru, Fidelis Leite Magalhães, hateten ba jornalista sira iha palásiu Governu, Kuarta (06/10).
Nia dehan, Planu Asaun Nasionál ba Ema ho Defisiensia tinan 2021 to’o 2030 ne’e atu garante promosaun ba direitu Ema ho Defisiensia iha períodu tinan 2021-2030, tuir orientasaun sira ne’ebé mak define ona husi polítika nasionál.
“Polítika Nasionál ba Inkluzaun no Promosaun Direitu Ema ho Defisiensia, ne’ebé aprova liuhusi Rezolusaun Governu nú.14/2012, loron 09 fulan Maiu, liuhusi asaun lubun ida atu dezenvolve ho forma artikulada husi entidade públika sira,” nia hateten.
Nune’e mós, tuir Amnesty Internasionál nia submisaun ba Revizaun Periódika Universál (RPU) Organizasaun Nasoes Unidas (ONU) nian, sesaun ba dala-40 grupu traballu RPU, Janeiru-Fevereiru 2021, katak, ema ida-idak goza nia direitu umanu ne’ebé konsagra ona iha Deklarasaun Universál ba Direitu Umanu no padraun direitu umanu internasionál sira seluk.
2,322 total views, 84 views today







Bele hare Video Seluk :




