ADVERTISEMENT

FAKTU DESTITUISAUN PPN KONSUMADU

Timor Post - Jeral
  • Share

[CNRT, karik la satisfeitu, bele rekere Fiscalizasaun Abstrata ho Konkreta no PPN, karik nudar vítima, bele halo keixa ba Ministério Públiku]  

Mestre Pe. Júlio Crispim Ximenes Belo, Drs., Ldto., Mdpri.

(Jurista no Akademista)

 

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


  1. FAKTU RELEVANTE JURIDIKAMENTE
  2. Plenária la konvokada no la agenda hosi PPN.
  3. Vise-PPN Maria Angelina Lopes Sarmento obriga Xefe Divizaun Apoiu Plenaria ka DIPLEN, Sr. Quintiliano Ase atu ajenda no prepara materiál ba plenária iha loron 18 Maiu 2020 (TIMOR POST, iha 18 Maiu 2020).
  4. Xefe DIPLEN konsidera katak prosesu ne’ebe Vise-PPN Maria Angelina Sarmento halo ne’e kontra aktu normal funsionamentu PN, nune’e devolve fila fali despaixu refere ba Gabinete Vise-PPN (TIMOR POST, iha 18 Maiu 2020).
  5. Tanba la konsege obriga DIPLEN, Vise-PPN Maria Angelina Lopes Sarmento halo despaixu ba Sekretáriu Jerál atu ajenda Plenária ba loron 18 Maiu 2020 (TIMOR POST, iha 18 Maiu 2020).
  6. Sekretariu Jeral Parlamentu Nasional devolve despaixu husi Vise-PPN tanba, konsidera despaixu refere kontra LOFAP (TIMOR POST, iha 18 Maiu 2020).
  7. Iha plenária laran Deputadu sira hosi Bankada PLP, Fretilin no Khunto obriga Vise-PPN Deputada Maria Angelina Lopes Sarmento ba lidera meza Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN) hodi substitui Arão Noé de Jesus da Costa Amaral (TEMPO TIMOR, iha 18 Maiu 2020).
  8. Vise-PPN Deputada Maria Angelina Lopes Sarmento hakat daudaun ba duni atu tuur iha kadeira PPN, hodi prezide meza PN la tuir formalidade PN ne’ebé estabelese iha RPN no LOFAP.
  9. Deputadu sira hosi Bankada Parlamentár CNRT halo seguransa metin ba meza PPN (TEMPO TIMOR, iha 18 Maiu 2020).
  10. Deputada no Deputadu sira hosi Bankada CNRT tuku meza ba Vise-PPN Maria Angelina inklui hatudu liman mós ba Vise-PPN ne’e (TEMPO TIMOR, iha 18 Maiu 2020).
  11. Iha 19 Maiu 2020 Deputadu sira Bankada hosi PLP, Khunto no Fretilin halo ona koasaun ba PPN no faktu atentadu ba PPN nudar Reprezentante Másimu Órgaun Soberania PN mos konsumadu ona (katak PPN destituidu forsozamente liu husi koasaun no atentadu konsumadu, iha PLENÁRIA ida LA KONVOKADA, destituisaun LA HO RAZAUN devidamente fundamentada, voto destituisaun mos LA SEKRETU).

 

  1. APRESIASAUN JURÍDIKA

2.1. Plenária ba Destituisaun La Konvokada no Votu La Sekretu

            Fundamenta ba faktu sira-ne’ebé iha, bele halo apresiasaun jurídika hanesan tuirmai:

Primeiru, PPN LA KONVOKA PLENÁRIA. Tuir norma konstitusionál, PN halo reuniaun ordinariamente ho konvokasaun PPN [CRDTL art. 99.º n.º 3]. Nune’e, kualkér konvokasaun ba Plenária tenke mai hosi PPN, la’os VISE-PPN.

Segundu, PPN LA HALO AJENDA BA PLENÁRIA. Tuir norma rejimentál, PPN mak halo ajenda ba Plenária, la’os VISE-PPN [RPN art. 17.º n.º 1 al. b)] inklui ba Destituisaun mos tenke ajenda hosi PPN, tetu ho regularidade regimental [RPN art. 16.º – B n.º 2  konjuga ho art. 17.º n.º 1 al. d)].

Terseiru, PPN LA HALO FIXASAUN ORDEM DO DIA. Tuir norma rejimentál, PPN mak halo fixasaun ordem do dia ba Plenária (RPN art. 54.º n.º 1), la’os VISE-PPN.

Kuartu, PPN LA FALTA NO LA IHA IMPEDIEMNTU. Tuir norma rejimentál, Vise-PPN só bele dirije meza iha Plenária kuandu PPN falta ka iha impediemntu ruma [RPN 22.º n.º 1], de faktu PPN la falta no la iha impedimentu, maibe ladauk iha konvokatória no ladauk iha ajenda, nune’e Vise-PPN la iha legitimidade nem legalidade atu substitui PPN hodi dirige plenária;

Kintu, FUNSIONAMNETU PN. Tuir norma legal, Vise-PPN só bele halo atuasaun ligadu ba funsionamentu PN kuandu iha delegasaun kompetensia hosi PPN [LOFAP art. 25.º n.º 1];

Sestu, PRAZU REKERIMENTU DESTITUISAUN KADUKA ONA. Tuir norma konstitusional, kualkér matéria (proposta, projecto no sst) ne’ebé mak rejeita tiha ona, la bele renova iha sesaun lejislativa rasik [CRDTL art. 97.º n.º 3]. Aktu PPN la agenda konsidera nu’udár rejeisaun no to’o prazu regimental remata konsideradu kaduka ona, nune’e, la bele hatama tan iha sesaun lejislativa rasik;

SEXTIMU, VOTU DESTITUISAUN LA SEKRETU. Tuir norma rejimentál, votu ba destituisaun nee tenki sekretu [RPN art. 16.º-B n.º 1], de faktu votu la sekretu (foti deit kartaun votu);

FUNDAMENTA BA FAKTU HIRAK NE’E, BELE DEHAN KATAK, PLENÁRIA NE’EBÉ MAK REALIZA IHA LORON 19 FULAN MAIU 2020, IHA VÍSIU REGIEMNTAL, VÍSIU LEGAL NO VÍSIU KONSTITUSIONAL; NUNE’E, PLENÁRIA REFERE, (1) BELE IMPLIKA AKTU INVALIDU (INEXISTENTE KA NULO); (2) BELE IMPLIKA MOS SANSAUN PENAL, TANBA FAKTU REALIZASAUN PLENÁRIA NE’E PRENXE MOS PRESSUPOSTU KRIMINAL BALUN, LIU-LIU PRESSUPOSTU KRME KOAKSAUN NO ATETANDU KONSUMADU BA PPN nudar Reprezentante Máximu Segundu Órgaun Soberania RDTL.

2.2. Destituisaun La Devidamente Justifikada

            Kona-ba Faktu Destituisaun la devidamente justificada, bele halo análize hanesan tuir-mai:

Primeiru, PPN eleitu ba Lejislatura ida (tinan 5) tuir art. 15.º n.º 1 RPN, maibé nia bele halo DENÚNSIA ka hetan DESTITUISAUN: Denúnsia husi PPN (art. 16.º-A RPN), iha nee PPN bele halo rasik no hatama rasik karta denúnsia ba PN; Destituisaun (art. 16.º-B RPN) só bele halo no hatama hosi Deputadu sira mínimu nain 10 ho razaun DEVIDAMENTE FUNDAMENTADA (tem que ser razaun legal, laos razaun polítika deit); katak tenki fundamenta iha inkumprimentu grave ba obrigasaun konstitusional (KRDTL) ka inkumprimeitu grave ba obrigasaun regimental (RPN); signifika, Deputadu sira tenke hatudu PPN nia KULPA mak bele husu destituisaun; Karik PPN iha duni KULPA FUNDAMENTADA ruma, bele halo destituisaun, liu husi REKERIMENTU DESTITUISAUN, nudar tuir mai nee: (a) Pedidu destituisaun nee tenki aprezenta liu husi rekerimentu subkreve husi deputado mínimu nain 10 (art. 16.º-B n.º 2, 2.ª parte RPN) ne’ebé sujeita ba votasaun iha plenária; (b) Votasaun iha plenaria, tenki ser SEKRETU, nebe husu presensa deputadu sira liu metade (kuorum) iha efektividade funsaun (art. 16.º-B, n.º 1 RPN); (c) Votasaun iha plenaria nee, OBRIGATORIAMENTE, agendada ba sesaun plenária ida iha prazu la superiór husi loron 5 (art. 16.º-B, n.º 2, 3.ª parte RPN); (d) Votasaun ne’e tenke hetan aprovasaun ho votu maioria absoluta husi deputado siRa iha efektividade funsaun no efectiva direktamente kedas (art. 16.º-B, n.º 3 no n.º 4 RPN).

Segundu, Razaun DEVIDAMENTE FUNDAMENTADA (art. 16.º-B n.º 2, 1.ª parte RPN) ka iha JUSTA KAUZA. Pergunta, ho razaun fundamentada ka justa kauza sa mak bele halo destituisaun? RPN rasik la preve razaun ruma; maibe, nia dehan, tenki iha razaun fundamentada; nunee, razaun fundamentada nee tenki ligadu ba razaun juridika-konstitusional no razaun politika: (1) Husi razaun jurídika devida, bele buka nia sentidu husi konseitu normativu nee rasik no bele mos buka nia sentidu husi espiritu sistema juridiku timorense: Destituisaun nudar konseitu jurídiku ida nebe ligadu ba espíritu sistema jurídiku timorense, exige IMPUTABILIDADE, KULPA (subjectiva no objektiva) no PROVA devida, nomeadamente iha kazu: (i) PPN halo atentadu ruma kontra Estadu RDTL; (ii) PPN mate ka inkapacidade permanete; (iii) pratika krime ruma nebe hetan prizaun efectiva ho suspesaun ba nia mandatu iha PN; (iv) tenki hatudu prova katak PPN iha kulpa nebe fo impaktu negativu ba necessidade assegura normal funcionamentu instituisaun demokratika sira; (v) tenki hatudu prova katak PPN halo violasaun grave ba KRDTL ka RPN. (2) HUSI RAZAUN POLITIKA DEIT LA SUFISIENTE ATU DESTITUI PPN TENKI IHA RAZAUN JURÍDIKA-KONSTITUSIONAL MOS ATU BELE SALVAGUARDA PRINSIPIU PRIMADU LEI NEBEE DEHAN ESTADU SUBORDINA BA KRDTL NO LEI SIRA (art. 2.º, n.º 2 KRDTL).

Terseiru, Agenda OBRIGATÓRIU ba sensaun plenária ida (art. 16.º-B n.º 2, 3.ª parte RPN). Destituisaun tenki obedese ba PROSESU tuir mai nee: (a) PPN nia destituisaun apresenta liu husi rekerimentu subkreve husi deputado mínimu nain 10 [art. 16.º-B n.º 2, 2.ª parte RPN]; (b) PPN bele ADMITE ka REJEITA, WAINHIRA VERIFIKA ONA NIA REGULARIDADE REJIMENTÁL [art. 17.º, n.º 1 al. d) RPN] iha kazu destituisaun nee, PPN mos tenki VERIFIKA NIA RAZAUN FUNDAMENTADA (tenki ser jurídica-politka tuir prinsipiu primadu lei); (c) Mak ADMITE, PPN fo sai despacho admisaun ida ba Conferenrecia Representante Bankada Parlamentar [art. 17.º, n.º al. b) RPN konjuga ho art. 25.º RPN] hodi marka audisaun ho Conferenrecia Representante Bankada Parlamentar [art. 16.º-B, n.º 2, 3.ª parte RPN. 25.º RPN], molok PPN marka sesaun plenária ida iha prazu la superior husi loron 5 [art. 17.º, n.º al. b) RPN konjuga ho art. 16.º-B, n.º 2, 3.ª parte RPN no art. 25.º RPN]; (d) Rona tiha Conferenrecia Representante Bankada Parlamentar, PPN obrigatoriamente agenda sensaun plenaria ida ba debate no votasaun sekretu ba destituisaun PPN;

FUNDAMENTA BA FAKTU RELEVANTE SIRA, KONJUGA HO ELEMENTU MATERIÁL NE’EBÉ IHA, BELE DEHAN KATAK, DESTITUISAUN NE’EBÉ REALIZADA NE’E LA DEVIDAMENTE JUSTIFIKADA HOSI NINIA RAZAUN NUDAR MATÉRIA ka KAUZA BA DESTITUISAUN.

FAKTU DESTITUISAUN BA PPN HOSI FORMA NO MATÉRIA VERIFIKA KATAK DESTITUISAUN NEE AFEKTADU HO VÍSIU FORMAL NO MATERIÁL; nunee, jurídica-konstitusionamente, labele produz efeitu jurídiku ruma, tanba implika invalidu formal no material hosi faktu destituisaun nee.

2.3. Koaksaun no Atentadu Konsumadu ba Reprezentante Másimu Órgaun Soberania

2.3.1. Koaksaun ba Órgaun Soberania Konstitusionál

CPT konsagra Koaksaun kontra Órgaun Konstitusionál [CPT art. 204.º n.º 1] nu’udár krime típiku ne’ebé dehan hanesan tuirmai: “Quem, por violência ou ameaça de violência, impedir ou constranger o livre exercício das funções de órgão de soberania é punido com pena de prisão de 3 a 10 anos.”

Iha dispozisaun ne’e, bele hetan presopostu sira tuirmai: 1) Sujeitu ne’ebé hatudu iha termu “quem” (autoria ka ko-autoria); 2) Objetu ne’ebé hatudu iha espresaun “o livre exercício”; 3) Meius obtensaun ne’ebé hatudu iha espresaun “por violência ou ameaça de violência”; 4) Efeitu ne’ebé konfirma iha intendimentu liuhosi rezultadu “impedimento ou constrangimento do livre exercício das funções de órgão de soberania”; 5) Lezadu ka Ofendidu ne’ebé hatudu iha espresaun “órgão de soberania”; 6) Aktu ne’ebé hatudu iha espresaun “impedir ou constranger”; 7) Sansaun Penál ne’ebé hatudu iha espresaun “é punido com pena de prisão de 3 a 10 anos”.

Relasiona ho krime Koaksaun kontra Órgaun Konstitusionál sira [CPT art. 204.º], bele halo esplikasaun hanesan tuirmai: (1) Sira-ne’ebé pratika krime bele konsidera nu’udár sujeitu (autoria ka ko-autoria); (2) Meiu violénsia (meiu obtensaun) ne’ebé sira utiliza bele kompreende nu’udár “violasaun psíkika” ka “violasaun morál” (Jorge de Figueiredo Dias) liuhosi (aktu) hatama hikas rekerimentu ba PPN (Mezmuke PPN rejeita tiha ona, no tuir renovasaun inisiativa loloos la bele hatama hikas IHA SESAUN LEJISLATIVA NE’E) no halo deklarasaun balun hodi INSISTE, EJIZE no KRIA SIRKUNSTÁNSIA [tolu ne’e konsidera nu’udár CONSTRANGIMENTO] atu KONDISIONA PPN (Lezadu ka Ofendidu) nia liberdade de exercício ba ninia funsaun tuir RPN (objetu), BA IHA ÚNIKA KONDISAUN atu deside tuir AUTORIA KA KO-AUTORIA SIRA-NIA HAKARAK (Efeitu); (3) Nune’e, autoria ka ko-autoria refere sira bele hetan pena de prisão ho medida abstrata tinan 3 to’o 10 (Sansaun Penál).

2.3.2.  Atentadu ba Reprezentante Másimu Órgaun Soberania

CPT konsagra krime Atentadu kontra Reprezentante Másimu hosi Órgaun Soberanu [CPT art. 203.º n.º 1] ne’ebé dehan hanesan tuirmai: “Quem atentar contra a vida, integridade física ou a liberdade de representante máximo de órgão de soberania ou de quem constitucionalmente o substituir ou de quem tenha sido eleito ou nomeado para o cargo, mesmo antes de tomar posse, é punido com pena de prisão de 8 a 20 anos.” Iha ne’e kompreende katak PPN ne’e Reprezentante Másimu hosi Órgaun Soberanu PN [CRDTL art. 67.º liga ho art. 92.º no sst. No konjuga ho RPN art. 14.º n.º 3].

Iha dispozisaun ne’e, bele hetan presopostu sira tuirmai: 1) Sujeitu ne’ebé hatudu iha termu “quem” (autoria ka ko-autoria); 2) Objetu ne’ebé hatudu iha espresaun “a vida, integridade física ou a liberdade”; 3) Meius obtensaun mak “atentado” ne’ebé bele kompreende nu’udár “tentativa” katak, ajente inisia ezekusaun hosi krime ida ne’ebé nia deside komete, ho prátiku ba parte balun ka totalidade aktu sira-ne’ebé objetivamente adekuadu atu prodús rezultadu; 4) Efeitu ne’ebé konfirma iha entendimentu liuhosi rezultadu “lesão ou ofensa a vida, integridade física ou a liberdade”; 5) Lezadu ka Ofendidu ne’ebé hatudu iha espresaun “representante máximo de órgão de soberania”; 6) Aktu ne’ebé hatudu iha espresaun “atentar contra”; 7) Sansaun Penál ne’ebé hatudu iha espresaun “é punido com pena de prisão de 8 a 20 anos”.

Relasiona ho krime Atentadu kontra Reprezentante Másimu hosi Órgaun Soberanu [CPT art. 204.º n.º 1], bele halo esplikasaun hanesan tuirmai: (1) Sira-ne’ebé pratika krime bele konsidera nu’udár sujeitu (autoria ka ko-autoria); (2) Sujeitu hosi krime refere TENTA KA KOKO (meiu obtensaun) atu OFENDE (aktu)  PPN nia funsaun liuhosi AMEASA  SUBSTITUISAUN FUNSAUN no liuhosi OBRIGA HATAMA rekerimentu ne’ebé REJEITADU ONA (ne’ebé tuir RPN la karese atu hatama iha sesaun lejislativa rasik) hodi INSISTE PPN, atu la bele uza nia LIBERDADE (objetu) tuir RPN, nune’e, PPN (Lezadu ka Ofendidu) la BELE EZERSE NINIA FUNSAUN SIRA HO LIVRE TUIR RPN (efeitu); (3) Nune’e, autoria ka ko-autoria refere sira bele hetan pena de prisão ho medida abstrata tinan 8 to’o 20 (Sansaun Penál). Wainhira atentado ba PPN nia liberdade ne’e konsumadu, katak, Vise-PPN sira ba duni substitui OBRIGATORIAMENTE PPN no prezide meza no HASAI OBRIGA PPN HOSI NINIA “KARGU”, autoria ka ko-autoria refere sira bele hetan pena de prisão ho medida abstrata tinan 12 to’o 25 (Sansaun Penál) [CPT art. 204.º n.º 2].

2.3.3.  Faktu Atentadu Konsumadu

BAZEIA BA AKTU DESTITUISAUN NE’EBÉ HALO NEE, katak, Vise-PPN sira ba duni substitui FORSOZAMENTE PPN no prezide meza no HASAI OBRIGA PPN HOSI NINIA “KARGU”, atentado ba PPN nia liberdade ATU LA BELE EZERSE FUNSAUN TUIR RPN ne’e KONSUMADU TIHA ONA, autoria, ko-autoria ka instigador sira bele hetan pena de prisão ho medida abstrata tinan 12 to’o 25 (Sansaun Penál) [CPT art. 204.º n.º 2], inklui kumplise sira bele hetan mos pena nee ho possibilidade ba nia atenuasaun.

2.4. Flagrante Delitu hosi Atentadu ba Reprezentante Másimu Órgaun Soberania

HAREE BA FAKTU REFERE bele dehan katak iha ona FLAGRANTE DELITU BA AKTU DEPUTADU SIRA. Atu halo atuasaun ba aktu refere PNTL bele haree ba dispozisaun hanesan tuirmai: 1) Konsidera nu’udár FLAGRANTE DELITU, krime ne’ebé komete hela ka akaba ona komete [CPPT art. 219.º n.º 1]; 2) Iha kazu krime permanente, estadu FLAGRANTE DELITU persiste kandu mantén sinal ne’ebé ma hatudu katak krime ne’e la’o hela no ajente sira partisipa hela iha laran [CPPT art. 219.º n.º 1]; 3) IHA KAZU FLAGRANTE DELITU, ho KRIME PUNÍVEL, AUTORIDADE POLISIÁL BELE PROSEDE DETENSAUN [CPPT art. 218.º n.º 1]; 4) SE LA IHA AUTORIDADE POLISIÁL NE’EBÉ MAK BELE EFETUA, KUALKÉR PESOA NE’EBÉ MAK MARKA PREZENSA MOMENTU FLAGRANTE DELITU BELE HALO DETENSAUN [CPPT art. 218.º n.º 2].

Baziea ba dispozisaun hirak ne’ebé temi tiha ona, LOLOOS, ne’e, PNTL bele atua tanba krime ne’e FLAGRANTE DELITU. Imunidade ne’ebé DEPUTADU no DEPUTADA SIRA iha ne’e, IMUNIDADE BA SIRA-NIA VOTOS NO OPINIAUN IHA EZERSÍSIU FUNSAUN, LA’OS BA AKTU PUNÍVEL KRIMINALMENTE.

2.5. Apresiasaun ba Sujeitu nu’udár Ajente ba Krime Koaksaun no Atentadu Konsumadu

            Partisipasaun sujeitu (ajente) ba krime bele reveste ba forma autoria, instigasaun ka kumplisidade no bele iha kompartisipante sira seluk iha faktu ida [CPT art. 29.º]. Ideia ne’e bele deskreve hanesan tuirmai:

Primeiru, autoria no ko-autoria [CPT art. 30.º] ne’ebé kompreende hanesan tuirmai: 1) AUTÓR ka ema ne’ebé mak ezekuta faktu, ho ninia-aan rasik ou ho intermédiu hosi ema seluk, ne’ebé serve hanesan instrumentu (É autor quem executa o facto, por si mesmo ou por intermédio de outrem, de que se serve como instrumento) [CPT art. 30.º n.º1]. 2) KO-AUTÓR ka ema-ne’ebé, ho akordu tásitu ka espresu, hola parte direta iha ezekusaun ou atua iha konjugasaun esforsu ba pratika krime ne’e rasik (são co-autores se, por acordo tácito ou expresso, tomarem parte directa na execução ou actuarem em conjugação de esforços para prática do mesmo crime) [CPT art. 30.º n.º 2]. Segundu, INSTIGADÓR ka ema-ne’ebé determina direta no dolozamente sira-seluk ba prátika krime, desdeke iha ezekusaun ka hahú halo ezekusaun krime [CPT art. 31.º]. Terseiru, KÚMPLISE ka ema-ne’ebé, dolozamente ajuda materiál ka moralmente sira-seluk atu pratika krime ida [CPT art. 32.º].

Fundamenta ba dispozisaun refere sira, bele halo enkuadramentu jurídiku hanesan tuirmai:

Primeiru, ba krime koaksaun ba órgaun soberania konstitusionál [CPT art. 204.º n.º 1] bele halo enkuadramentu hanesan tuirmai: 1) Bazeia-ba faktu, Vise-PN na’in rua, no Deputadu no ema sira-ne’ebé mak atua no hola parte direta iha aktu hatama hikas rekerimentu destituisaun ba PPN rejeitadu no halo deklarasaun balun hodi insiste, ejize no kria sirkunstánsia [tolu ne’e konsidera nu’udár constrangimento] (Jorge de Figueiredo Dias) atu kondisiona PPN nia liberdade de exercício ba ninia funsaun tuir RPN, ba iha únika kondisaun (tuir violadór sira-nia hakarak) konsidera nu’udár AUTÓR no KO-AUTORIA; 2) Sira-ne’ebé mak determina (iha autorizasaun no deside ka orienta) direta no dolozamente sira-seluk ba prátika koaksaun ba PPN, desdeke iha ezekusaun ka hahú halo ezekusaun krime konsidera nu’udár INSTIGADÓR; 3) Sira-ne’ebé mak dolozamente ajuda materiál ka moralmente atu pratika koaksaun ba PPN konsidera nu’udár KÚMPLISE.

Segundu, ba krime Atentadu konsumadu ba Reprezentante Másimu Órgaun Soberanu [CPT art. 203.º n.º 2] bele halo enkuadramentu hanesan tuirmai: 1) Deputadu no Deputada sira-ne’ebé mak tenta ofende (asina rekerimentu rejetadu, halo deklarasaun ofensiva, obriga no hakat ba hadau meza) PPN nia liberdade atu la bele ezerse ninia funsaun sira ho livre tuir RPN, konsidera nu’udár AUTÓR no KO-AUTORIA; 2)  Sira-ne’ebé mak determina (iha autorizasaun no deside ka orienta) direta no dolozamente sira-seluk ba prátika atentadu konsumadu ba PPN, desdeke iha ezekusaun ka hahú halo ezekusaun krime konsidera nu’udár INSTIGADÓR; 3) Sira-ne’ebé mak dolozamente ajuda materiál ka moralmente atu pratika atentadu ba PPN (nu’udár Reprezentante Másimu Órgaun Soberania) konsidera nu’udár KÚMPLISE.

2.6. Apresiasaun ba Actus Koasaun ka Atentadu Konsumadu no Lejítima Defeza

CPT konsagra kona-ba “Lejítima Defeza” iha art. 44.º nu’udár kauza ba eskluzaun ilisitude, ne’ebé hateten hanesan tuirmai: “considera-se legítima defesa a actuação do agente necessária ao afastamento de uma agressão ilícita, iminente ou actual, a quaisquer interesses juridicamente protegidos do agente ou de terceiro.

Dispozisaun refere konsiste hosi nota faktuál importante rua (2), dezignadamente, agresaun no defeza ne’ebé bele esplika hanesan tuirmai:

Primeiru, presupostu faktuál agresaun tenki preenxe presupostu materiál rua hanesan tuirmai: 1) Aktualidade, katak, atuasaun ba lejitima defeza tenki halo durante agresaun refere, la’os antes ou depois; 2) Ilisitude, katak, agresaun ne’e rasik integra iha faktu kriminalmente punível.

Segundu, presupostu faktuál defeza tenke preenxe presupostu materiál rua hanesan tuirmai: 1) Nesesidade, katak,  defeza refere indispensável atu salvaguarda interese jurídiku hosi agredidu ka terseiru; 2) Vontade defeza (animus deffendendi), katak, atuasaun legítima defesa ne’ebé mak ajente ida halo manifesta duni ninia soberania de “querer” (interioridade) atu defende, la’os atu ofende.

Enkuantu, nu’udár eskluzaun ba kulpa (causa de exclusão da culpa), ajente sira-ne’ebé mak halo legítima defesa tenke utiliza meiu adekuadu atu la bele ultrapasa Excesso da Legítima Defesa, katak, atuasaun lejítima defeza ne’e la bele halo ho maneira ida demais (excesso).

Fundamenta ba esplikasaun doutrinál, bele halo enkuadramentu jurídiku ba faktu iha 18 Maiu 2020 ne’ebé esplika hanesan tuirmai: (1) Aksaun hadau forsozamente funsaun PPN (agresaun) ne’ebé akontese daudaun (aktualidade) ne’e enkuadra nu’udár krime típiku koaksaun ba órgaun soberania konstitusionál [CPT art. 204.º n.º 1] no atentadu ba reprezentante másimu órgaun soberanu [CPT art. 203.º n.º 1] no nia kontinuasaun iha 19 Maiu 2020 konsideradu nudar atentadu konsumadu [CPT art. 203.º n.º 2]; (2) Tanba ne’e, Deputadu CNRT sira ba asegura kadeira PPN no impede (defeza) Vise-PPN Deputada Maria Angelina Lopes Sarmento, ho konsiderasaun katak, sa mak vise-PPN Deputada Maria Angelina Lopes Sarmento sei rezulta krime típiku (nesesidade); Deputadu CNRT mos halo defeza ho maneira ne’ebé adekuadu, katak, maneira ne’e la’os atu ofende maibé defende (Vontade defeza).

Fundamenta ba esplikasaun doutrinál, bele halo enkuadramentu jurídiku ba faktu loron 19 Maiu 2020 ne’ebé esplika hanesan tuirmai: 1) Faktu koaksaun no atentadu refere hanesan faktu iha 18 Maiu 2020; 2) Deputadu sira hosi CNRT hamrik ba baku-fila meza PPN; 3) Krime ATENTADU ne’ebé Vise-PPN Deputada Maria Angelina Lopes Sarmento halo hamutuk ho Deputadu  sira hosi Bankada PLP, Fretilin no Khunto ne’e, KONSUMADU ona. Fundamenta ba faktu refere, aksaun ne’ebé Deputada CNRT halo sei enkuadra iha lejítima defeza tanba KRIME NE’E KONSUMADU ONA (KRIME BO’OT LIU AKSAUN DEFEZA NE’EBÉ MAK SIRA HALO).

III. KONKLUZAUN

Bazeia ba  faktu, dizpozisaun no análize sira-ne’ebé mak aprezenta tiha ona, bele foti sínteze konkluziva hanesan tuirmai: (1) Faktu destituisaun ba ppn hosi forma no matéria verifika katak destituisaun nee afektadu ho vísiu formal no materiál; (2) Deputadu sira hosi Bankada PLP, Khunto no Fretilin obriga vise-PPN Deputada Maria Angelina Lopes Sarmento no vise-PPN Deputada Maria Angelina Lopes Sarmento hakat ba hadau kadeira PPN no direge duni plenária ne’e konsidera nu’udár koaksaun ba órgaun soberania konstitusionál [CPT art. 204.º n.º 1] no atentadu konsumadu ba reprezentante másimu órgaun soberanu [CPT art. 203.º n.º 2] ne’ebé iha legítima defesa enkuadra nu’udár “agresaun”; (3) Deputadu sira hosi Bankada Parlamentár CNRT halo assegura metin ba meza Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN) Arão Noé de Jesus da Costa Amaral ne’e enkuadra nu’udár “lejítima defeza”; (4) Partisipasaun sujeitu (ajente) ba krime bele reveste ba forma autoria, instigasaun ka kumplisidade no bele iha kompartisipante sira seluk iha faktu ida [CPT art. 29.º].

            Hosi konkluzaun ne’e, bele dehan katak, faktu destituisaun PPN konsumadu,  la subordina ba Konstituisaun no Lei sira (KRDTL art. 2.º n.º 2) nune’e: (1) Bankada CNRT bele rekere fiskalizasaun abstrata (KRDTL art. 150.º) ka fiskalizasaun konkreta (KRDTL art. 152.º) ba Supremo Tribunal da Justiça (Tribunál Rekursu); (2) PPN nu’udár vítima ka ofendidu ba krime koaksaun [CPT art. 204.º n.º 1] no atentadu konsumadu [CPT art. 203.º n.º 1 ho n.º 2] kontra Reprezentante Másimu Órgaun Soberania RDTL ba Ministériu Públiku hodi hahú instaura prosesu kriminál.

 

REFERÊNCIAS BIBLIOGRÁFICAS

CARVALHO, Américo Taipa de. Direito Penal Questões Fundamentais, Teoria Geral do Crime, 2.ª Ed.. Coimbra Editora: Coimbra, 2011.

DIAS, Jorge de Figueiredo. Direito Penal, Tomo I, Parte Geral, Questões Fundamentais, a Doutrina Geral do Crime. Coimbra Editora: Coimbra, 2011.

DIAS, Jorge de Figueiredo. Direito Penal Português: Parte Geral, Tomo II, as Consequências Jurídicas do Crime. Notícias Editorial: Lisboa, 1993.

DIAS, Jorge de Figueiredo. Temas Básicos da Doutrina Penal: Sobre os Fundamentos da Doutrina Penal, Sobre a Doutrina Geral do Crime. Coimbra Editora: Coimbra, 2001.

DIAS, Jorge de Figueiredo. Comentário Conimbrecense do Código Penal, Parte Especial, Tomo I. Coimbra Editora: Coimbra, 1999.

 709 total views,  6 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “FAKTU DESTITUISAUN PPN KONSUMADU” A few seconds ago
Lee Mós :
Ministériu Edukasaun Tenke Rekruta Lalais Profesór Foun

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No