Dili (Timor Post)—Governu liu husi Planu Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, Joaquim Jose Gusmão dos Reis Martins, hatete haree ba tempu udan ne’ebé kauza família barak sofre hosi konsekuénsia alterasaun klimátika, afeta ba moris komunidade sira nian liu-liu iha parte Súl SEPS, foti medida hodi fó apoiu ba Munisípiu tolu hanesan Suai, Lautem, Viqueque, ne’ebe mak sai risku boot ba dezastre husi mudansa klimátiku udan boot.
“Ita alerta ona no sei fó apoiu ba Munisípiu tolu Suai, Lautem, Viqueque, ne’ebe mak afeta makas ba dezastre husi impaktu udan tanba mudansa Klimátika”, Dehan Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl, Joaquim Jose Gusmão dos Reis Martins, ba Timor Post, iha Edifísiu SEPS, Sesta, (01/07).
Tuir Sekretáriu Estadu ne’e hatete, relatóriu ne’ebe SEPS asesu iha kampu destakadu, husi pesoál Protesaun Sivíl nian, no autoridade Munisípiu no lokál, PNTL, hamutuk ho parseiru sira hanesan CVTL, Australia Monitoring partnership, tu’un hotu ba kampu hodi hare Komunidade sira ne’ebe hetan vítima husu udan boot mudansa klimátika ne’e.
Dadus temporáriu ne’ebe parte SEPS asesu mak, vítima ba mudansa klimátika husi udan boot ne’e iha Munisípiu Viqueque mak barak liu, iha Viqueque Vila, iha suku Uma Waen- Leten, iha Uma kain 80, Uma Waen-Kraik uma kain hamutuk haat (4), iha Halar Waen no Luka, Uma kain rua (2), Fatu Dere Uma ka’in (4), iha postu Watulari, suku Makadiki, Uma ka’in 1, Postu Watukarabau, Iha suku Vani-uma, hamutuk uma kain 71 mak hetan vítima ba inundasaun ka mudansa klimátika, nia informa.seps
Iha fatin refere mós ponte balun hetan estragu ou kotu, liu-liu iha Ponte Lapara ligasaun husi Watulari ba Watukarabau, Ponte Maluro ligasaun ba iha Viqueque Vila ba iha Postu Watulari, dadus provizóriu ne’ebe sai vítima husi mudansa klimátika hamutuk atus-ida Hitunulu-resin-neen (176),
Husi Munisípiu Suai, postu Kovalima, Uma ka’in haat (4), no Ponte Ida mak besik atu kotu, husi Informasaun sira ne’e mak hetan vítima husi mudansa klimátika ne’ebe hamosu udan boot.
Kona ba Munisípiu Lautem seidauk iha dadus konkretu, hira mak hetan vítima husi mudansa klimátika ka udan boot ne’e, maibé ita nafatin rekolla, nia dehan.
Nia informa, sasán sira ne’e mak sei apoiu ba nia maluk sira ne’ebe mak hasoru risku dezastre mudansa klimátika ne’e hanesan, Foos, Supreme, latarias, Lona, ka sasán uma laran nian, sasán sira ne’e mak bele apoiu ba sira hodi salva netik ba moris durante iha tempu udan.
1,420 total views, 6 views today
Bele hare Video Seluk :