ADVERTISEMENT

“Mate ho Bala Musan Sai Evidénsia Internasionál”

Timor Post - Figura · Polítika
Jornalista : José Caet
Editor : José Caet
  • Share
Koordenadór Mate-restu 12 Novembru husi Munisípiu Bobonaru, Mateus Guterres Henrique “Sakunar Mutin”

Iha komemorasaun Loron 12 Novembru 1991 iha tinan ne’e,  Timor Post (TP) halo entrevista eskluziva hamutuk ho Koordenadór Mate-restu 12 Novembru husi Munisípiu Bobonaru, Mateus Guterres Henrique ho kódigu “Sakunar Mutin” atu hatene ninia pontu de vista kona-ba Masakre Santa Cruz 12 Novembru 1991. Tuir mai entrevista jornalista José Caet ho Sakunar Mutin.

Timor Post : Saida maka ita boot hatene kona-ba Timor nia luta ukun rasik-an, molok akontese insidente 12 Novembru?

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Sakunar: Ami nia partisipasaun ba manifestasaun la’ós ba de’it akontesimentu 12 Novembru 1991. Ha’u mós nu’udar membru Motael hotu. Tanba ami hola parte kedas iha akontesimentu loron 12 fulan Outubru 1989 ne’ebé Amu Papa João Paulo II sama ain iha Timor. Nune’e mós João Mounche mai vizita turizmu Timor.

Amu Papa to’o mai maun-alin sira hanesan Estalofu, Ano Agusto no sira seluk invazaun sira kaptura hotu, nune’e maka ha’u sees-an, hodi hela iha kampu Alor atu labele hetan kapturasaun.

Ha’u hela iha Kampu Alor, ha’u sente sira la buka ona ha’u, nune’e maka deside atu dezloka ba munisípiu Bobonaru, hakfodak Koromil, Hansip nakonu iha uma no konsege kaer ha’u iha loron 4 fulan Novembru 1989.

Depois lori ha’u Maliana, atu halo investigasaun, bainhira ha’u to’o Maliana, ha’u haree eis Ministru Prezidensia Konsellu Ministru Governu daualuk, Fidelis Manuel Leite Magalhaes, ninia aman (matebian) no José Andrade, iha laran tiha ona. Ha’u mesak maka labarik, momentu ne’ebá Koromil, sira investiga tun-sa’e, ha’u dehan la hatene, ha’u só ba partisipa misa de’it.

Ha’u la hatene tanba ha’u labarik. Momentu ne’ebá ha’u ladun kompriende di’ak kona-ba objetivu manifestasaun, maibé ikus ninia vizaun no misaun ba manifestasaun atu ukun-an.

Momentu ne’ebá ha’u mós hetan Tahanan Luar (Termu Identidade Rezidénsia), iha Maliana kuaze semana ida resin, hafoin sira haruka ha’u atu kontinua eskola, tanba momentu ne’ebá ha’u eskola SMP (Pre-sekundariu) iha STM Dili.

Haruka ha’u atu kontinua eskola maibé ho objetivu ida, atu sai hanesan intelijente (mata-mata) ba Bobonaru oan sira, ne’ebé maka eskola iha Dili, ha’u mós halo finje dehan di’ak, tanba kada fulan atu selu ho osan rihun 40 USD. Entaun ha’u mós hakarak mai fali Dili.

Ha’u mai to’o Dili, Gandamir (Gendamerie) ne’e oferese uma ida iha Kampun Baru, atu hela, maibé ha’u sente la seguru ida, tanba ho hanoin katak atu sai intelijen labele akontese ba ha’u.

Entaun oinsá maka ha’u atu bele sai, ha’u halo finje hodi fase roupa, maibé bee posu maran, mais ha’u ho razaun ida ne’e maka sai, ha’u rai tiha roupa ba ha’u nia tian sira iha Faulara Bebonuk, atu halai fali ba Motael, tanba Motael joven sira barak, liuliu Domingos Kamarudin, Sebastião Gomes (matebian).

Lee Mós :
Kunstrui iha Fatin Izoladu, Governu Suspende Uma Naroman ba Povu

Hamutuk ona ho joven sira ne’e, kalan-kalan maun Boni (matebian), maka lidera juventude Korrente Fronteira Maliana. Iha ne’ebá Aleixo Cobra, Domingos Kamarudin.

Kalan ami sai atu fó hatene ba komunidade sira katak, kuandu akontese sinu lian, hothotu hatene ona katak ema tama, kuandu intelijen sira atu mai, ida ba prepara atu dere sinu.

Se ami rona motor lian hosi Palasiu Governu, Mandarin no Tasi ibun tuun baa mi hotu hatene ona katak sira mai ona. Hafoin to’o mai Motael komesa provoka ona ami. Karik sira han nasi-kotak, so’e fali fo’er tama ba, ami pasiénsia de’it. Tanba maun boot sira hatete, se sira la tama mai, ita lalika book, kuandu sira tama mai pasiénsia ita tenke fa’an ita nia mate.

Timor Post:  Ita boot envolve espesialmente iha prosesu 12 Novembru, oinsá maka ita hatene atu partisipa akontesimentu ne’e?

Sakunar: Ita hatene katak, akontesimentu 12 Novembru hahú mai hosi 28 Outubru, prosesu 12 Novembru atu akontese tanba Parlamentu Kruel, atu mai la konsege.

Hafoin rona orientasaun mai hosi Komandu da Luta, Komandante Em Xefe Kay Rala Xanana Gusmão, dehan se ita hakarak duni atu ukun-an, sei mate ho kilat musan no sira oho subar. Atu sai evidénsia internasionál, tenke mate ho kilat musan, tanba mundu hein de’it evidénsia ne’ebé Indonézia halo violénsia hasoru povu Timor,” nia konta ba Timor Post iha Pante Kelapa, Sábadu (11/11).

Timor Post: Konta kle’an took kronolojia Insidente 12 Novembru 1991 tuir ita boot nia hatene situasaun altura ne’ebá iha Semitériu Santa Krus?

Momentu ne’ebá partisipa iha akontesimentu Santa Kruz, maun alin balun maka bolu dehan se-se maka iha semiteriu li’ur, bele tama mai semiteriu laran atu hahú karre ai-funan.

Hafoin ami hakat ba semiteriu laran kilat tarutu (tiru), hakfodak ho kilat tarutu balun halai sai fali mai no balu halai tama ba laran, tanba Santa Krus uluk portaun ida de’it.

Sira sena ha’u, mais ha’u iha okos liu, atu sai mós ladi’ak, ikus mai konsege halai sai molok invazor sira haleu rate Santa Krus.

Timor Post: Iha Masakre Santa Krus ne’e ita boot mós hetan sofrimentu ka Lae?

Lee Mós :
Jerasaun 12 Novembru Realiza Atividade Komemora Loron Masakre Santa Kruz

Sakunar: Iha loron 5 nu’udar ai-funan primeiru semana, 12 Novembru hanesan segundu semana karre ai-funan ba Matebian sira iha Santa Krus. Ha’u deside atu sai hosi area Santa Krus hodi halai ba Bemori, maka arrami lees ha’u nia matan-fukun kanek, sorte la kona iha kokorok. Halai mós raan sai nunka para, tanba ita nia raan manas no halai ho loron manas raan mós turut-turut nafatin.

Hafoin hasai faru hodi hamoos halo maran, ha’u nia intensaun halai ne’e atu ba palang-merah (Cruz Vermella) ou rezidensia Amu Bispu Dom AlbertoRicardo da Silva (matebian), tanba fatin rua ne’e lokaliza iha Lesidere. No laiha tan sofrimentu seluk.

Timor Post: Ita boot rasik momentu ne’ebá subar iha ne’ebé?

Sakunar: Momentu ne’ebá ha’u subar iha tasi-tolu, sai hanesan mandor ba na’in-kompañia Sinartur, atu halo balleta no baku kelikir, atu fui alkatraun, padarun ne’e maka aproveita hodi hela ho ha’u kuaze fulan rua resin.

Hafoin ba fali munisípiu Aileu, atu hela ho rian, hotu tiha tuun mai fali Dili. Momentu ne’ebá mós ha’u laiha buat ida (birru) iha ha’u nia isin loloon, hanesan agora sete-sete ka sinku-sinku, ha’u lori de’it uma lulik nian uitoan.

Timor Post:  Sei lembra ka lae, ema se-se maka ita haree iha momentu ne’ebá?

Sakunar: Momentu ne’ebá kolega ransu barak, mais balun ita lahatene sira nia naran balun hatene liuliu Mirovaldo, Nivio, Soke, Chico, kolega sira barak. To’o agora membru mate restu ita koñese barak. Mais ita ba Komite maka foin dehan ida ne’e sei moris.

Ami organizadu tanba hamahan-an ba José Nakfilak, Aleixo Cobra. Costansio Pinto, Antonio Aitahan Matak, Grigorio Saldanha, maka organiza ami, tanba maun boot dehan tenke organiza labarik sira.

Timor Post: Ita ho tinan hira iha momentu ne’ebá?

Sakunar: Altura ne’ebá ha’u la’ós ema ki’ik liu, maibé ha’u ho idade 21.

Timor Post:  Servisu atuál agora iha ne’ebé?

Sakunar: Ha’u nia servisu atual ne’e, hanesan tekniku fase no monta AC iha Maliana, tanba ha’u nia diploma SD laiha, tanba rai dokumentu sira iha Motael, hahú asalta iha ne’ebá, baner no dokumentu sira seluk raut atu lori ba sunu.

Rejistu nu’udar mate-restu 12 Novembru la presiza diploma, bazeia ba ita nia servisu momentu ne’ebá no ema ne’ebé maka sai membru manifestante.

Timor Post: Oinsá ho kondisaun moris?

Sakunar: Kondisaun moris ohin loron hanesan baibain, maibé ita agradese tanba ohin loron la’o ho kalan laiha ema atu husu katepe.

Lee Mós :
PTR Atualiza Servisu Tribunal ba Prezidente Repúblika

Timor Post: Kaben na’in, oan na’in hira, moris iha ne’ebé, no husi Munisípiu ne’ebé?

Sakunar: Ha’u nia señora primeiru hetan oan na’in-tolu ho ida oan haki’ak ne’e hamutuk na’in-haat mais ida fila hela na’in-tolu. Agora ba espoza datoluk ha’u iha oan na’in-lima.

Oan hirak ne’e seidauk hetan previlejiu ruma hanesan bolsa estudu, tanba sira nia idade sei iha ensinu primaria, maibé ha’u sei esforsu-an atu sira bele hetan bolsa estudu. Ita la obriga atu Estadu tau matan, depende ba labarik sira, karik sira matenek bele hetan bolsa estudu ne’e.

Labele dehan mate-restu nia oan estadu tenke tau matan, mais oan mós tenke matenek labele beik, se la matenek estadu sei la tau matan.

Timor Post: Simu ona medalla kondekorasaun ka lae?

Sakunar: Kona-ba kondekorasaun maluk balun simu ona no simu sira nia direitu (osan) uitoan. Altura ne’ebá haruka ha’u atu ba foti ha’u medalla kondekorasaun, mais ha’u lakohi tanba maluk sira seluk ema boot sira tenke tara, nusa maka ha’u nian ha’u rasik maka atu ba foti.

Ha’u dehan ba sira, katak, se ha’u na’in ba foti, di’ak liu ha’u ba sosa iha loja sira mós iha. Entaun lider sira tenke tara ba ha’u. se boot sira la tara, ami ezije ba Komité atu hato’o kestaun ne’e ba Estadu.

Ha’u hein bainhira Komité oferese iha kongresu laran maka ha’u foin simu ha’u nia medalla kondekorasaun ho orden Timor-Leste nian. Nune’e povu bele hatene.

“Ami sente diskriminasaun, nusa maka veteranu simu direitu rihun 6 USD no mate-restu 12 Novembru simu rihun USD, ami presiza esplikasaun klaru, tanba maluk barak ladun konkorda ho direitu ne’e”.

Timor Post: Diferensa entre juventude ida uluk ho juventude agora hanusa?

Sakunar: Juventude ida uluk ho objetivu ida de’it mate ka moris ita tenke ukun rasik-an, juventude agora ida-idak reforsa ninia organizasaun, dala-ruma joven sira nia problema brivadu mós lori ba organizasaun.

 Uluk ne’e ami sai autór prinsipál ba ukun rasik-an, joven agora tenke sai autór ba dezenvolvimentu, la’ós atu estraga malu. Uluk la’o ain de’it atu buka ukun rasik-an, agora la’o ba mai ho motor atu buka problema tun-sa’e. Ita la hatene joven agora ba oin atu sai oinsá, joven pasadu ho objetivu atu ukun-an.

 984 total views,  6 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on ““Mate ho Bala Musan Sai Evidénsia Internasionál”” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No