SINGAPURA (timorpost.com)- Prezidente Repúblika Jose Ramos Horta sai bainaka espesiál iha forum internasionál hanaran IISS Shangri-La.
IISS Shangri-La estabelese iha tinan 20 liu-ba iha Singapura no ba tinan 2023 ne’e ko’alia kona-ba kestaun seguransa iha tasi entre nasaun sira kontinente ASEAN.
PR Horta iha aprezentasaun subliña, IISS Shangri-La Dialogue nu’udar enkontru prinsipál, eventu úniku no espesiál ida ne’ebé debate kona-ba dezafiu seguransa nian maka premente no krusiál tebes iha rejiaun, no involve konversasaun importante bilateral hodi hamutuk halo aprezentasaun foun.
Horta afirma, lideransa Asia serve tebes atu reforsa hola asaun hodi rezolve hamutuk asuntu importante sira ne’ebé mós sai nu’udar preokupasaun global.
Horta subliña, kestaun ne’e refleta ba tema iha forum IISS Shangri-La, katak: “WE SHARE THE SAME PLANET, BUT WE LIVE IN DIFFERENT GLOBAL PERIODS” katak “ita hela fahe malu–hamutuk iha planeta ida de’it, maibé ita moris iha períodu global maka la hanesan (difetente periodos global)”.
Horta nia aprezentasaun ko’alia maka’as foka kona-ba asuntu akontesimentu tomak iha mundu ne’ebé maka iha relasaun tebes ba moris ho povu nian global no rejionál, afeta ba alterasaun klimátika, ba ema milloes maka sei moris ho falta asesu ba bee moos. Tenke hadi’a sanitasisaun, asuntu agrikultura ho seguransa alimentár (ai-han).
Presidente hato’o ninia apelu kona-ba asuntu mundu global, en-jerál no ba Asia hanesan kona-ba análize no leis internasionál maka regula asuntu tasi alias marítimu, no refere ba “South China Sea “, katak tenke torna/halo Tasi South China Sea hanesan zona ne’ebé maka seguru no iha pás. Temi isu alterasaun klimátika ho temi nafatin kona-ba privasoens ne’ebé povu barak iha rejiaun sei sente iha sira ninia moris tanba problema falta bee moos, agrikultura, seguransa alimentár.
Ko’alia nafatin mós hanesan iha Korea Forum Jeju 2023, kona-ba kestaun global no regional maka atinji dezenvolvimentu rápidu, kona-ba krize tanba Covid-19 eskassez foun bee nian, seguransa alimentár/ai-han, kona-ba mudansa klimátika.
“Ita hotu hamutuk iha ne’e atu esplora alternativa ba pás no fraternidade umana,” Horta subliña.
Horta mós foti preokupasaun kona-ba mundu osan boot 13 trillioens sulin de’it ba programa seluk, iha sorin seluk, sei eziste milhoes de ema moris iha susar no nafatin laiha asesu ba bee moos.
Prezidente Repúblika taka ninia intervensaun ho fraze:
“I believe that our member ship in ASEAN not only benefit us, but also benefit the region itself. (Ha’u fiar katak ami-nia parte tama iha ASEAN la’ós benefisia de’it ami, maibé mós benefia rejiaun tomak)”.
1,970 total views, 3 views today






