DILI (timorpost.com)—Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste, Institutu Públiku (INETL, I.P) lansa relatóriu índise Presu Konsumidór (IPK) Outubru 2023, ne’ebé hatudu mudansa persentajen ba grupu hotu mensál sa’e ba 0,2% kompara ho Novembru 1%.
Maibé hare husi dadus diresaun-jerál ne’e hatudu katak inflasaun ne’ebé akontese husi fulan Outubru 2022 mai to’o Outubru 2023, inflasaun sa’e ba 8,4%.
Prezidente Interinu Estatístika, Silvino Lopes, informa presu hahán no bebidas la’ós alkólika sa’e tanba hetan impaktu maioria hosi sub-grupu modo-tahan 7,1%, masin-midar, marmelada, bani-been, xokolate no hahán midar 5,4%, na’an 4,4%, mina no bokur 5,2%, paun no sereál 10,6%, foos 1,4%, ikan no hahán tasi 4,4%, bee, bebidas no sumu ai-fuan 7,5%, ai-fuan 2,4% no susu-been, keiju no manu tolun 1,4%.
“Husi produtu tabaku no alcohol sa’e ho 30% durasaun iha tinan ida ne’e”. dehan Presidente interinu Institutu nasionál Estatístika (INE) Silvino Lopes, ba jornalista iha Salaun REHA, Tersa (21/11).
Nia haktuir, husi parte sira ne’e mai husi grupu sanulu mak iha SIPI-I hatudu katak grupu ne’ebé fó implasaun boot liu mak grupu tabaku no alcohol ne’ebé iha 30% iha durasaun tinan ida ne’e 2022-2023.
Mudansa persentajen IPK anuál sa’e 8,4% kompara entre Outubru 2023 no Outubru 2022, hetan kontribuisaun husi grupu hahán no bebidas la’ós alkólika 11,0%, transporte 11,0%, alkool no tabaku 34,0%, uma 2,7%, ekipamentu no manutensaun mobiliáriu uma-laran 0,8%, edukasaun 5,6%, komunikasaun 0,9%, no hatais no sapatu 1,2%.
Akontese ne’e depende presu iha merkadu no la hare de’it ba presu sasán, iha merkadu maibé hare mós sirkulasaun.
Nune’e, inflasaun tradeable (mudansa presu produtu hotu ne’ebé iha dependénsia maka’as ba kompetisaun merkadu internasionál) sa’e 4,5% no non-tradeable (mudansa presu produtu hotu ne’ebé iha dependénsia maka’as ba fatór merkadu doméstiku) sa’e mós 2,3% iha mensál kompara entre janeiru 2023 no dezembru2022. Inflasaun tradeable sa’e 12,9% no non-tradeable mós sa’e 2,6% iha anuál kompara entre Outubru 2022 no Outubru 2023.
Iha parte seluk mos impaktu inflasaun sa’e tanba bainhira osan ladún sirkula di’ak iha terrenu ne’e mak sei akontese inflasaun, tanba ema nia nesesidade atu kompras la iha entaun sasán sira iha ne’ebá ema labele fan ho folin karun.
597 total views, 9 views today







Bele hare Video Seluk :




