ADVERTISEMENT

NEO-KOLONIALISMU: Interese Estadu Poderozu Iha Era Globalizasaun

Timor Post - Opiniaun
  • Share

Elpidus Maya Mendes

Estudante Finalista iha Departamentu Relsaun Internasionál – UNTL
Estudante Klase Intermediáriu Direitus Umanus iha AJAR-TL
sinatitymendes@gmail.com/ +670 77652586

Dinámika sistema internasionál ne’ebé mak mais globalizadu no liberal halo nasaun sira, liu-liu nasaun poderozu sira mós sempre muda sira nia estratégia polítika atu hetan benefísiu iha sistema ka arena internasionál, frankamente ida ne’e konsideradu hanesan Polítika Externa kada nasaun nian. Tu’ir Goldstein hateten katak polítka externa (foreign policy) yaitu merupakan strategi suatu negara dalam berhubungan dengan negara lain berdasarkan nilai, sikap, arah serta sasaran untuk mempertahankan, mengamankan dan memajukan kepentingan nasional negara tersebut di dalam kancah dunia internasional. Oleh karena itu, setiap negara mempunyai kebijakan dan strategi politik luar negeri sendiri tergantung pada tujuan nasional masing masing Negara. (Zakky:2018). Bele dehan katak polítika externa mak stratégia polítika husi kada Estadu ida oinsa atu impõen nia interese iha arena internasionál ba interese nasaun ne’e raasik.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Husi argumentu ne’e mak lori ha’u hakarak buka hatene estratégia polítika nasaun sira, liu-liu nasaun poderozu sira nian iha konjutura polítika internasionál atu buka interese polítika, ekonomia, militar, nst. Nasaun poderozu sira sempre iha maneira oi-oin hodi trasa estratégia polítika atu horuk ka esplora rikusoin mundu nian, hanesan mós uluk país europeiu sira uza slogan 3G (Gold, Gospel and Glory) hodi halo prátika kolonialismu no imperialismu. Iha altura ne’ebá país europeiu sira uza misionáriu dehan atu haklaken evangellu religiaun (Gospel) maibé sira ho intensaun seluk hakarak foti ka esplora riku-soin nasaun seluk (Gold). Alende misionáriu, sira mós uza forsa militar hodi halo kolonizasaun ka invade forsadamente nasaun seluk atu esplora sira nia rikusoin.

Pratika kolonialismu nafatin eziste iha era kontemporánea, maibé estratégia nasaun poderozu sira ne’e muda tu’ir dinámika polítika internasionál. Iha ne’ebé sira la uza ona misionáriu, no forsa militar mós la’os ona sai prioridade ba sira atu uza hodi halo expansaun hegemonia, maibé estratégia polítika externa agora aposta liu iha soft strategy, liu husi asisténsia internasionál, prejensa organizasaun internasionál, nst.
Tu’ir anlista polítika Richard Claproth hateten katak, nasaun poderozu sira iha era agora, la’os ona haklaken evangellu religiaun hanesan uluk, maibé sira nia evangellu (Gospel) agora mak muda fali ona ba “Ajudu Humanitáriu, Direitus Umanus, Merkadu Livre, Liberalismu, Demokrasia”, nst, no ema sira ne’ebé mak haklaken evangellu ne’e mós la’os ona misionáriu, maibé Organizasaun Internasionál, Kompañia Multi-Nasional, Agensia Internsionál nst.
Interse estadu poderozu sira nian lases husi interse ekonomia, tamba atividade ekonomia mundiál makas iha ne’ebé, prejensa sira nian mós iha ne’ebá. Ita bele haré jejak poíltika estadu podorozu hanesan Estadus Unidus Amérika (EUA) ne’ebé uluk orienta polítika externa ba iha Europa tamba altura ne’ebá Europa sai hanesan regiaun ba indústria mundiál. Depois de ida ne’e orienta fali ba Médiu Oriente tamba interese ba rekursu minerais no wainhira mundu afeta krize petroleo, inklui país membru OPEC sira (Organization Petrolium Export Country), EUA orienta fali polítika externa mai iha regiaun Asia tamba iha sékulu XXI regiaun Asia mak kontribui makas ba kresimentu ekonómiku mundiál. (Bergsten: 2005).
Prezensa estadu poderozu sira ne’ebé mak tau-an hanesan parseiru dezenvolvimentu hodi fó apoiu ka asistensia presija haré ho kuidadu tamba sira mós sempre iha interese. Tamba ne’e Timor-Leste hanesan país ida ne’ebé hetan mós apoiu ka asistensia husi nasaun dezenvolvidu sira hanesan EUA, Xina, Australia nst ita presija haré no tetu ho kuidadu, la signifika ita atu izola-an no labele halo kooperasaun ho komunidade internasionál. Maibé presija haré ho kuidadu no labele konsidera ida ne’e apenas hanesan apoiu ka asistensia de’it tamba polítika ema dehan “No free lunch”
Alende ne’e, realidade hatudu katak prezensa país poderozu iha regiaun sira, alende lori dezenvolvimentu sira mós lori instabilidade (bele polítika, seguransa, ekonomia) ba iha regiaun tamba ho interese sira nian ne’ebé dalabarak hamosu tensaun ka rivalidade polítika entre sira no implika ba país ki’ik sira, hanesan uluk iha Mediu Oriente konaba Konflitu Arab Spring, ISIS, país barak mak afeta krize tamba interese nasaun bo’ot sira nian, no agora disputa Sought China Sea ne’ebé hamosu rivalidade entre EUA, Xina nst.
Ho interese entadu podorozu sira nian iha era globalizasaun agora, maka Timor-Leste presija Ukun-Nain ka decision Maker ne’ebé iha kapasidade atu halo aprosimasaun internasionalmente hodi bele defende interese nasaun nian iha konjuntura polítika internasionál no gere interese husi nasaun seluk atu labele implika ba ita nia situasaun agora no ba future. Laos garante (andalkan) de’it juramentu atu ba ukun maibé laiha vizaun, pior liu tan mak ita atu lori diplomásia “Tik-Tok” ne’e oinsa atu defende no koalia interese nasaun nian iha nível internasionál. Kuidadu mós tamba konsentrasaun polítika país poderozu sira iha dekada tolu ikus ne’e konsentra makas mai iha Regiaun Asia, regiaun ida ne’ebé Timor-Leste mós pertense ba, tamba agora iha tensaun polítika makas entre nasaun bo’ot sira.
Iha artigu ne’e, hakerek-nain la reprezenta instituisaun ruma maibé ida ne’e nu’udar sidadaun ne’ebé expresa hanoin bazeia ba K-RDTL. Nomós hakerek-nain agradese ba sujestaun no kritika husi maluk leitor sira atu bele hadia ka dezenvolve di’ak liu tan. Obrigadu!

 2,718 total views,  3 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “NEO-KOLONIALISMU: Interese Estadu Poderozu Iha …” A few seconds ago
Lee Mós :
Suku Bebonuk Mudansa, Preparadu Selebra Festa Demokrasia

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No