Hakerek nain Renato da Costa
Artigu nee nuudar opiniaun pesoal
Sistema komérsiu ne’ebe livre nu’udar polítika hodi lahamosu diskriminasaun ba importasoens no eksportasoens ne’ebe ohin loron akontese iha fatin hotu. Situasaun hirak nee ezize nasaun hotu hodi entende akordu komersiais internasionais ho ninia implikasoens hotu hodi dezenvolve ekonomia nasional abranje ba partes hotu. Ho nunee, setor komérsiu asumi papel importante iha prosesu dezenvolvimentu ekonomia pais ida nian, tantu iha nivel komérsiu internu no internasional hodi hakat ba komersiu livre ne’ebe mais kompetitivas.
Ho liberalizasaun iha setor komersiu ne’ebe livre hamosu mos espetativas lubun hodi eleva produtividade setor ekonomia rai laran sai kompetitivu nu’udar politika konaba aumenta reseita estadu. Maneiras hirak nee sei mellora ekonomia país nian.
Tamba komersiu ne’ebe livre, nu’udar forma hodi aumenta produsaun husi bens nacionais nian hodi introduz inklui oinsa atu ita faan ba merkadu internasional ho regras aplikabel. Nunee mos, ho politika nee sei habelar mos oportunidades konaba transferênsia teknolojia. Liuhusi Sistema komersiu livre iha posibilidade boot hodi halo transferênsia teknolojia. Tamba modelu nee hamosu mos ekspetasaun ba pais sira hanesan Timor Leste hodi aproveita teknolojia husi pais dezenvolvidus ne’ebe sofistikadu ho forma klara haktuir husi regras mundial ne’ebe komunga husi pais membrus OMK sira.
Tamba prosesu atu sai membru OMK aplika ho regras ne’ebe mais rigor ba país kandidatu sira hodi prense termus adezaun nian konaba dezenvolvimentu ekonómiku no mos rejime komersial país nian ne’ebe aplikabel.
OINSA ATU SAI MEMBRU OMK
Pais requerente tenke aprezenta sira nia solisitasaun ba Konsellu Jeral OMK hodi esplika aspetu polítikas komersiais no ekonômikas ne’ebe sei afeta ba akordu OMK nian. Depois simu pedidu husi pais hirak nee, OMK sei konsentra ba questões diskrepânsia entre regras OMK nian ho polítikas no leis komersiais internasionais no doméstikas pais requerente. Iha estájiu final ba adezaun nian sei envolve mos negosiasaun bilaterais entre país requerente ho pais membrus sira konaba konsesoens, kompromisu tarifárius no mos asesu ba merkadu konaba bens no serbisu nian.
Ba Timor-Leste, esforsu hodi sai membru OMK hahuu kedas iha novembru 2016. Nune’e iha 7 dezembru 2016, Konsellu Jeral Organizasaun Mundial Komérsiu konkorda hodi kria Grupu Traballu adezaun Timor-Leste nian ba OMK hodi fo estatutu ba Timor Leste nu’udar pais observador. Nune’e iha junu 2017, Timor-Leste aprezenta memorandum konaba Rejime Komérsiu Eksternu nian. Memorandum Rejime Komersiu Eksternu nu’udar dokumentu ne’ebe deskreve ho klaramente medidas husi instituisoens sira ne’ebe envolve iha prátika komérsiu eksterior país requerente nian.
Ikus mai, hodi asegura kumprimisus no kuntinuasaun husi politika nee, VIII Governu Konstitusional indika tiha ona Ministru Koordenador Asuntu Ekonomiku (MCAE) hodi lidera prosesu hirak nee hodi sai Xefe Negosiador. Iha faze nee Timor Leste halo tiha ona negosiasaun bilaterais ho pais membru sira seluk hanesan Australia, Kanada, Uniaun Europea, Indonesia no Estadus Unidus Amerika no hetan apresiasaun aas husi pais hirak nee ba esforsu hotu ne’ebe Governu Timor-Leste halo tiha ona hodi prienxe rekezitus hirak ne’ebe hato’o husi pais membrus sira. Xefe Negosiador halo mos konsultasaun ho pais PMD sira seluk ne’ebe maka sai tiha ona membru OMK hanesan Afganistaun no Liberia hodi rona esperensia ne’ebe pais rua nee halo tiha ona hodi sai membru OMK. Realiza tiha ona enkontru grupu traballu faze dahuluk iha 1 Outubru 2020 no mos enkontru grupu traballu faze daruak iha loron 29 Julu 2021 ho pais membru OMK sira hodi rona Timor Leste ninia vontade iha esforsu hirak nee. Iha espetativas boot katak iha fim de anu tinan 2022, Timor Leste bele hetan ona ninia estatutu nu’udar pais membru OMK.
BENEFISIU SAIDA DEIT MAKA PAIS MEMBRU SIRA SEI HETAN WAINHIRA SAI MEMBRU OMK.
Relatoiru husi United Nations Conference on Trade and Development (UNCTAD) -Konferênsia Nasoens Unidas konaba Komérsiu no Dezenvolvimentu ne’ebe fo sai iha fevereiru 2021 konsidera Timor-Leste tama iha lista paises menus Dezenvolvidus.
Definisaun Países Menus Dezenvolvidus (PMDs) maka países hirak ne’ebe ninia dezenvolvimentu ho rendementu baixa no hetan impedimentu estruturais ne’ebe grave konaba dezenvolvimentu sustentável nian. Ho ninia indikador vulnerabilidade ne’ebe aas no afeta setor ekonômia ho nia ambientais inklui mos nível rekursu humanus ne’ebe kiik.
Iha senariu nee hodi hatan ba nesesidade pais PMD sira, OMK halo ninia afirmasaun hodi deklara katak pais PMD sira sei hetan benefisiu ho konsiderasaun espesiais iha faze implementasaun haktuir husi akordu OMK nian hanesan fasilita no protéje desizoens pais PMD sira no mos kuntinua fo tulun hodi hasae pais hirak neee ninia partisipasaun iha komérsiu internasional. Nunee iha okaziaun nee, Timor Leste hamutuk ho pais 7 PMD sira seluk hanesan Butaun, Komores, Etiópia, São Tomé e Príncipe, Somália, Sudaun do Sul no Sudaun oras nee iha hela prosesu negosiasaun hodi sai mos membrus OMK hanesan mos pais 35 PMD sira seluk ne’ebe maka sai tiha ona membru OMK. Sai membru OMK maka unika dalan hodi aumenta eksportasaun inklui atrai mos investimentu iha rai laran. Maneiras nee hodi bele estimula kresimentu ekonomia ho rápidu liuhusi partisipasaun ne’ebe efetiva haktuir husi sistema komersiu multilateral nian.
Iha parte seluk, pais PMD sira mos sei hetan tratamentu espesial ho nia flesibilidade balun hanesan;
Protesaun ba tarifás haktuir husi deklarasaun ne’ebe fo sai iha loron 15 abril 1994 iha Marrakesh, Maroko ne’ebe hetan asinatura husi nasaun 123 konaba Akordu Jeral Tarifas no Komérsiu nian (GATT 1947) ne’ebe ikus mai hanaran Akordu Marrakesh, hateten katak, partes kontratantes husi paises dezenvolvidu sira labele iha retaliasaun konaba kompromisu ne’ebe halo tiha ona iha negosiasaun komersiais hodi hamenus ou halakon tarifas no bareiras komérsiu nian ba partes kontratantes husi paises menus dezenvolvidu sira. Akordu Marrakesh ofisialmente tama iha vigor iha loron 1 janeiru 1995.
Konaba Komérsiu no Serbisu nian hateten klaru katak fo prioridade espesial ba Membru PMD sira iha ninia implementasaun hodi reforsa kapasidade serbisu doméstiku nian ho efisiênsia no kompetitividade,hanesan asesu ba teknolojia no mellora asesu kanais distribuisaun ba rede informasaun nian. Ikus liu halo liberalizasaun ba asesu merkadu iha varias setores liuhusi fornesimentu mos ba intereses eksportasaun pais PMD sira.
Konaba Agrikultura nian, Parte dasiak (IX), artigu 15 konaba Tratamentu Espesial no Diferensial pontu daruak husi akordu Marrakesh nian hateten katak Pais PMD sira livre hodi halo kompromisu ba redusaun nian haktuir husi pilares 3 husi akordu ne’ebe iha konaba – asesu ba merkadu, apoio internu no kompetisaun ba eksportasaun nian. Ho nia afirmasaun katak pais membru husi PMD sira sei la obriga hodi halo kompromisu konaba redusaun nian. Gradualmente pais PMD importadores líquidu alimentus báziku sira sei hetan nafatin benefisiu ho nia flesibilidades wainhira tama hotu iha lista NFIDCs (Net Food-Importing Developing Countries). Importador líquido maka pais sira ne’ebe kompra mais barak liu husi pais seluk haktuir husi termsu komérsiu global nian do que faan durante períodu ba tempu ne’ebe iha. País hirak nee produz sasan hirak nee tuir rekursus disponíveis rejiaun nian.
Konaba Investimentu nian, akordu konaba (Trade-Related Investment Measures -TRIMS) ou Medidas Investimentu Relasionadu ba Komérsiu nian kontémpla mos dispozisoens tranzitória ne’ebe permite ninia pais membru sira hodi mantein akordu nee ho períodu ne’ebe iha. Tamba akordu TRIMs estabelese disiplinas konaba medidas investimentu ba empreendimentu sira ne’ebe aplika ba komérsiu merkadoria nian. Akordu nee mos proíbe ba ninia membru sira hodi aplika tipos konaba medidas investimentu, inklui ida ne’ebe mak la tuir prinsípiu tratamentu nasional nian hanesan restrisoens quantitativas, requizitu husi konteúdo lokal no mos requizitu balansu komersial nian. Iha akordu nee fo mos opurtunidade ba pais PMD sira ho períodu tranzisaun hodi elimina akordu TRIMs ne’ebe maka la tuir ona nesesidade hodi hamosu medidas foun liuhusi notifikasaun ba OMK konaba violasaun ruma ne’ebe dezvia ona husi akordu nee.
Kona-ba Direitus Propriedade Intelektual Relasiona ho Komérsiu nian, Nasaun membru OMK husi pais PMD sira sei hetan períodu tranzisaun husi akordu TRIPS (Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights) até 1 jullu 2034. Ho nunee fo biban ba Timor-Leste hodi proteje propriedade intelektual haktuir husi akordu OMK konaba Direitu Propriedade Intelektual Relasionadu ho komérsiu nian hodi kuntinua dezenvolve aspetu nee ho rigor. Rekunhese mos katak akordu TRIPS nu’udar akordu jurídiku internasional entre nasaun membru OMK sira. Áreas propriedade intelektual sira nee maka hanesan direitu autorais, marka registradas, inklui marka ba serbisu nian; indikasoens geográfikas, inklu denominasoens orijen nian; dezenhu industriais, protesaun variedades foun ba planta sira, informasoens ne’ebe labele divulga sai hanesan segredu komersiais no dadus ba teste nian. Akordu nee mai ho ninia karakterístika prinsipais 3 maka hanesan Padraun, Aplikasaun no Rezolusaun ba disputa nian.
Hare ba ninia natureza serbisu hodi proteje atividade komersiu nian, hatudu sinais katak OMK maka nu’udar organizasaun internasional ne’ebe asumi papel hodi halo definisaun konaba regras no jogu polítikas komersiais internasional nian, inkluzivu iha âmbitu konaba rezolusaun disputas komersiais internasional sira. Tamba Organizasaun Mundial Komérsiu nu’udar fórum internasional ne’ebe harii hodi fiskaliza regras komérsiu internasional nian. Ho ‘kompromisu úniku’ nu’udar parte integrada ba ninia membrus hotu hodi aseita regras OMK nian ne’ebe kobre bens no serbisus, agríkolas no naun agríkolas inklui atividade ekonomia sira hanesan transporte, turizmu, telekomunikasoens no setor ekonomia sira seluk.
Ho ninia prinsípiu hamosu komérsiu ne’ebe livre, ordenadu no justu ba partes hotu, hodi kumprimenta funsoens hirak nee konaba insentiva atividade komérsiu ne’ebe livre, OMK aplika mos vários prinsípiu nu’udar pilares importante ba prosesu sira nee hotu hanesan prinsípiu konaba protesaun tarifas, prinsípiu konaba Tratamentu Nasional, prinsípiu konaba Nasaun mais Favoresida, prinsípiu konaba resiprosidade (Reciprocity) no prinsípiu konaba proibisaun quantitativas .
Ikus liu, Timor Leste nu’udar pais ne’ebe hetan ninia independensia iha sekulu XXI, gradualmente presiza ona involve an iha modalidade hirak nee hodi bele fo protesaun ba atividade ekonomia rai laran nian nunee mos atividade komérsiu internasional nian. Hanesan modalidade ba bens no serbisu nian no oinsa atu hakat liu fronteiras nasionais ou rejionais. Oinsa atu aguarda korporasaun multinasionais ne’ebe bele fo impaktu ba sistema komérsiu internasional nian. Tamba komérsiu internasional ho ninia fontes principal maka reseita ekonômika ba qualquer país ne’ebe konsideradu nu’udar potênsia mundial tenke hetan protesaun iha nia atividade komersiu nian.
Iha parte seluk, adezaun nee mos sei fo biban ba Timor-Leste hodi halo reforma ba instituisoens sira inklui lejislasoens, mellora sistema birokrasia ho mais efikas no efisiensia, eleva kapasidade serbisu administrasaun mais prudente, aumenta no hasae kapasidade rekursus humanus ho kualifikasaun mais diak no harii infrastrutura nebe mais adekuadu hodi fasilita sistema komersial hodi hatan ba mudansas komersiu iha tempu oin mai.
Ho nunee, prosesu adezaun Timor Leste sai membru OMK nu’udar kompromisu hodi kumpri regras komérsiu internasional nian hodi eleva kapasidade atividade ekonomia iha futuru. Portantu, ho tempu ne’ebe naruk tebes husi esforsu hotu ne’ebe Governu anterior no atual halo oras nee, urjente tebes ba elementus hotu hotu iha pais nee hodi kontribui hanoin hamutuk hodi salva guarda ba esforsu diak ida nee. Tamba adezaun ba OMK fo mos esperansa ba ita hotu konaba hametin boa governasaun ne’ebe ideal. No mais posivel liu maka ajuda ona politika eksterna ita nian konaba kumprimisus hodi sai membru ASEAN. Tamba rekezitus prinsipal iha setor ekonomia hodi sai membru ASEAN haktuir husi Deklarasaun Bali 2015 wainhira nasaun membru ASEAN harii ASEAN Economic Community (AEC) hateten katak ASEAN nu’udar fatin ba merkadu úniku ho transasaun livre konaba bens, serbisu, investimentu, maun de obra ne’ebe qualifikada ho ninia sirkulasaun kapitais ne’ebe livre. Ho razoens fundamentu husi politika no kumprimisu nee hodi hamosu ASEAN sai rejiaun ne’ebe estável, próspera no kompetitiva liuhusi dezenvolvimentu ekonômiku equitativu, redusan ba pobreza ho diversifikadu sosioekonômia.
Mehi hodi hare Timor Leste ida ne’ebe próspera iha futuru nu’udar kumprimisu ita hotu nian hodi lahare ba ninia kores politik, ninia estatuta sosial no ninia pasadu. Ida nee, ita hotu nia responsabilidade.
3,675 total views, 6 views today
Bele hare Video Seluk :