ADVERTISEMENT

Kriminaliza Defamasaun, Ministru Cárceres Simu Preokupasaun Maibé Defende Estadu Labele Hakiduk

Timor Post - Jeral
  • Share

Timor Post (01/07/2020)—Ministru Justisa (MJ) Manuél Cárceres afirma, governu simu preokupasaun sira kona-ba alterasaun lei hodi kriminaliza defamasaun. Maibé nia subliña, ho prosesu ne’e atu estadu labele hakiduk ba kotuk.

“Governu simu preokupasaun maibé estadu tenke hakat ba oin labele hakiduk no para,” Ministru Cárceres hatete ba Jornalista sira relasiona ho preokupasaun sira husi sosiedade sivíl, akadémiku no jornalista sira rasik kona-ba inisiativa Ministériu Justisa nian halo alterasaun hodi kriminaliza defamasaun konsideradu oho demokrasia iha Timor Leste.

Cárceres hatete, esbosu lei kriminaliza defamasaun la hamate demokrasia tanba atividade jornalizmu konstituisaun garante hela liberdade imprensa no lei komunikasaun sosiál rasik haktuir iha artigu 11 ko’alia kona-ba saida mak bele hakerek no labele.

“Sosiedade sivil no media sira la konkorda ba esbosu lei kriminaliza defamasaun inklui ita boot jornalista sira fila ba lei numeru 5/2014 artigu 11 saida mak ita bele hakerek no saida mak ita labele hakerek, ne’ebé governu simu preokupasaun maibé estadu tenke hakat ba oin,” Cárceres afirma ba jornalista sira iha Palásiu Governu, Dili, Kuarta (01/07/2020).

Cárceres resposta ba Jornalista sira kona-ba esbosu ne’ebé nia halo dadauk deskonfia kopia de’it husi Guinea Bissau.  “Ita boot (Jornalista) ko’alia Portugués ka la’e, sé ko’alia liu ha’u entaun loos sé país ko’alia lian Portugués ne’e hanesan, só diferente mak Portugués Brazil nian,” Cárceres hatete.

Nia dehan, prosesu ba alterasaun lei hodi kriminaliza defamasaun ne’e agora presiza mak esplikasaun korreta saida mak defamasaun no saida mak tolok no saida mak krítika.

Governante ne’e dehan, laiha problema ho krítika no sublina hanesan fígura públiku labele alerjia ho krítika, maibé lasimu maka dún matak ka bosok.

“Uluk intervista ha’u hateten, desde 22 Junu 2018 ha’u loroloron simu krítiku, maibé buat ida dehan hanesan ne’e, dún matak ema ka bosok ne’e mak ha’u la simu ka dún matak ema bosok ema ne’e mak defamasaun krítiku la’ós defamasaun, no tolok ne’e mak estraga ema nia dignidade, tanba ita boot moris mai moris ho hondra ne’e bem jurídika ida ne’ebé konstituisaun defende iha arigu 36 se ha’u hatun ita boot nia ondra ha’u oho ita boot ne’e mós krime,” Cárceres salienta.

Kona-ba bainhira mak atu ba aprezenta iha Konsellu Ministru, Carseres dehan, iha hela prosesu nia laran. “Agra hein lai ha’u agora halo lai lei organizasaun juridisiariu,” Cárceres dehan.

Entretantu Akademista husi Universidade da Paz (UNPAZ), Fernando Gusmão kontra totál inisiativa governu daualu lideradu Primeiru Ministru Taur Matan Ruak (TMR) liuhusi Ministériu Justisa lansa esbosu kona-ba alterasaun lei defamasaun husi prosesu sivíl ba krime.

Fernando hatete, liberdade espresaun ba sidadaun sira ho livremente atu ko’alia, fo opiniaun, halo krítika no halo kontrolu sosiál ho responsabilidade tomak. Katak, ema ida labele akuza ema seluk la ho baze fundamental, maibé prosesu ba ida ne’e sivíl la’ós krime.

Nia hatutan, bainhira konsidera defamasaun hanesan krime maka, bele provoka ona asaun ka prátika ditadura tanba sé mak iha forsa ka kaer poder nia bele halo buat hotu no mosu ona konflitu orizontal iha kraik.

“Ita labele kriminaliza ema nia hanoin, maibé bele kondena ema ida ho prosesu sivíl kuandu nia halo defamasaun ka estraga ema seluk nia naran di’ak ka direitu seluk tan. Ita salva ema nia direitu maibé labele hamosu fali violasaun ba ema seluk fali nia direitu mós,” Fernando Gusmão subliña ba Timor Post iha nia kna’ar fatin UNPAZ, Dili, Kuarta (10/06/2020).

Fernando dehan, inisiativa governu nian ne’e bele liga ba situasaun atuál liuliu komunikasaun iha mídia sosiál barak liu halai ba insulta, tolok no akuzasaun falsu sira, maibé tenke kuidadu tanba labele ikus mai hamate fali servisu mídia sira nian (mídia offisial sira).

Nu’udar nasaun demokrátiku, mídia esensiál tebes ba haburas estadu de direitu demokrátiku. Katak, nia dehan, bainhira mídia mak estadu kesi metin ona ho lei maka ba oin problema barak mak sei mosu, liuliu abudu de poder, Korrupsaun, Koluzaun no Nepotizmu (KKN).

“Problema sira ne’e sei mosu ho fasil bainhira mídia la funsiona ho independente. Tanba mídia hala’o kontrolu sosiál,” Fernando dehan.

Tanba ne’e, Fernando hatutan, defamasaun labele abranze ba notísia sira ne’ebé maka mídia hatun ka halo públikasaun. Katak, nia subliña, sé de’it maka sente informasaun ka sai vítima ba públikasaun ida nia iha direitu ba halo resposta iha mídia ne’e rasik tuir lei komunikasaun sosiál nian.

“Sé ema ruma sente informasaun ne’e laloos, nia iha direitu atu ko’alia fali iha mídia ne’e, ho esplikasaun ne’ebé klaru ka halo defeza ba nia-an. Ne’e mak tenke halo, la’ós halo lei para kesi no lori Jornalista ba tribunál,” Fernando hatete.

Fernando fo ezemplu, jornalista ida ba halo reportajen kona-ba iha indísius membru governu ida halo korrupsaun, no halo públikasaun maka membru governu ne’e ho autoridade lori jornalista ne’e ba tribunál. “Ne’e ha’u la konkorda tebes,” Fernando subliña.

Iha parte seluk, Fernando konkorda ho governu tenke halo regulamentu ba atividade rede sosiál, atu ema ida-idak bele ho livre asesu maibé tenke ho konteidu sira ne’ebé mak bele enkoraja sosiedade sira ba hanoin krítiku.

Maibé, atu halo ida ne’e, tuir Fernando, labele governu mak halo fali lei maibé órgaun independente sira inklui Konsellu Imprensa no seluk ne’ebé iha kompeténsia independentemente.

Fernando dehan, sé de’it maka ba okupa ona kargu públiku tenke prontu simu krítika sira hotu tanba kargu públiku ne’e públiku nian. “Ema ida kuandu sai ona ministru, deputadu, diretór ka kagu públiku saida de’it, tenke prontu simu krítika,” Fernando salienta.

Katak, sé de’it mak kaer kargu públiku maka halo nia kna’ar la tuir konstituisaun no lei sira maka nia tenke toma responsabilidade, la’ós defende a’an ho lei defamasaun.

Nia dehan, Timor Leste presiza tebes lei anti korrupsaun. Tanba ne’e, parlamentu nasionál tenke aselera prosesu ida ne’e. Nune’e mós presiza iha lei seluk inklui lei ba defamasaun, maibé labele ho intensaun halo lei sira ne’e husik hela biban ba makaer poder sira rasik bele salva-an.

Jornalista: Jaime Pires

 1,427 total views,  9 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Kriminaliza Defamasaun, Ministru Cárceres Simu …” A few seconds ago

Lee Mós :
COVID-19: Teste ba Amostra Doutor Daniel Murphy Negativu

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No