ADVERTISEMENT

Uniaun Europeia no Oxfam lansa “Rai Matak”: Agrikultura karbonu atu benefisia jerasaun futuru iha Timor-Leste

Timor Post - Ekonomia · Internasional
  • Share

Inisiativa mak hetan finansiamentu husi UE sei ajuda atu redus emisaun ba karbonu mak kontribui ba mudansa klimatérika, sei ajuda ho rendimentu ba agrikultor aihun sira na’in 2,000 no sei suporta dezenvolvimentu ba ekonomia matak foun ida.

Timor Post (10/06/2020)—Ohin iha Dili anunsia inisiativa ida ba kultivu ho menus emisaun ba karbonu ho sertifikadu internasionál mak sei realiza husi agrikultor atus ida husi Timor-Leste atu kuda no halo kultivu ba floresta produtivu iha rai desflorestadu.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Komunikadu ba imprensa ne’ebé Timor Post asesu subliña, Rai Matak, mak iha orsamentu milliaun 3 dólar amerikanu, halo parte ba programa husi Global Climate Alliance + (GCCA+), mak finansiadu husi Uniaun Europeia. GCCA+ ajuda komunidade rurál sira atu adapta ba realidade husi mudansa klimatérika. Inisiativa agrikultura ho menus emisaun ba karbonu mak dahuluk atu hetan suporte husi Uniaun Europeia iha Timor-Leste, sei implementa husi Oxfam ho parseria ho Fundasaun Xpand no Ho Musan Ida, empreendimentu sosiál timoroan ida bazeadu iha Baguia, Baucau.

Objektivu ba programa ida ne’e atu fortalese ekonomia iha aldeia sira no sensilibiliza kona-ba degradasaun ambientál ho ligasaun ba agrofloresta ho sertifikadu komérsiu karbonu internasionál. Ida ne’e bazeia ba esperiénsia ho susesu husi agrikultura karbonu iha Baguia iha Munisípiu Baucau, mak disponibiliza koñesimentu no finansiamentu ba komunidade rurál interesadu sira mak tuir kritériu balun iha Timor-Leste laran.

Inisiativa ida ne’e sei rezulta iha aihun 400,000 ho armazenamentu ba karbonu liu tonelada 400,000. Ida ne’e sei iha impaktu diretu positivu ba ekonomia husi agrikultor 2,000 no ba membru familia sira na’in 6,000 to’o 10,000.

Inisiativa ida ne’e iha objektivu atu apoia komunidade ha’at atu kuda aihun florestal iha área degradadu. Komunidade sira ne’e sei selesiona husi satelite remotu mak halo mapeamentu estensivu atu garante área vizivel sira atu kuda mak iha padraun internasionál ba kultivu menus emisaun ba karbonu no ba konsulta husi parseiru lokál sira. Iha tinan ha’at nia laran mak projetu sei hala’o iha intensaun atu kuda aihun millaun tolu ne’ebé iha estimativa katak 400,000 sei buras (moris). Iha tinan 30 mak aihun sira sei moris, sei produs CO2e liu tonelada 400,000. Bazeia ba merkadu karbonu internasionál nia presu mak $18 per CO2e sei entrega millaun $7.2 ba komunidade sira ne’e. Timor Carbon Foundation mak sei hala’o serbisu ida ne’e no halo ligasaun ho inisiativa florestal sira atu tuir modelu ida ne’e atu nune’e bele entrega retornu ida maka’as ba komunidade sira mak pratika agrikultura subsisténsia.

Agrikultor ba aihun sira mak partisipa iha programa Rai Matak sei simu pagamentu anuál atu kuda no halo manutensaun ba aihun sira iha sira nia rai privadu. Ida ne’e sei ajuda atu restaura biodiversidade no atu hasai karbonu husi atmosfera. Programa Rai Matak sei serbisu hamutuk ho agrikultor sira atu sukat karbonu armazenadu iha sira nia aihun no sei fa’an karbonu ida ne’e ba merkadu karbonu internasionál sira.

Pagamentu anuál sira ba Timor-Leste nia agrikultor sira atu kuda no halo manutensaun ba aihun sira sei haforsa ekonomia lokál no garante dezenvolvimentu sustentável.

“Ha’u sente orgullu tebes atu ohin lansa Rai Matak. Inisiativa ba ekonomia matak ida ne’e sei redus emisaun ba karbonu mak provoka mudansa klimatika, sei lori rendimentu ba agrikultor timoroan sira, halo reflorestasaun ba área mak ambientalmente degradadu no sei ajuda komunidade sira atu dezenvolve. Ida ne’e koerente ho European Green Deal – hanesan UE nia estratéjia rasik ba dezenvolvimentu mak haketak dezenvolvimentu ekonómiku husi uza rekursu sira atu nune’e labele halo emisaun likidu ba gás sira ho efeitu estufa to’o 2050, dehan Embaixador Uniaun Europeia ba Timor-Leste Andrew Jacobs.

“Agrikultura karbonu ne’e situasaun manan-manan ba Timor-Leste. Iha poténsial atu aumenta agrikultor sira nia rendimentu anuál no atu fasilita dezenvolvimentu ekonómiku lokál no mós sei lori benefisiu ba rai no ambiente no hadia seguransa alimentar”, dehan Kathy Richards, Diretora Nasionál ba Oxfam iha Timor-Leste.

“Paris Akordu Klimátiku komesa iha 2020 no presu ba karbonu inklui mos iha modelu negósiu no finansa sira husi rai barak no empreza sira. Agrofloresta komunitáriu iha Timor-Leste bele aproveita oportunidade merkadu ida ne’e”, dehan Andrew Mahar, CEO husi Fundasaun xpand.

Projetu ida ne’e sei apoia atu kria Fundasaun Nasionál Karbonu iha Timor. Fundasaun ida ne’e sei serbisu hamutuk ho Governu, la governamentál sira no setór privadu iha Timor-Leste atu hari’i merkadu karbonu ida mak seguru no bo’ot atu nune’e bele ajuda Timor-Leste atu hetan Sertifikadu Standard Osanmean ba área florestal sira.

Manager Leopoldina Guterres husi Fundasaun Ho Musan Ida dehan katak agrikultor aihun sira husi Baguia manan sira nia rendimentu husi agrikultura menus redusaun ba karbonu iha tinan sanulu nia laran no sira kontente atu ajuda komunidade sira seluk iha Timor-Leste atu implementa programa husi Rai Matak no atu hari’i relasionamentu ida mak forte, duradouru no pozitivu atu benefisia jerasaun sira iha futuru.

 

 1,850 total views,  6 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Uniaun Europeia no Oxfam lansa “Rai Matak”: Agr…” A few seconds ago
Lee Mós :
Arte Hosi Pintura Lori Ita Kompriende Vida Pasadu

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No