ADVERTISEMENT

Timor-Leste Independente ba Enerjia Eletrisidade

Timor Post - Jeral · Opiniaun
  • Share

Husi: Livio da Conceicao Matos ho Kim Bambang

Antesedentes: Nesesidade ba enerjia eletrisidade sai hanesan nesesidade premeiru ba nesesidade umana iha era modernu. Tein ho eletrisidade, haris ho eletrisidade, han ho eletrisidade, hemu ho eletrisidade, estuda ho eletrisidade, ezersiziu ho eletrisidade, komunika malu ha eletrisidade, hanoin ho eletrisidade, harohan ho eletrisidade no toba mos ho eletrisidade. Eletrisidade sai hanesan nesesidade baziku ba ema tomak nia moris iha mundu ne’e. Wainhira eletrisidade mate, ema tomak hakilar maka’as tanba impede sira nia atividade. Ema labele toba hakmatek tanba AC la funsiona, analiza estatistika la la’o diak tanba computer mate, labele estuda tanba lampu mate, labele tein tanba eletrisidade mate, no seluk – seluk tan.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Timor-Leste deklara ninia independensia ba Mundu iha Tinan 1975, no restaura ninia independensia iha tinan 2002. Tinan 40 resin ona Timor-Leste hases an husi kolonialista Portugues no tinan 20 resin Timor-Leste kore-an husi okupasaun nasaun viziñu Indonesia. Iha mudansa barak maka akontese ona iha rai ida ne’e nudar nasaun. Akontesimentu hirak ne’ebe akontese durante restaurasaun independensia maka hanesan: troka malu iha pozisaun presidente dala lima ona, troka malu iha pozisaun membru parlamentu nasional dala lima ona, troka malu iha pozisaun presidente tribunal dala lima ona, troka malu iha pozisaun seluk-seluk nebe akontese dalawain ona iha rai doben ida ne’e. Buat ida mak seidauk iha mudansa iha povu rai ida ne’e mak “hanoin atu iha moris diak ba ema hotu-hotu iha rai pedasuk ida ne’e.”

Wainhira Timor-oan hanoin hela mehi iha leten, “hanoin atu iha moris diak ba ema hotu-hotu iha rai pedasuk ida ne’e,” Timor-oan mos hakfodak ho nesesidade enerjia eletrisidade nebe loron ba loron hanehan hela ema Timor tomak, tanba hahu husi sira hader to’o fali hader iha dader, nesesidade enerjia eletrisidade la’o nafatin ho montante osan ne’ebe la’os ki’ik. Power plant ka sentru makina enerjia eletrisidade nebe Timor-Leste estabelese iha Dili no Betanu, loron-ba-loron konsume maka’as osan Timor nebe mai husi osan minarai. Nesesidade Timor-oan ba enerjia eletrisidade sai fali hanesan “kolonialista foun” ba sira nia an rasik.

Lee Mós :
ATTL arrecada mais de 10 milhões de dólares americanos em impostos durante estado de emergência

Timor persiza enerjia eletrisidade maibe tenke selu ho osan ne’ebe boot. Oinsa maka Timor-oan kore-an husi “kolonialista foun” ida ne’e? Iha Orsamentu Jeral Estadu tinan 2023, nain ulun sira aloka osan ho montante USD 118 miliaun ba “renewable energy.” Iha mundu tomak, nasaun barak maka hahu ona ho renewable energy ida ne’e. Tanba saida? Peritu barak iha mundu hahu rekoñese katak laiha objeksaun ba independensia enerjia eletrisidade ba ema tomak iha mundu. Ema tomak iha direitu atu konsumu enerjia eletrisidade iha nia moris tomak ho presu ne’ebe ki’ik. Hanesan hahan ne’ebe ema konsumu, sai nudar fontes enerjia ida ba ema nia moris umana nian, nune’e mos nesesidade enerjia eletrisidade ba atividade umana tomak iha mundu ne’e.

Iha parte seluk, analiza ne’ebe peritu sira halo iha mundu hatudu katak iha relasaun metin entre enerjia eletrisidade ho plantasaun agrikultura. Enerjia eletrisidade bele uza hodi bomba sai, bee nebe iha rai okos hodi uza ba plantasaun agrikultura uza deit solar panel off grid ho montante ne’ebe ki’ik no la persiza liña distribuisaun EDTL. Nune’e bele iha konkluzaun ida katak wainhira prezu eletrisidade ki’ik sei hatun prezu produsaun hahan.

The solar photovoltaic power generation (PV) nudar metodu ida atu hetan prezu eletrisidade ne’ebe baratu. Kustu produsaun ba metodu ida ne’e baratu liu kompara ba coal power plant (pembangkit listrik tenaga batubara) no laiha emisaun karbon nebe bele hamosu mudansa klimatika. Fasil ba operasaun no kustu manutensaun baratu tanba ita uza “loron matan” nebe lorloron iha hela deit. Tuir mai, wainhira komponente hotu-hotu la’o diak ona, estadu Timor-Leste bele hetan sertifikadu ida nebe hanaran Carbon Emission Certificate (CEC) husi renewable energy nebe bele hetan kustu adisional ba estadu Timor-Leste. Bazeia ba situasaun “loron matan,” Timor-Leste iha potensia nebe diak tebes ba the solar photovoltaic power generation ka Pembangkit Listrik Tenaga Surya.

Objetivu: Karik Estadu Timor-Leste aplika solar panel ka pembangkit listrik tenaga surya, objetivu prinsipal maka tanba Estadu Timor-Leste hakarak atu kore-an husi kustu boot ne’ebe uza ba power plant ka Diesel Generator. Iha tempu hanesan, Timor-Leste mos hakarak kontribui ba clean and low price energy ne’ebe sei kontribui maka’as ba hamenus emisaun karbon iha atmosfer global. Hanesan ita hotu hatene katak emisaun karbon iha atmosfer global ne’ebe iha implikasaun maka’as ba mudansa klimatika mundial ne’e mai husi nasaun avansadu sira iha mundu hanesan UK, EUA, ho nasaun industria sira seluk iha kontinente Europa durante tinan 300 ikus ne’e.  Inter-governmental Panel on Climate Change (IPCC) halo ona prediksaun ida katak sea level ka permukaan laut sei sae metru hitu kompara ba situasaun agora iha tempu badak, karik sei akontese iha jerasaun ida ne’e, wainhira emisaun karbon iha mundu la hapara lalais. Saida mak sei akontese ba sidade Dili nebe ema temi nudar “kota pantai?” Akankah kita rela kehilangan kota Dili yang tidak berdosa ini?

Alternativu ida ba Timor-Leste. Accelerating Climate Transition (ACT) liu husi Green Finance in South East Asia, iha programa ida atu suporta nasaun hirak ne’ebe iha Sudeste Asia inklui Timor-Leste atu dezenvolve green energy hanesan solar panel. Estadu Timor-Leste iha oportunidade atu husu fundu ida ne’e hodi estabelese solar panel tanba ikus mai ita sei kontribui ba mudansa klimatika global. Iha etapa ida ne’e, karik estadu Timor-Leste aplika Solar Panel Energy, Timor-oan iha ona hanoin ne’ebe avansadu liu tanba laos hanoin deit Timor maibe hanoin ona konaba futuru global ka mundu.

Lee Mós :
PN preocupado com falta de eletricidade em mais de 70 sucos

Fontes ba Fundu estabelesementu: Alternativu fundus ne’ebe bele uza ba estabelesementu Solar panel ida ne’e bele mai husi fundu husi estadu rasik liu husi orsamentu jeral estadu no fundu ne’ebe estadu Timor-Leste bele hetan husi doadores sira hanesan Asian Development Bank (ADB) ho kriteria balun ne’ebe estadu tenke priense.

Lee Mós :
Prezidente Repúblika Organiza Palestra Kona-ba Mudansa Klimátika

Benefisiu ba povu Timor: Wainhira solar panel ne’e estabelese ona ho sistema operasaun ho monitorizasaun ne’ebe diak, estimasaun kustu ba enerjia eletrisidade iha Timor-Leste sei redus to’o 75% husi kustu ne’ebe ita iha dadaun. Ohin loron Timor oan selu enerjia eletrisidade ho kustu 0.12 per KWh, wainhira solar panel ne’e susesu, Timor oan sei selu enerjia eletrisidade ho kustu 0.03 per KWh. Ne’e duni Timor-Leste bele hases an husi kustu enerjia eletrisidade ne’ebe karun no independente ba enerjia eletrisidade tanba folin baratu.

Konkluzaun: Timor-Leste tenke iha esforsu ba moris diak ba ema tomak laos deit iha Timor maibe esforsu ne’e ba susteinabilidade moris umana iha mundu ne’e. Esforsu atu aplika clean energy ida ne’e sai hanesan kontribuisaun Timor-oan tomak ba hakotu amiasa ne’ebe akontese tanba emisaun karbon ne’ebe aumenta ba beibeik iha atmosfir hodi bele hamosu mudansa klimatika ne’ebe bele iha implikasaun ne’ebe boot ba susteinabilidade moris umana. Wainhira solar panel estabelese diak ona ho presu ne’ebe ki’ik, ita la senti ona todan ruma, karik presu kombustivel sae maka’as wainhira deit no iha nasaun nebe deit.

Karik iha perguntas ka hakarak iha diskusaun ka aprezentasaun klean konaba topiku ida ne’e, bele kontaktu ami liu husi: li_conceicao@yahoo.com Atu iha klaru liu tan konaba parte tekniku nian inklui estimasaun kustu, ita bele konvida Mr. Kim Bambang husi Korea atu bele esklarese klaru. Parabens Santo Natal 25 Dezembru 2022 no Kmanek Tinan Foun 2023. Independensia total inklui mos independente atu uza enerjia eletrisidade.

Epidemiolojista no dosente iha Escola Superior Parteira UNTL (Pemerhati Dezenvolvimentu Nasional)

 Enjineriu no peritu iha area Solar Panel husi South of Korea hela iha Jakarta

 5,991 total views,  6 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Timor-Leste Independente ba Enerjia Eletrisidade” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No