- Aspeitu Valór no simbolu Kulturál
Kultura sai hanesan instrument ida ne’ebe komunidade uza hodi respeita malu tuir costume tradisaun lautem nian, valor kultural mós principal liu ba lautem oan sira. Costumes tradisionais mós sai hanesan instrument ida ne’ebe bisavo sira uza to’o agora.
Kultural lautem sei lasu metin identidade timor nian bele respeita malu husi gerasaun ba jerasaun to’o agora, liu husi jerasaun patrilinear/matrilinear mós hamosu liafuan damen domin no paz iha komunidade nia le’et. Ho ida ne’e mak halo jerasaun ba jerasaun tane malu nafatin, rekonnese nafatin ninia jerasaun.
Liu husi costumes tradisionais sira ne’e mak halo lautem oan sira sei valorize nafatin heransa beiala sira nia to’o ohin loron mak, surik, samurai, morte’en, tais timor, kilat-lulik, no selseluk tan.
Iha Konstituisaun RDTL artigo 59 mós sei fó dalan ba kultura timor atu nune’e jerasaun foun bele rekonese no fó valoriza nafatin liman rohan ka heransa beiala sira nian. Estadu mós sei konsidera no valoriza nafatin nudar patrimoniu estadu nian.
Konstituisaun RDTL fó dalan nafatin ba sidadaun timor-leste katak sidadaun ida nebe mak iha kbiit atu harii ka rekonstrusaun uma tradisionál ida lei inan sei fó dalan sidadaun ne’e, tanba estadu sei rekonhese katak uma-lisan ne’e mós sai reprejenta simbolus nasional no internasional iha mundu.
Iha municipio lautem, kada uma-lisan iha ninia simbolu rasik wainhira sira harii uma-lisan ida obrigatoria sira tenke tau rasik sira nia simbolu mak hanesan: uma-lisan husi chailoru sira nia simbolu mak lafaek, no fitun-boot (No-Ipi) lia fuan seluk mak ipinaka-lafai”, uma lisan husi wachu-mura sira nia simbolu mak loron-matan “wachu-muda” no sel-seluk tan.
Simbolu kultural mós moris nanis kedas iha era monarkia bisavo sira nian, ohin loron jerasaun foun sei rekonese nafatin no konsideda mós sai hanesan simbolu tradisionál timor nian.
- Rejultadu Peskiza
Uma lulik hotu-hotu ne’ebe existe iha ita nia rain Timor-Leste ne’e tama iha kategoria “Arkitetura Vernakular”, nune’e la seluk la leet, uma lulik “Lee Jiaval” mós tama iha kategoria “Akitetura Vernakular” ida ne’e. Akitetura Vernakular signifika tipu arkitetu ida ne’e sempre reprezenta povu ida husi fatin ka rejiaun ida nian, ne’ebe mai ho ninia metodu kostrusaun rasik, material konstrusaun ne’ebé edemiku ba fatin ka lokalizasaun geografika ida nian no reflete tradisaun lokal no pratikas kulturais. ne’ebe mós esplika katak hanesan aktividade kontunidade ida husi povu ne’ebe ho heransa hanesanUma “Lee jiaval” hanesan mos ho “Akitetura Vernakular” sira seluk ne’ebe existe iha Timor-Leste, ne’ebe konsideradu hanesan espresaun kultural povu indigena ida, bei-ala sira, grupo etnicidade ida nian.
Konkluzaun
Tamba ne’e ami husu ba Sr. Teofilho Caldas atu hatene no rona saida mak hau hakerek iha leten tamba saida valor kultural Lautem oan nia sei metin to agora, kulturalmente munisipiu Laútem Diferente boot tebes ho minisipiu sira seluk.
Iha era Digitalizasaun ke Estadu investe ba buat boot maibe valor kultural hanesan eransa ida nebeke ami sei lahusik. Baze bá pensamentu ida ne’e, envolvimentu parte hotu hotu iha prosesu konstrusaun uma kultura ne’e nu’udar aprosimasaun ida atu oinsá bele hametin no asegura unidade no sentidu pretense (sense of belonging) nu’udar Lautem oan, bá iha kualker aspeitu ligadu ho interese Munisípiu Lautem nian, partikularmente bá rekonstrusaun uma tradisionál Munisípiu Lautem. Iha prosesu rekonstrusaun uma tradisionál ida ne’e ezije tebes atu iha partisipasaun no halo planu, envolvimentu ativu no iha kontribuisaun direta no indireta (fizik no non fizik) Laútem oan sira hotu, hodi nune bele provoka sentidu pertensia ida ne’ebé forte, únidu, sustentavel no orientadu bá interese no prospriedade povu tomak nian.(***)
5,533 total views, 6 views today
Bele hare Video Seluk :