ADVERTISEMENT

Reposta ba deklarasaun Teofilho Caldas konabá UMA KULTURAL LAÚTEM NE’EBÉ LAIHA VALOR KULTURAL

Mateus da Cruz - Internasional · Opiniaun
  • Share
Novis Risa Moto

Sentidu De Pertensia

Konséitu Sentidu Pertensia (sense of belonging) iha ámbitu rekonstrusaun Uma Tradisionál Lautem. Munisípiu Lautem kompostu husi Postu Administrativu 5 ne’ebé tradisionalmente eziste ho idaidak nian valores tradisaun ne’ebé mak diferente. Ho konsiderasaun katak uma tradisaun ne’e alende konsideradu nu’udar simbolu kurturais ne’ebé presiza prezerva, uma tradisionais ne’e mós sai ona simbolu tradisionais ne’ebé  reprezenta Timor Leste iha nivel interasionál. Tanba ne’e, iha ámbitu konstrusaun Uma Tradisionál ne’e presiza involvimentu ativu parte hotu hotu Lautem oan, ne’ebé la haree bá suku, ras no relijiaun, no polítiku, hahú kedas husi faze planeamentu to implementasaun programa.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Realidade hatudu katak aspeitu unidade sai ona forma ida husi prátika hodi haforsa reziliensia sosiedade hodi enfrenta situasaun sira ne’ebé bele sai amesa bá ezisténsia valór kurturais, liuliu iha kontéxtu mundu ida globilizadu ohin loron ne’e.  Sosiedade bele sai frazíl no laiha reziliensia wainhira unidade no sentidu partensia la konsege materializa iha konséitu planeamentu no implementasaun dezenvolvimentu ruma.

Baze bá pensamentu ida ne’e, envolvimentu parte hotu hotu iha prosesu konstrusaun uma kultura ne’e nu’udar aprosimasaun ida atu oinsá bele hametin no asegura unidade no sentidu pretense (sense of belonging) nu’udar Lautem oan, bá iha kualker aspeitu ligadu ho interese Munisípiu Laútem nian, partikularmente bá rekonstrusaun uma tradisionál Munisípiu Laútem. Iha prosesu rekonstrusaun uma tradisionál ida ne’e ezije tebes atu iha partisipasaun planu, envolvimentu ativu no iha kontribuisaun direta no indireta (fizik no non fizik) Laútem oan sira hotu, hodi nune bele provoka sentidu pertensia ida ne’ebé forte, únidu, sustentavel no orientadu bá interese no prospriedade povu tomak nian.

  1. Tipu Arkiteteura Tradisionál iha Municipio Lautem
Lee Mós :
Jornalista México Hetan Oho Iha Karreta Laran

Iha Munisipiu Lautem iha uma tradisionál tolu ne’ebé eziste, ida maka “Lee Jiaval” husi Fataluku no “Omara” husi Makasaé no Makalero. Ohin loron “Lee Jiaval” sai ona simbolu Kultural Nasional ne’ebé reprezenta Timor-Leste iha mundu.  Tipu “Lee Jiaval” iha oin tolu, ida maka “Sei-Metchen”, ida seluk “Topo-Soru”no ida seluk fali “Fata-Sirik”. Tipu “Lee Jiaval” ne’ebé eziste iha Lautem, mai ho ida-idak nia karákterista arkitetrual rasik. Ohin loron tipu “Lee Jiaval” Sei-Metchen iha signifikasaun reprezentativu tebes tanba alem de mai ho ninia estrutura tékniku ne’ebé komplexu liu, artetikamente furak nune’e mós ho ninian valór kulturál sira ne’ebé importante tebes iha sosiedade Lautem. Uma “Lee Jiaval” ne’ebe agora daudaun existe iha Sentru Kultural Lospalos maka tipu “Topo-Soru”

  1. Materiál Konstrusaun
Lee Mós :
Selebra Aniversáriu ba Dala-9, Telkomcel Oferese Karreta Ambulánsia ba Ministériu Saúde

Materiál konstrusaun ne’ebé uza hodi konstrui Uma Tradisionál (Lee Jiaval) sai hanesan fatór determinante ida atu define autentisidade uma tradisionál. Husi tempu uluk kedas, uma tradisionál ne’ebé eziste iha Lautem mai ho ninia komplexidade ho métodu konstrusaun no laiha materiál ne’ebé mosu husi rezultadu insdutrializasaun.  Enjerál estrutura uma tradisionál  fahe ba parte neen, ne’ebé forma husi Ai-rin haat ho materiál lokál husi “ai-besi”, vigamento (kerangka) ho materiál ai-na no ai-besi, Cobertura (kuda-kuda – melayu.) ho materiál ai-akadirun, parede (kotcho faat.) ho materiál au-maus no ai-na, pavimento (ca’at faat.) ho materiál ai-na no ikus liu maka Uma-kakuluk ho materiál ai-car no ai-naululir (Fia faat).

  1. Istória Koloniál no Invasaun

Uma tadisional ne’ebé ohin loron sei eziste ne’e rezultadu konstrusaun husi governu Indonézia nian. Tuir konstrusaun husi tempu indonézia hamosu uma tradisionál rua ne’ebé husi tempu uluk beila sira nian eziste ona, sira ne’e maka Uma tradisionál (Lee Jiaval) no Varatcha. Reflete ba hisotria kolonial no ivazaun nian, ita nota katak autor Portugues sira halo ona peskiza lubuk ida kona-ba uma tradisionál iha Timor-Leste tomak inklui Uma Tradisionál (Lee Jiaval). Haktuir ema Portugues sira katak Uma Tradisionál (Lee Jiaval) husi Munisipiu Lautem estetikamente mai ho ninia ornamentu no artezenatu sira ne’ebé elegante liu iha Timor-Leste. Alem de haree husi tempu koloniál ita mós nota husi tempu invazaun Indonézia nian katak, husi tinan por volta de 1990 governu Indonéziu harii Uma Tradisionál (Lee Jiaval) ho tipu “sei-metchen” no “Varatcha” iha sentru Lospalos ho objetivu fó “Rekonesimentu ba kultura Timorense”. Ohin loron, uma tradisionál rua ne’e hetan estragu tanba laiha sistema manutensaun rotina hodi bele asegura uma tradisionál ne’ebé rezide iha sentru Lospalos.  Objektivu prinsipál ida husi elaborasaun ba istória uma tradisionál ida ne’e mak atu hatene tuir istória no oinsá maka ita atu rekonstrua Uma Tradisionál (Lee jiaval) hodi nune’e bele preserva valor kultural sira no arquitetura tradisionál Lautem ne’ebé sai mós hanesan simbolu kultural nasional no patrimoniu estadu.

 5,653 total views,  12 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Reposta ba deklarasaun Teofilho Caldas konabá …” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No