Dili (Timor Post)–Nasoens Unidos – liuhusi Programa Ai-han Mundial (PAM) alias World Food Programme (WFP) halo apelu molok Loron Mundial Ai-han ne’ebé monu iha loron 16 Outubru katak impaktu husi mudansa klimátika sei afeta mundu tomak hodi enfrenta krize hamlaha maka’as.
Liuhusi komunikadu ba imprensa ne’ebé Timor Post assesu haktuir iha apelu ne’e katak, krize hamlaha maka’as afeta duni mundu bainhira la foti asaun urjente iha nivel global hodi ajuda komunidade atu responde ba situasaun refere.
“Krize mudansa klimátika iha potensiálidade atu estraga umanidade. Mundu seidauk preparadu atu hasoru problema hamlaha maka’as ne’ebé ita seidauk enfrenta antes ne’e, se ita la investe iha programa sira ne’ebé ajuda ema vulneravel sira atu adapta no harii reziliensia ba mudansa klimátika, ” hatete Diretór Ezekutivu David Beasley. “Krize mudansa klimátika kauza krize hamlaha.”
Maioria feto sira mak hanesan vulneravel, sira ne’ebé depende ba agrikultura, peskas, no hakiak animal, sira nee ladún kontribui maka’as ba mudansa klimátika maibé sira mak afeta maka’as husi impaktu refere.
Inundasaun ne’ebé akontese iha fulan April liu ba fó impaktu ba natureza no iklima. Krize ida ne’e aumenta tan ho impaktu husi situasaun COVID-19 iha Timor-Leste — nasaun ne’ebé populasaun enfrenta hela problema inseguransa ai-han ho porsentu 36 no uma kain porsentu 15 to’o 37 de’it mak bele asesu ba ai-han nutritivo.
Atu responde ba kestaun hirak ne’e, iha fulan Jullu Governu Timor-Leste lansa ona Planu Asaun Nasional Konsolidadu ba Nutrisaun no Seguransa Ai-han (ODS2 CNAP-NFS) ne’ebé fó prioridade ba impaktu sira liu husi intervensaun hodi redús problema malnutrisaun no inseguransa ai-han hodi atinji meta Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável #2. PAM suporta Governu ninia intervensaun hodi fó asisténsia téknika liu husi programa Cesta Bázika, jestaun korrente fornesimentu, responde emerjénsia, koalisaun merenda escolar, análize seguransa ai-han, ai-han fortifikasaun no diálogu sistema ai-han.
Ho tema ba Loron Mundial Ai-han tinan ida ne’e, “Ita nia asaun mak ita nia futuru- Produsaun di’ak, nutrisaun di’ak, ambiente di’ak, no moris ida di’ak,” PAM halo apelu ba lideransa mundiál atu rekoñese ligasaun entre hamlaha no krize mudansa klimátika no enkoraja sira atu halo esforsu maka’as liu tan hodi responde ba problema mudansa klimátika ne’ebé sai prioridade ba 26th Conference of the Parties (COP26).
“Hanesan nasaun ne’ebé sei iha prosesu dezenvolvimentu nia laran, Timor-Leste fasil tebes atu sofre ba impaktu husi mudansa klimátika inklui temperatura global no temperatura aas iha Oceano. Ita presiza servisu hamutuk hodi transforma sistema ai-han ho maneira oinsa ita prodús no konsumu ai-han sém estraga ita nia planeta no rekursu sira”, tenik Dageng Liu, Reprezentante PAM iha Timor-Leste.
Iha selebrasaun Loron Mundial Ai-han, PAM suporta Governu liu husi KONSSANTIL hodi organiza prémiu nutrisaun no halo demonstrasaun te’in, no mós organiza diálogu no sensibilizasaun publika konabá polítika alimentasaun no nutrisaun. (*/cao)
965 total views, 3 views today
Bele hare Video Seluk :