ADVERTISEMENT

Governu Lansa Konkursu Públiku ba Esplorasaun Minerál

Mario da Costa - Ekonomia · Jeral
Jornalista : Hermenegildo da Costa Tilman
Editor : Mário da Costa
  • Share
Foto hamutuk hafoin lansamentu Konkursu Públiku ba Esplorasaun Minerál iha salaun novo turizmu, Segunda (20/03/2023). imajen TP/Hermenegildo da Costa Tilman

DILI (timorpost.com) — Ministériu Petróleu no Minerais liuhusi aprovasaun ba rezolusaun no. 07/Gov/2023, 15 de Marsu fó garantia ba atividade realizasaun minerál ba zona hitu inklui rai maran (Onshore) kompostu husi bloku haatnulu resin sia (49).

Lansamentu ba lisensiamentu ba dahuluk (konkursu públiku) ba esplorasaun minerál lansa husi Vise-Primeiru-Ministru, Jose Maria dos Reis ho tema “Launching of Timor-Leste Minerals Tender”.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


Prezidente Autoridade Petroleum, Florentino Soares Ferreira, hatete, lansamentu konkursu públiku ba esplorasaun mineráles metálikus no non-metálikus iha rai maran (Onshore) ba iha zona hitu kompostu zona Munisípiu Lautem ho bloku A to’o Enklave Ambenu Bloku-G, husi ne’e iha zona konstrusaun ba posu foun hamutuk haatnulu-resin-sia (49) ho nia medida tamañu 50 km2.

“Ita marka tan pasu importante ida ne’ebé primeira vés ba lansamentu loke tenderizasaun ba posu foun hamutuk haatnulu-resin-sia (49), iha planu hodi konvida investor sira atu tama mai hodi halo esplorasaun ba ita-nia rekursu minerais la’ós ba gas ho minerais de’it, maibé mós iha komunitas seluk hanesan osan mean, mutin, mármore, Manganeja no seluk tan ne’ebé durante ne’e ita seidauk deskobre”, nia diskursu iha Salaun Novo Turizmu, Segunda (20/03).

Nia haktuir, ida ne’e faze istóriku importante tebes ba povu timor tomak, tanba iha tempu barak nia laran ita seidauk bele deskobre rikusoin sira tantu iha rai maran (onshore) no tasi-laran (offshore) ho di’ak.

“Klaru ita iha dadus hodi halo esplorasaun ba ita-nia rekursu minerais sira ne’e, buka hetan tiha mak halo teste katak nia iha kuantidade komersiál atu esplora ka lae, depende ba tékniku sira”, nia hateten “Ida ne’e faze istóriku tebes pela primeira vés realiza iha ita-nia rain, husi area sira ne’e mak ita hatuur liuhusi konsiderasaun ba formasaun jeolójika no mós indísiu husi distribuisaun ne’ebé eziste ba posu ou area ne’ebé atu esplora ba”.

Lee Mós :
“ASEAN husu Produtu Item 15.000 Maibé Ita Laiha”

Nia dehan, esforsu hirak ne’e fiar katak atividade mineral sei kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku rai laran di’ak liután, tanba liuhusi investimentu gas no minerals mak sei hetan reseita ba estadu, kriasaun empregu kampu traballu ba Timor oan sira, oportunidade ba timor oan sira atu ba partisipa iha atividade hirak ne’e no bele gaña esperiénsia husi indústria minerals hodi tama ba atividade indústria esplorasaun ba minerals iha rai laran.

Entretantu, iha fatin hanesan, Ministru Petróleu no Minerais, Vitor da Conceição, hatete, dezafiu boot ne’ebé ohin loron sai obstákulu mai ba Governu Timor-Leste mak Bayu-Undan, Greater Sunrise, ne’ebé loron to’o ona ba rohan iha nia produsaun, no sei hotu iha tinan ida ne’e nia laran ne’ebé hateten empreza Santos nu’udar operadór iha kampu ida ne’e.

“Ita seidauk iha kampu seluk hodi substitui hodi hetan reseita mai ita-nia nasaun, apezar ida ne’e ANPM halo esforsu lubuk ida hodi hatuur Plata foun ba kampu mina no gas nian iha rai maran (Onshore), ita fiar katak atividade minerals sai hanesan alkansador ba ita-nia ekonomia rai laran, ho lalais kompara ho atividade petrolíferu nian”, nia afirma.

Nia informa, husi invasion, pleminarius balu, ne’ebé hatudu katak iha armonia as tebes iha area balu, atu fó mós garantia katak pillar prinsipál ne’ebé importante ba atividade esplorasaun no esploitasaun minerals no hala’o tuir voice prátiku indústria nian iha mundu ho foku kle’an ba boa governasaun, sósiu-ekonómiku, fó balansu ekolójika garantia aspetu seguransa ba kontratu no aplikasaun pratika ba rezolusaun disputa tuir padraun internasionál.

Lee Mós :
Kompañia China AID Entrega Kampu Multifunsaun iha Lesidere ba Governu 

“Iha prosesu dezenvolvimentu setór minerals, ita mós iha en-faze ba global ne’ebé iha durante ne’e, liuliu ba kompromisu sira ne’ebé hatuur hodi atinje enerjia karbonu ba ita-nia investimentu. Iha mós esforsu seluk ne’ebé kontempla ona iha ita-nia indústria petrolíferu liuhusi preparasaun ba kampu Bayu-Undan sai kampu hodi dada Bayu-Undan ba tan tinan ruanulu-resin-lima (25) hodi bele sustenta reseita uitoan mai Timor-Leste”, nia hateten.

Nia hatutan, “Importante tau iha ita boot sira nia hanoin katak hanesan país ida saúde seguransa no ambientál nia rekizitu importante tebe-tebes atu bele fó konsiderasaun, ita lakohi prejudika ita-nia illa estadu ida ne’e tanba de’it ita-nia atividade tomak ne’ebé la fó konsiderasaun ba aspetu sira ne’e”.

Timor-Leste hanesan país ida, preokupasaun ba ambientál kritika tebes hodi garantia sustentabilidade ezisténsia ou sistema sobrevivénsia ekolojia tomak iha país ne’e, importante mak ne’e sustentabilidade ne’e tenke iha balansu ekonomia, ambiente no Étiku. Sei implementa mós estudu komparativu impaktu ambienta, iha mós lei lisensa ambientais hodi prepara ita atu hare maneira ne’e ho di’ak.

Iha Parte hanesan, Vise Primeiru Ministru no Ministru Planu Ordenamentu, Jose Luis Guterres, hatete, agradese tebes ba servisu makas husi ANPM ho nia tékniku sira hodi ohin bele halo lansamentu ba (tender públiku) ba esplorasaun minerál iha rai maran (Onshore) ba iha zona hitu kompostu zona A to G, husi ne’e iha zona konstrusaun ba posu foun hamutuk haatnulu-resin-sia (49).

Lee Mós :
MAE Nafatin Identifika Ema Kbiit Laek

“Ida ne’e hanesan pasu importante tebes ba estadu no mós ba nasaun Timor-Leste rasik”, nia hateten.

Ni dehan, Setór petrolíferu no minerals sai hanesan pillar ekonómiku fundamental ida ba Timor-Leste iha futuru mai hodi sustenta nafatin ekonomia país ne’e, liuhusi infraestrutura hodi fó prosperidade ba moris povu Timor-Leste nian.

Timor-Leste iha tinan barak nia laran fó prioridade barak ba liu petrolíferu no menus tebes intensaun ba prioridade setór minerals nian, tanba ida ne’e agora lansa ona ba prosesu ne’e iha tempu badak bele halo ona esplorasaun ba mineral iha rai laran.

“Setór minerais sai hanesan save ida ba ita-nia polítika dezenvolvimentu ekonómiku nasaun nian, no sai mós pontu rendimentu foun ba estadu, maski iha dezafiu hodi halo atraza ba enkuadramentu legal ba finanseiru iha tinan hirak liu ba kotuk, maibé ita fiar katak ita bele alkansa husi dezafiu sira ne’e hotu”, nia hateten.

Enkuantu, Partisipasaun iha eventu lansamentu ba tenderizasaun públiku ba esplorasaun minerál, Vise Primeiru Ministru, Jose Maria dos Reis, Ministru Petróleu no Minerais, Victor da Conceição, Prezidente Autoridade Petroleum, Florentino Soares Ferreira, Embaixadór Australia, Embaixadór Indonesia, Administradór husi 14 Munisípiu, Tenente Jenerál F-FDTL, Major Jenerál Falur Rate Laek, no konvidadu seluk.

 2,206 total views,  6 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Governu Lansa Konkursu Públiku ba Esplorasaun M…” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No