ADVERTISEMENT

Governu-BM Asina Akordu Imprestimu ba Implementasaun Projetu Bee Moos

Mario da Costa - Ekonomia
Jornalista : Ermelinda Caet
Editor : Mario da Costa
  • Share

Dili (Timor Post)- Governu Daualuk Konstitusionál liuhusi Ministériu Finansas, asina akordu ho Banku Mundiál (BM), kona-ba implementasaun bee moos ba komunidade.

Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, hatete ohin iha okaziaun serimónia asinatura akordu emprestimu entre Governu Timor-Leste no Banku Mundiál (BM) ba implementasaun projetu abastesimentu Bee Moos iha kapitál Dili Parte Leste.

ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA


“Ha’u hakarak hahú hodi naran Oitavu Governu Konstitusionál, no mós hodi Ministériu Finansas tomak nia naran, hato’o apresiasaun sinseru ba Banku Mundial, ADB no JICA, ba sira-nia apoiu kontinua ba subsetor bee moos iha Timor-Leste. Ha’u fiar katak ita sira hotu sei konkorda ho ha’u katak, buat barak mak ita sei presiza atu halo tanbá sei iha desigualdade ne’ebé aas tebes iha asesu ba bee moos iha territoriu Timor, inklui iha kapital Dili,” nia hateten iha Salaun Auditorium Finansas Aitarak Laran, Sesta (29/07).

Nia dehan, Evidénsia husi nasaun barak hatudu ona katak asesu ne’ebé di’ak ba bee moos no jestaun ne’ebé di’ak ba rekursu bee ne’e, nu’udar oportunidade bo’ot tebes ba hamenus ki’ak no sai mós estratejia progresivu ida ba kresimentu ekonomiku. Nune’e, investimentu iha bee moos no jestaun ne’ebé di’ak ba rekursu ida-ne’e esensial tebes hodi halakon ki’ak no asesu ba bee moos hanesan kondisaun nesesariu ida hodi sustenta kresimentu ekonómiku iha nasaun ida.

Nia hatete, ema barak hetan asesu ba servisus bee moos no saneamentu, hetok di’ak ema nia saúde, no bele redus kustu iha subsetor saúde no ema ladún lakon tempu hodi kuru bee. Ema hotu hatene katak Kapitál Dili enfrenta hela dezafius oioin iha área sosiál no ambiental, Porezemplu, husi ema na’in lima, ema na’in tolu mak laiha asesu ba bee mo’os; ema na’in haat husi ema na’in lima mak ladauk asesu ba servisus saneamentu, Labarik sira tinan lima mai kraik hetan diarreia no mate, Inan-feton no labarik barak mak lakon oras barak ba kuru bee, situasaun ne’e obriga labarik sira labele ba eskola no lakon oportunidade edukasaun, Situasaun ida-ne’e akontese tinan barak ona.

“Problema bee mo’os iha Kapitál Dili bo’ot tebes no hetok kompleksu liutan, tanbá populasaun aumenta hela de’it kada tinan lais liu fali taxa kresimentu disponibilidade servisus. Kuaze 1/3 husi populasaun tomak Timor-Leste nian konsentra iha Dili”, nia dehan.

Lee Mós :
Mal-nutrisaun Aas Iha Timor-Leste, Henriqueta: Governu Presiza Kombate 

Defaktu asuntu ne’e integra ona iha PED – dokumentu importante ida ne’ebe sai hanesan baze ba Programa Oitavu Governu Konstitusional. Iha dokumentu ne’e, Governu define asesu ba bee moos nu’udar prioridade importante, To’o iha tinan 2030, sidadaun sira tenke iha asesu ba sistema abastesimentu de agua potavel ida ne’ebe universal no ekuitativu ka justu ba ema hotu, No ida ne’e duni mak seidauk akontese iha rai Timor-Leste.

Tamba ne’e, serimónia asinatura akordu emprestimu ohin lokraik ne’e entre Oitavu Governu Konstitusionál, Repúblika Demokrátika Timor-Leste ho Banku Mundiál nu’udar esforsu ida atu responde ba problema ne’ebé Kapitál Díli enfrenta hela, liuliu iha parte Leste.

Nia salienta, Governu Ida-ne’e buka emprestimu sira ne’ebé nia funan ki’ik, ho períodu grasa ne’ebé naruk no amortizasaun tempu naruk.

“Akordu emprestimu ne’ebe ita sei asina iha minutu hirak nia laran atu finansia dezenvolvimentu, hadi’ak no habelar sistema existente bee moos iha Kapitál Díli parte Leste, hodi benefisia populasaun hamutuk 82.380, liuhusi koneksaun ba uma sira no monta kontador hamutuk 12.482 iha uma sira”, Nia hateten.

Nia afirma, Ema hotu hatene ona katak sistema distribuisaun no kanalizasaun bee barak mak tuan ona, laiha reparasaun no kuak arbiru de’it. Problema sira ne’e hotu presija hadi’ak atu garante asesu ba bee moos. Investimentu ne’ebe halo ne’e mós buka atu hasa’e kapasidade jestaun no prestasaun servisus Empreza Públiku, bee Timor-Leste, atu nune’e, bee ne’ebé konsumu ho kualidade di’ak, Liuliu iha parte Leste, Kapitál Díli nian, Projetu sei hahú iha fulan-Outubru 2022, depois de asinatura akordu ne’e.

Nia haktuir, Termus Emprestimu husi International Development Association (IDA) ho montante millaun $121 ne’e baratu liu, kuaze besik 53% duke ba foti osan husi Fundu Minarai. Aseitasaun husi Banku Mundiál hodi konkorda ho funan ki’ik ne’e enkaixa bem ho benefisiu sosiál no impaktu ne’ebé Projetu ne’e sei halo hodi redus pobreza iha área Díli parte Leste. No ida-ne’e alina ho polítika Oitavu Governu Konstitusionál ne’ebé iha OJE 2023, aloka 33% ba iha setór Kapitál Sosiál hanesan Edukasaun, Saúde no Protesaun Sosiál, ho intensaun atu redus pobreza no taxa desnutrisaun infantil ne’ebé aas tebes iha Timor.

Lee Mós :
PR Husu Opiniaun Hosi: Partidu, Instituisaun Governu no Entidade Balun no Eskola Sira Halerik ba Fatin-Leet

Nia esplika, Hahú husi tinan 2012 to’o tinan 2022, Emprestimu ne’ebé Governu foti ona husi ADB, Banku Mundiál no JICA hamutuk millaun $731,5. Husi montante ne’e, Governu foin mak ezekuta millaun $257 ka 36%, To’o iha fulan kotuk, Governu selu filafali ona millaun $20,3 ho nia taxa de juros millaun $18,4. Retornu investimentu Fundu Minarai to’o iha Maiu 2022 atinji 4,33% kada tinan, kompara ho kustu empréstimu baratu, 1,57% kada tinan.

“Ha’u hakarak mós atu mensiona katak fatór importante ida ba susesu implementasaun Projetu ne’e mak partisipasaun ativu husi Autoridade Lokál sira, Sei kontribuisaun husi Autoridade Lokál hodi promove projetu ne’e, ha’u fiar katak projetu ne’e sei lahetan susesu, Ita sei gasta osan saugate Ha’u mós hakarak atu hato’o apresiasaun ba Excelência Ministra Adaljiza ba Ita-Boot sira nia partisipasaun ativu iha prosesu negosiasaun empréstimu durante loron tolu (3) nia laran, Lahaluha mós ba ekipa negosiadora ne’ebé lidera husi Vise-Ministru Finansas partikularmente ba ekipa DGGMRE ba esforsu kolektivu hodi ita bele realiza serimónia asinatura akordu ne’e”, deklara nia.

Nia haktuir, nia fiar ba projetu ne’e konstitui uma marka visível husi parseria ida ne’ebé forte entre Governu Timor-Leste no Banku Mundiál. Nia hein atu haree rezultadu reál husi Projetu ne’e iha tempu oin mai no Governu komprometidu atu kontinua mantein kooperasaun di’ak ho Banku Mundiál iha tinan barak tuir-mai ba dezenvolvimentu Timor-Leste.

“Ha’u foti Liafuan husi sientista Benjamin Franklin hatete Bainhira posu maran ona, Ita hatene bee nia valór. fó hanoin klaru mai ita kona-ba bee nia valor ba humanidade no oinsá ita-nia moris frajil tebes bainhira bee laiha. Investimentu iha subsetor bee moos no jestaun rekursu bee ne’ebé di’ak, esensial tebes ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu ekonomiku, sosiedade no ba planeta ne’ebe ita moris ba. Mai ita kontinua servisu hamutuk, halibur ita-nia esforsu hodi koloka kestaun bee moos iha sentru dezenvolvimentu ida ne’ebé inkluzivu, reziliente no sustentavel,” Nia akresenta.

Iha sorin seluk Diretór Jeráleral Jestaun Mobilizasaun Rekursu Esterna, Fransisco da Silva, hatutan enprestimu ne’ebé foti ho Banku Mundial (BM) ho folin baratu liu ema bolu dehan Orsenalong ida ne’e ba daruak nian, primeiru foti por volta de 25 milloens ne’ebé finansia ba nia projetu bee iha Munisípiu Baukau ida ne’e maka iha 2020 liu ba, Ida ne’e halo negosiasaun ba segunda parte nia valor 120 milloens para depois halo finansia ba projetu iha Dili Parte Leste nian.

Lee Mós :
Dragon Apoiu Eventu Kulturál Hodi Selebra Fundasaun Baukau No Fenómenu Eklipse Solar

“Ita hatene katak ita-nia estabelesimentu antes ne’e tenke a’as maibé agora ita muda ona ninia estatutu ba fila-fali Empreza Públiku mak responsável ba bee, tanba ne’e mak nia finansiamentu organiza mobiliza husi MF ne’ebé depois hanesan implementador ne’ebé tutela ba Ministeriu Obras Publiku (MOP) ita sei aloka tomak ba iha ne’eba,” nia hatutan.

Nia hatete, hanesan ohin Ministru Finansas, ko’alia ba dezemvolvimentu ba seitores hot-hotu liuliu iha seitores sosiál inklui bee moos nian emprestimu ne’ebé ba iha setór sira ne’e bo’ot liu mak agora asina ona ba Banku Mundiál, maibé lataka dalan mak sei iha aprosimasaun oinsya mak bele responde nesesidade bee moos ba iha komunidade tomak liuliu iha Timor-Leste, espera sei iha mós ba Munisípiu seluk.

Nia salienta, hot-hotu la dependente ba iha Instituisaun Finanseira ida maibé tuir lei no kondisaun ekonomia hakarak buka ida ne’ebé baratu liu, karik ohin Banku Mundiál baratu depois Instituisaun no koperasaun sira seluk ne’ebé fornese mais baratu liu bele aprosima depois bele asesu ba. Tanba ne’e hanesan ohin Ministru Finansas nia intervensaun ba iha antes de asina akordu katak total Emprestimu hahú husi 2012 ate agora por volta de 631 milloens ne’ebé utiliza ona no ezekuta ona 200 milliaun resin ida ne’e mak sai dividas loloos mak ida ne’e.

“Ha’u hanoin katak ba nesesidade ekonomia nasaun nian atu dehan garante maka ita sira ne’e, oinsia ita bele kuidadu didi’ak ho Emprestisimu ne’ebé ita mai utiliza foti para utiliza loloos ba iha programa responde ba nesesidade povu nian, no ita hotu mak sai responsabidade, garantor ba emprestimu”, tenik nia.

 1,972 total views,  3 views today

Oinsa Ita nia Reaksaun iha Notisia Nee?
Like
Love
Haha
Wow
Sad
Angry
You have reacted on “Governu-BM Asina Akordu Imprestimu ba Implement…” A few seconds ago

Bele hare Video Seluk :
  • Share
ADVERTISEMENT
SCROLL FILA BA NOTISIA

Notisia Timorpost Seluk


Komentariu :
Timorpost.com. Respeita tebes Ita Nia opiniaun. Laran luak no uza etika bainhira hatoo opiniaun. Opiniaun iha Ita Nia responsabilidsde, tuir lei ITE.

Varanda
Kategoria
Video
Buka
Watch
Facebook
error:
Simu Notifikasaun Hosi Timor Post Online! OK No